Tooted

Sisukord: Välispoliitilisi vaatlusi 1935 - Saksa relvastumise hädaoht ja üldise julgeoleku kindlustamine - Itaalia-Abessiinia sõda - Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika - Balti riigid ja Eesti Eesti sisepoliitiline elu 1935 - Valitsuse poliitiline programm - Seltskonna organiseerimise ja rahvustunde süvendamise aktsioon - Valitsuse kohanemine ülemjuhataja nõuetega - Algatusi põhiseaduse muutmiseks - Võitlus vapsidega Eesti majanduselu 1935 - Põllumajandus - Tööstus - Väliskaubandus - Hindade liikumine - Rahandus - Majanduspoliitika ja riigimajandus - Täienduseks Sotsiaalolud 1935 - Eesti rahvastiku ühiskondlik koostus - Töös- ja töötaolu - Teenistusolud - Elumaksumus - Korteriolud - Sotsiaalkindlustus - Sotsiaalseadusandlus Kehakultuur 1935 Kool ja rahvaharidus 1935 - Kool - Vabaharidustöö Vaimne kultuur 1935 - Kirjandus - Näitekunst - Helikunst - Eesti välismaal - Ideoloogiline ja usundiline elu Eesti kunstielu 1935 Tähtsamaid sündmusi 1935

Miks pole lepatriinul jalgade asemel hoopis rattad ja miks mutt ei ole kerakujuline? Kuidas valmib sipelgapesa, kui sel puudub arhitekt ja töödejuhataja? Kuidas haned oskavad hanereas lennata? Mil moel teevad koostööd rakud ja kust kulgeb elu taluvuspiir? Kõike seda kirjeldavad elu võrrandid. Füüsikareeglid määravad kindlaks eluvormide külluse mitte ainult Maal, vaid ka teistel planeetidel – juhul kui maaväline elu eksisteerib, paistab see meile tõenäoliselt kummaliselt tuttavlik. "Meie ümber on biosfäär oma piiritutes ja imelistes üksikasjades, kuid selle vormid on ülimalt lihtsad. Me ei näe hirmuäratavat kolme- ja viiejalgsete elukate loomaaeda, groteskseid korrapäratuid vorme, kummastavate ja eemaletõukavate joontega olendite kogumit, piiritut evolutsioonijuhuste ja -katsete tontlikku segaputru. See on biosfäär, kus valitseb sümmeetria, ennustatavad mõõtmed ja silma rõõmustavad suhted, vormi ja kehaehituse mustrid, mis on juurdunud sügavalt kõikjal, biokeemilisest arhitektuurist sipelgate ja lindude sugukondadeni. See on füüsika ja elu vankumatu ning hävimatu abielu." Charles S. Cockell on Edinburghi ülikooli astrobioloogiaprofessor ja Ühendkuningriigi astrobioloogiakeskuse direktor. Tema akadeemiline huvi keskendub elule äärmuslikes keskkondades, maaväliste keskkondade elamiskõlblikkusele ning kosmose uurimisele ja asustamisele

Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.

Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.

„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime.

Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut.

Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.

Sisu: ¤ Hüpnoosi ilmingud ¤ Hüpnoosi järelmõjustused ¤ Sugestioon ilma hüpnoosita ¤ Hüpnoosi tehnika ¤ Hüpnoosi ja sugestiooni seletused ¤ Kasutamine ja varjuküljed

Mary Roach, tunnustatud teaduskirjanik, uurib põnevalt ja sügavalt, kuidas teadus aitab kaitsta sõdureid lahinguväljal. Raamatus käsitletakse, kuidas sõjaväe teadlased uurivad inimkeha reaktsioone ekstreemsetele olukordadele nagu kuumus, stress, unepuudus ja seedeprobleemid. Autor avab sõdurite toitumise tagamaid ning selgitab, miks mõned näiliselt triviaalsed asjad võivad lahingus olla elu ja surma küsimus. Teos on New York Timesi bestseller ja Los Angeles Timesi raamatuauhinna nominent ning "Elava teaduse" sarja seitsmes raamat.

Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

Öeldakse, et armastatu surma korral kaotab inimene osakese iseendast. Vastab tõele: kallid inimesed on kodeeritud otse ajusse, sealsele virtuaalsele kaardile. Kiindumus salvestab end neuronitesse, kuid lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö.

„Leinav aju“ otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?

Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.

