Tooted
Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare’i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat.
Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid.
„Horisontaalses ajaloos“ tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime.
Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut.
Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.
Öeldakse, et armastatu surma korral kaotab inimene osakese iseendast. Vastab tõele: kallid inimesed on kodeeritud otse ajusse, sealsele virtuaalsele kaardile. Kiindumus salvestab end neuronitesse, kuid lähedase surma korral tekib suur segadus. Aju ei saa enam aru, kuhu inimene kadus, sest ajukaardil on ta endiselt alles. Selle vastuolu lahendamine ning uue reaalsusega kohanemine on ajule ränk töö.
„Leinav aju“ otsib vastust küsimusele, mis toimub ajus siis, kui armas inimene meie elust kaob. Raamatu esimene osa keskendub leinale ja selle neuroloogilisele alusele. Miks aju ei saa aru, et lähedane ei tule enam tagasi? Mis toimub meie pisikestes neuronites? Milleks on ajul vaja kaardistada armsaid inimesi ja kuidas ta seda teeb? Kuidas tekib pikenenud leinahäire ja kas seda saab ravida?
Raamatu teine osa tegeleb leinamisega ning täisväärtusliku elu juurde naasmisega. Leinamise protsessis õpib aju toime tulema maailmas, kus puudub talle tähtis inimene. Vananenud viieastmelise leinamudeli asemel on aluseks uus, aju-uuringutel tuginev leina duaalprotsessi mudel. Leinamine tähendab pendeldamist taastumise ja kaotuse vahel, kohanemist ja komistamist, püsti tõusmist ja edasi minemist. Tähtsad pole mitte üksnes mõtted ja tunded või nende esinemise järjekord, vaid leinaprotsess tervikuna, nii kaotusega tegelemine kui ka sellest taastumine.
Mary-Frances O’Connor on kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria kaasprofessor Arizona ülikoolis ning juhatab seal leina, kaotuse ja sotsiaalse stressi laborit. Tema uuringud keskenduvad sellele, kuidas lein mõjutab nii aju kui keha ning oma tööga püüab ta aidata pikenenud leinahäire all kannatavaid inimesi.
„Leinav aju“ on suurepärane raamat, mis aitab meil aru saada leina taustal olevatest neurobioloogilistest protsessidest. Soovitan kõigile, kel oma töö tõttu tuleb leinaga kokku puutuda, kuid ka üldisemalt neuroteadustest huvitatutele.
Juhan Kaldre, psühhiaater
Ülevaade probleemidest 1930-ndate Euroopas ja maailmas ning Esimese maailmasõja tagajärgedest.
Sisu:
Maailma tänapäev
Veidi arvustikku
Mis rahvaid lahutab
Euroopa probleemid
Vaikse ookeani probleem
Rahvasteliit
Pan-Euroopa
Desarmeerimine ja julgeolek
Balti probleemid
Suhted Venemaaga
Balti riigid ja Saksa
Balti riikide koostöö
Tulevik
Lõppsõna
Sisukord:
KONSERVATISM
Konservatiivne mõtlemisviis
Erakonnaelu pärast maailmasõda
Tasakaalu puudumise põhjused
Vabaduse- ja ühiskonnaõpetus
Konservatiivne demokraatia
Konservatiivse poliitika ülesanded
Kool ja kirik
Kirik õpetusasutisena
Rahvuslik, rahvusvaheline ja ülerahvuslik
Kapitalist ja tööst
Õiguslik kord ja valitsus
LIBERALISM
Erilised ühiskonna ideaalid
Vabadus
Võrdsus
Vendus
Liberalismi tulevikuülesanded
SOTSIALISM
Järelsõna
Kirjandust
„Seened kultuuriloos“ pole tavaline seeneraamat – siin astuvad seened ette meie kaaslaste ja huviobjektina inimkultuuri valdkondades. Lisaks nende rollile toidukultuuris on juttu eestlaste ja teiste rahvaste suhtumisest seentesse, seenekorjamisest, seente kasvatamisest, seentega ravimisest, aga ka seenemürgitustest.
Autor näitab, missuguses tähenduses esinevad seened mõistatustes, naljandites, muistendites, unenägudes. Saame teada, mida on inimesed arvanud seente päritolust, kes on seenealused, mis on pilvetükid ja kuidas on need seotud seentega. Kaasajal on seened väga populaarne dekoratsioonielement.
Iseäranis punast kärbseseent kasutatakse sageli lasteraamatute illustratsioonides, vaateakendel, koomiksites, kujunduselemendina aedades ja õnnesümbolina postkaartidel. Miks on see nii? Ja kuidas on seotud kärbseseen ja kärbsed?
