Tooted

"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia. 

Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused. 

Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne) 

Lõik raamatust:

August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse...

Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.

"Saksa kultuuriruumi menuromaani "Maailma mõõtmine" autorilt on ilmunud uus raamat, mis on Saksamaal juba pool aastat püsinud ilukirjanduse edetabelites. Romaan koosneb üheksast episoodist, millest tasapisi saab tervik, mis kujutab endast maagilist realismi armastava autori loodud peent mängu tegelikkuse ja pettekujutluse piiril. Kriitikud on nimetanud romaani ajakohaseks kirjandusparoodiaks, mille teemaks on identiteedipiiride kadumine/iseenda kaotamine tänapäeva ühiskonnas tänu kommunikatsioonitehnoloogia kiirele arengule. Ning loomulikult on noorelt ülikuulsaks saanud autori kõigis lugudes paraja irooniaga arutlusel teema kuulsus.

Üksteisesse põimunud lood on vägagi mitmekesised: keskpärane kodanik ostab mobiiltelefoni ja hakkab saama telefonikõnesid, mis on määratud kellelegi teisele – kõheldes alustab ta mängu võõra identiteediga. Kuulsale näitlejale ei helista äkki enam keegi, otsekui oleks keegi teine tema elu endale saanud. Tuntud kirjanik reisib koos naisega, kelle suurim hirm on, et kirjanik võiks ta mõnda oma jutustusse sisse kirjutada; samas kui ühe segase internetisõltlase suurim soov on saada mõne romaanitegelase prototüübiks. Eluabi raamatute autor Miguel Auristos Blancos paljastab peaaegu oma kibestumise elu üle. Kriminullide autor läheb kaduma seiklusrikkal reisil Kasahstani. Üks vana naine kaupleb surma üle kirjanikuga, kes ta välja mõtles, ning mobiiltelefone tootva firma osakonnajuhataja läheb hulluks, püüdes leida tasakaalu illusiooni ja tegelikkuse – naise ja armukese vahel. Iga looga muutub üha segasemaks, mis on selles romaanis tegelikkus ja mis väljamõeldis."

"Menuett" on iseäraliku ülesehitusega: kolmes peatükis ("Jääkelder", "Minu planeet", "Saar") jutustavad kolm eri isikut, üks mees ja kaks naist (abielupaar ja nende nooruke majateenija), üht ja sedasama, kuid ometi täiesti erinevat lugu - igaüks oma vaatenurgast ja oma stiilis, mille tulemuseks on kolm eriilmelist samateemalist lugu, kolm eri maailmavaadet. Loo tegelased oleksid justkui pihil, lugeja pihiisa rollis.

Louis Paul Boon (1912-1979) on flaami kirjanduse suurim eksperimenteerija ja Madalmaade tähtsaim sõjajärgne proosauuendaja, skandaalne kirjanik ja flaami neorealismi eelkäija, kes ise peabki oma parimaks teoseks 1954. aastal kirjutatud lühiromaani "Menuett".