Mary-Frances O’Connor on kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria kaasprofessor Arizona ülikoolis ning juhatab seal leina, kaotuse ja sotsiaalse stressi laborit. Tema uuringud keskenduvad sellele, kuidas lein mõjutab nii aju kui keha ning oma tööga püüab ta aidata pikenenud leinahäire all kannatavaid inimesi.

„Leinav aju“ on suurepärane raamat, mis aitab meil aru saada leina taustal olevatest neurobioloogilistest protsessidest. Soovitan kõigile, kel oma töö tõttu tuleb leinaga kokku puutuda, kuid ka üldisemalt neuroteadustest huvitatutele.
Juhan Kaldre, psühhiaater

Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik kodanik, kaenlas kivikamakas. "Ma leidsin meteoriidi!" teatab ta võidurõõmsalt. Teinekord leiab keegi teravsilm arvutiekraanilt naabri heinamaad uurides sealt kena ümara jälje – ahhaa, meteoriidikraater! Lähemal vaatlusel osutub leid aga metallisulamiks või rändkivi tükiks ning kraater tavaliseks lohuks. Kuidas ikkagi ära tunda taevakivi või selle tekitatud kraater? Kust taolised külalised üldse tulevad ja millest koosnevad? Mis toimub hetkel, kui nad maale kukuvad? Aga miks Maal on kraatreid vähe ja Kuul nii palju? Millest meteoriit koosneb ja miks see üldse tähtis on? Autor alustab taevakivide eluloo jutustamist kosmilistest kaugustest, teeb tiiru mitmel taevakehal ja kõigil Maa mandritel ning uurib viimaks mikroskoobi all taevakivide sisemust. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti meteoriidikraatritele ja nende avastamisloole. Jüri Plado kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi geoloogia erialal ja töötab praegu geofüüsika ja petrofüüsika vanemteadurina Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Ta on ka Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komitee esimees, The Meteoritical Society ja Eesti Geoloogia Seltsi liige.

Mida arvata telepaatiast, "selgeltnägemisest", ettekuulutustest, spiritismist ja muust "salateadusest"?

Sisukord:
KONSERVATISM
Konservatiivne mõtlemisviis
Erakonnaelu pärast maailmasõda
Tasakaalu puudumise põhjused
Vabaduse- ja ühiskonnaõpetus
Konservatiivne demokraatia
Konservatiivse poliitika ülesanded
Kool ja kirik
Kirik õpetusasutisena
Rahvuslik, rahvusvaheline ja ülerahvuslik
Kapitalist ja tööst
Õiguslik kord ja valitsus
LIBERALISM
Erilised ühiskonna ideaalid
Vabadus
Võrdsus
Vendus
Liberalismi tulevikuülesanded
SOTSIALISM
Järelsõna
Kirjandust

„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest.

Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes on seenealused, mis on pilvetükid ja kuidas on need seotud seentega. Kaasajal on seened väga populaarne dekoratsioonielement.

Iseäranis punast kärbseseent kasutatakse sageli lasteraamatute illustratsioonides, vaateakendel, koomiksites, kujunduselemendina aedades ja õnnesümbolina postkaartidel. Miks on see nii? Ja kuidas on seotud kärbseseen ja kärbsed?

Aivar Jürgenson on kaitsnud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Tema teaduslikud huvid hõlmavad lisaks etnomükoloogiale diasporaauuringuid, migratsiooni- ja koloniaalajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas.

Seks on vaimustav, oluline ja mõnikord hirmus. Seks on tavaline elu osa. Seks sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga on avaliku arvamuse kohaselt aga hälbiv, riskantne või omane vaid teismelistele. Elame vastuolulises maailmas, kus valitseb jätkuv tendents stigmatiseerida kõike, mis jääb traditsioonilisest ideaalist väljapoole, ent nutirakendusi ja digiteenuseid reklaamitakse aina enam seksi leidmise ja praktiseerimise viisina. "Seks ja sotsiaalmeedia" püüab selles padrikus teed leida ning pakub teaduspõhist ja samas hõlpsasti jälgitavat arutelu seksi ja sotsiaalmeedia seostest.

Autorid uurivad, kuidas sotsiaalmeedia seksi kujundab; selgitavad, millal ja kus sotsiaalmeediaseks aset leiab ning mis see üldse on. Seksi ja sotsiaalmeedia mõistmiseks tuleb analüüsida kultuurinorme, sotsiaalmeediaplatvorme ning inimeste teguviise ja suhteid.

Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor. Emily van der Nagel on Austraalia Monashi ülikooli meedia-, filmi- ja ajakirjanduskooli sotsiaalmeedia lektor.

"Sügav, ent lihtsasti loetav; meelelahutuslik, ent ülimalt sisukas raamat, milles uuritakse seksi ja sotsiaalmeediat kogu nende jahmatavas keerukuses. See on kohustuslik lugemisvara nii lapsevanematele, haridustöötajatele, ajakirjanikele, IT-spetsialistidele kui ka poliitikakujundajatele." Susanna Paasonen, meediauuringute professor, Turu ülikool, Soome

"Tiidenberg ja van der Nagel pakuvad haarava, ent ka süvitsimineva sissejuhatuse tänapäeva seksuaalsuste ja sotsiaalmeedia keerdkäikudesse. Selles raamatus käsitletakse teoreetilisi põhimõisteid konkreetsete näidete varal, tuues esiplaanile meediakasutajate eneste kirjeldused digiintiimsuse ja seksuaalse eneseväljenduse avastusretkedest. See on vaheldusrikas ja hõlbus lugemine, milles siiski ei lihtsustata seda, kuidas platvormide käitumisreeglid, paigaomased regulatsioonisüsteemid ning seksi- ja soopoliitika sotsiaalmeediakasutajaid mõjutavad. See raamat on asendamatu seksuaalsus- ja soouuringute, terviseedenduse ja hariduse, meedia- ja internetiuuringute valdkonnas tegutsevate teadlaste, tudengite ja praktikute jaoks." Kath Albury, meedia ja kommunikatsiooni professor, Swinburne'i tehnoloogiaülikool, Austraalia

Sisukord:
Saateks
I. Politiliste aadete areng Platonist renessansini
II. Politilise organisatsiooni teooriad ja vormid renessansist nüüdisajani
Nimede hääldamine
Kirjandust

Kuidas öelda tihastele, et praegu läks pesitsuse vaatlemine untsu, aga näe, hooaeg kestab ja tehke uuringu jaoks uuesti? Teie ees on lood Eesti tippteadlastest, kes on pidanud maadlema äparduste, konkurentide, kolleegide, sõprade ja vahel ka suurte eeskujudega, toime tulema kiusu ja intriigidega ning parandama iseenese valeotsustest tingitud vigu. Tegijal juhtub nii mõndagi ja osa juhtunust paistab tagantjärele vaadates päris koomiline. „Teadlane miiniväljal“ annab aimu teadustöö varjatud raskustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Samas saadab raamat sõnumi teadusele sõrme andnud noortele: te pole oma mures üksi, teie komistuskivid on samasugused nagu akadeemikutel. Miks siis mitte õppida teiste vigadest? Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad Jüri Allik, Leho Tedersoo, Kristi Vinter-Nemvalts, Rein Taagepera, Tiiu Koff, Enn Tõugu, Karin Kogermann, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Els Heinsalu, Ülo Niinemets, Birute Klaas-Lang, Kaupo Voormansik, Andra Siibak, Mari Moora, Jaan Ginter, Marko Mägi, Kristjan Kask, Urmas Kõljalg, Katrin Tiidenberg, Tõnu Esko ja Tarmo Soomere. Virgo Siil on Eesti teadusajakirjanik ja ajakirjandusmagistrant, kes on avaldanud teadusuudiseid ERRi portaalis Novaator ja juhtinud Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis.

32 teadustööd, mille seletamiseks anti noortele andekatele teadlastele aega vaid kolm minutit. Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

Kui olete kunagi tahtnud selgeks õppida mõnd võõrkeelt või omandada pillimänguoskust, kuid eesseisvad raskused on teid ära heidutanud, siis siin võib peituda lahendus. Maailma üks juhtivaid psühholooge Anders Ericsson on oma teadlaskarjääri jooksul uurinud malesuurmeistreid, viiulivirtuoose, tippsportlasi ja mälugeeniusi. Koos teaduskirjanik Robert Pooliga kirjutatud „Tipp“ võtab kokku Ericssoni kolmekümne aasta teadustöö ja koondab selle hämmastavalt tõhusaks õppimismeetodiks, mis erineb kõigist senistest. Unustage jutud kaasasündinud andest kui edu alusest, kõik sõltub õppijast endast – ja õppimismeetodist.