Aivar Jürgenson on kaitsnud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Tema teaduslikud huvid hõlmavad lisaks etnomükoloogiale diasporaauuringuid, migratsiooni- ja koloniaalajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas.
Seks on vaimustav, oluline ja mõnikord hirmus. Seks on tavaline elu osa. Seks sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga on avaliku arvamuse kohaselt aga hälbiv, riskantne või omane vaid teismelistele. Elame vastuolulises maailmas, kus valitseb jätkuv tendents stigmatiseerida kõike, mis jääb traditsioonilisest ideaalist väljapoole, ent nutirakendusi ja digiteenuseid reklaamitakse aina enam seksi leidmise ja praktiseerimise viisina. "Seks ja sotsiaalmeedia" püüab selles padrikus teed leida ning pakub teaduspõhist ja samas hõlpsasti jälgitavat arutelu seksi ja sotsiaalmeedia seostest.
Autorid uurivad, kuidas sotsiaalmeedia seksi kujundab; selgitavad, millal ja kus sotsiaalmeediaseks aset leiab ning mis see üldse on. Seksi ja sotsiaalmeedia mõistmiseks tuleb analüüsida kultuurinorme, sotsiaalmeediaplatvorme ning inimeste teguviise ja suhteid.
Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor. Emily van der Nagel on Austraalia Monashi ülikooli meedia-, filmi- ja ajakirjanduskooli sotsiaalmeedia lektor.
"Sügav, ent lihtsasti loetav; meelelahutuslik, ent ülimalt sisukas raamat, milles uuritakse seksi ja sotsiaalmeediat kogu nende jahmatavas keerukuses. See on kohustuslik lugemisvara nii lapsevanematele, haridustöötajatele, ajakirjanikele, IT-spetsialistidele kui ka poliitikakujundajatele." Susanna Paasonen, meediauuringute professor, Turu ülikool, Soome
"Tiidenberg ja van der Nagel pakuvad haarava, ent ka süvitsimineva sissejuhatuse tänapäeva seksuaalsuste ja sotsiaalmeedia keerdkäikudesse. Selles raamatus käsitletakse teoreetilisi põhimõisteid konkreetsete näidete varal, tuues esiplaanile meediakasutajate eneste kirjeldused digiintiimsuse ja seksuaalse eneseväljenduse avastusretkedest. See on vaheldusrikas ja hõlbus lugemine, milles siiski ei lihtsustata seda, kuidas platvormide käitumisreeglid, paigaomased regulatsioonisüsteemid ning seksi- ja soopoliitika sotsiaalmeediakasutajaid mõjutavad. See raamat on asendamatu seksuaalsus- ja soouuringute, terviseedenduse ja hariduse, meedia- ja internetiuuringute valdkonnas tegutsevate teadlaste, tudengite ja praktikute jaoks." Kath Albury, meedia ja kommunikatsiooni professor, Swinburne'i tehnoloogiaülikool, Austraalia
Käepärane lühiülevaade maailma kunstiajaloost. Teemadeks on: - Antiikkunst - Rooma kunst - Algkristlik kunst - Romaani stiil - Gooti stiil - Renessanss - Barokk - Rokokoo - Klassitsism - Romantism - Realism Raamat on illustreeritud 22 pildiga ja varustatud pildiregistriga. «Käesoleva kirjutise peaülesandeks on sisse juhatada maailma kunstiajaloo piirkonda nende suurte stiilitüüpide kaudu. Ruumipuudusel on võimalik käsitleda ainult kõige tähtsamaid stiile Euroopa kunstiarengus ja neidki ainult üksikute tüüpilisemate näidete najal, mis iseloomustavad konkreetselt ühele stiilile omast vormilaadi. Näited on valitud peamiselt ehituskunsti alalt, kuna selles ajajärkude eri ilmed on kinnistunud kõige ilmekamalt. Kuid ka skulptuuri ja maalikunsti on arvestatud täiendavalt, peamiselt nende stiilide puhul, kus nad on etendanud enam esindavat osa. Näit. maalile kuulub vastuvaidlematu esikoht XIX sajandil. Sellekohaselt on valitud ka selle sajandi stiilinäited, jättes hoopis kõrvale arhitektuuri, mis sel sajandil harrastas vaid möödunud ajajärkude vorme.» Autor
Sisukord:
Saateks
I. Politiliste aadete areng Platonist renessansini
II. Politilise organisatsiooni teooriad ja vormid renessansist nüüdisajani
Nimede hääldamine
Kirjandust
Kuidas öelda tihastele, et praegu läks pesitsuse vaatlemine untsu, aga näe, hooaeg kestab ja tehke uuringu jaoks uuesti? Teie ees on lood Eesti tippteadlastest, kes on pidanud maadlema äparduste, konkurentide, kolleegide, sõprade ja vahel ka suurte eeskujudega, toime tulema kiusu ja intriigidega ning parandama iseenese valeotsustest tingitud vigu. Tegijal juhtub nii mõndagi ja osa juhtunust paistab tagantjärele vaadates päris koomiline. „Teadlane miiniväljal“ annab aimu teadustöö varjatud raskustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Samas saadab raamat sõnumi teadusele sõrme andnud noortele: te pole oma mures üksi, teie komistuskivid on samasugused nagu akadeemikutel. Miks siis mitte õppida teiste vigadest? Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad Jüri Allik, Leho Tedersoo, Kristi Vinter-Nemvalts, Rein Taagepera, Tiiu Koff, Enn Tõugu, Karin Kogermann, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Els Heinsalu, Ülo Niinemets, Birute Klaas-Lang, Kaupo Voormansik, Andra Siibak, Mari Moora, Jaan Ginter, Marko Mägi, Kristjan Kask, Urmas Kõljalg, Katrin Tiidenberg, Tõnu Esko ja Tarmo Soomere. Virgo Siil on Eesti teadusajakirjanik ja ajakirjandusmagistrant, kes on avaldanud teadusuudiseid ERRi portaalis Novaator ja juhtinud Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis.
Talv on tulekul, see on selge. Aga kuidas? Miks? Ja mis põhiline – millal? Teadus annab võtme fantastilise tule ja jää maailma klimatoloogia, astronoomia, metallurgia, keemia ja bioloogia saladuste juurde. George R. R. Martini teoste andunud fänn, füüsik Rebecca C. Thompson on võtnud süveneda „Jää ja tule laulu“ ja „Troonide mängu“ imede ja saladuste olemusse.
Kõik sai alguse kaeraküpsisest. Samal ajal kui intensiivraviarst Matt Morgan päästis väikest patsienti, kes oli küpsisetüki kopsu tõmmanud, märkas ta akna taga lendavat linnuparve. Kuidas jäävad ellu linnud, kes lennates võõrkeha sisse hingavad? Sellest hetkest sündis doktori peas mõte kirjutada raamat kõigist neist imelistest meetoditest ja leiutistest, mida inimmeditsiin on loomariigist kopeerinud.
Känguru aitas tõhustada katseklaasiviljastamist. Kaelkirjak tõi kergendust astmaatikuile. Kärekülmas Arktikas elavad linnud andsid uue meetodi alajahtunud inimeste soojendamiseks. Küürvaal kinkis elupikenduse haige südamega patsientidele.
Mõistmine, kuidas inimene on elanud ja elab kõrvuti miljonite teiste loomaliikidega, võib viia uskumatute avastusteni meditsiinis ja päästa tuhandeid inimelusid.
Matt Morgan on Walesi arst, teadlane ja ajakirja British Medical Journal kaasautor. Lisaks teeb ta kaastööd paljudele ajalehtedele, raadiojaamadele ja telekanalitele ning Briti Kuninglik Ühing nimetas ta 2020. aastal David Attenborough’ nimelise teaduse populariseerimise auhinna nominendiks. „Üks meditsiin“ on tema teine raamat.
„Igas raamatus peab olema midagi, mis paneb mõtlema, elu ja teadmisi uues valguses vaatama. Kui arvad, et tänapäevane meditsiin on näide inimkonna supervõimest, siis eksid – sageli oleme kopeerinud evolutsioonis miljonite aastate jooksul välja kujunenut, me lihtsalt ei teadnud, et loomariigis on mõned meie meditsiiniimed igapäevased ega vääri suuremat tähelepanu. No ja mina ei teadnud, et kunstliku viljastamise õnnestumise üle on lätlastel põhjust uhke olla (ja pikka viha ei pea).“
Marko Mägi, zooloog
„Meil on looduselt veel nii palju õppida! Kõik vastused on meid ümbritsevas kirjas, tuleb olla piisavalt tark, et need üles leida. Neid lugusid lugedes avanevad hämmastavad õppetunnid ja seosed. Meie, inimesed, oleme osa loodusest, see leidis veel kord kinnitust. Inspireeriv raamat.“
Kärt Tomberg, Põhja-Eesti regionaalhaigla patoloog