Kõik sai alguse kaeraküpsisest. Samal ajal kui intensiivraviarst Matt Morgan päästis väikest patsienti, kes oli küpsisetüki kopsu tõmmanud, märkas ta akna taga lendavat linnuparve. Kuidas jäävad ellu linnud, kes lennates võõrkeha sisse hingavad? Sellest hetkest sündis doktori peas mõte kirjutada raamat kõigist neist imelistest meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud.

Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele.

Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid.

Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. „Üks meditsiin“ on tema teine raamat.

„Igas raamatus peab olema midagi, mis paneb mõtlema, elu ja teadmisi uues valguses vaatama. Kui arvad, et tänapäevane meditsiin on näide inimkonna supervõimest, siis eksid – sageli oleme kopeerinud evolutsioonis miljonite aastate jooksul välja kujunenut, me lihtsalt ei teadnud, et loomariigis on mõned meie meditsiiniimed igapäevased ega vääri suuremat tähelepanu. No ja mina ei teadnud, et kunstliku viljastamise õnnestumise üle on lätlastel põhjust uhke olla (ja pikka viha ei pea).“
Marko Mägi, zooloog

„Meil on looduselt veel nii palju õppida! Kõik vastused on meid ümbritsevas kirjas, tuleb olla piisavalt tark, et need üles leida. Neid lugusid lugedes avanevad hämmastavad õppetunnid ja seosed. Meie, inimesed, oleme osa loodusest, see leidis veel kord kinnitust. Inspireeriv raamat.“
Kärt Tomberg, Põhja-Eesti regionaalhaigla patoloog

Sisu: Eessõna Hoidumine on kergem kui tervistamine Kaitse tuberkuloosi vastu Võitlus suguhaiguste vastu Igapäeva tervishoid Kõhuküsimused Uusi teooriaid ja meetodeid Sisesekretoorsete näärmete mõistatus (Sisesekretsioon ehk sisenõristus) Sisesekretsiooni mõju kehasse ja vaimusse Elundiaineline ravi (organoteraapia) ja noorendusõpetus Arstiteaduse edusammudest Alateadvuseküsimused Hüpnoos Psühhoanalüüs (Freudi õpetus) Sugestioon ja autosugestioon (Coué-Baudouin jt.) Lõppsõna Lisa I. Eesti Tervishoiu Muuseumi tervishoiukäsud Lisa II. Juhiseid igapäevaseks tervisekarastuseks Hingamisvõimlemine Üldine kehavõimlemine Kehaliigutused Käe- ja jalaliigutused Enesemasseerimine Pesemised. Päikesevann Vesi Toit Redigeerija täiendusi

Iga päev sisaldab arvukalt otsuseid. Katkematu sotsiaalne surve sunnib meid muutuma järjest paremaks ja osavamaks ning kütab üles ärevust. Paraku on täiuslikkuse nimel tehtud sammud sageli alusetud – need ei põhine teaduslikel tõenditel, vaid turundusnippidel ja meediamüral. Nii raiskame aega, energiat ja ka raha. See raamat juhatab teid läbi täiesti tavalise päeva, ärkamisest uinumiseni. Mõni otsustamist vajav asi on kergemat sorti: kas avaliku tualeti prill-lauale tasub istuda? Kuidas kõige paremini autot parkida? Kas kolleegi nähes auru väljalaskmine on hea mõte? Kas pärast seksi tuleks kaisutada? Teised aga on tõsisemad ja keerukamad: kas laps võib üksi kooli minna? Kas hommikuti tuleks end kaaluda? Kas liiga vähese lastega veedetud aja pärast peaks end süüdi tundma? Kas ikka peab iga asja pärast muretsema või tasub vahel võtta vabalt? Õnneks saab paljude igapäevaste otsuste jaoks abi teaduselt. Kui me teame, mida otsime, saame teha tõenduspõhiseid otsuseid. Kaalumist väärib iga samm, mis muudab päeva vähem hüplikuks, närviliseks ja stressitekitavaks. Võta vabalt. Timothy Caulfield on Kanada teadlane ja Alberta ülikooli professor, kelle erialaks on terviseõigus ja tervishoiupoliitika. Ta on avaldanud üle 350 teadusartikli. Caulfield on Kanada Kuningliku Seltsi, Pierre Elliott Trudeau fondi ja Kanada terviseteaduste akadeemia liige, teeb kaastööd ajakirjandusele, on avaldanud kaks menukit ning teinud kaasprodutsendi ja saatejuhina kaasa dokumentaalsarjas "Surma tüssamise käsiraamat".