.jpg)
Tooted
Tom Ripley on noor mees, kes tahab New Yorgis raha kokku ajada, tehes seda vahendeid valimata. Kui rikas Herbert Greenleaf pakub peategelasele võimalust sõita Itaaliasse, et veenda tema ülbet poega Ameerikasse naasma, näeb Ripley selles rikastumisvõimalust. Kõrge elatustaseme nimel on mees valmis ka käed veriseks tegema.
Romaanis leidub küllaga seda, mille üle XXI sajandi alguses mõtiskleda. See romaan ongi mõtlemiseks, alates juba teadlikust võõritusvõttest, mida autor kasutab, saates oma kaasaegse Connecticuti jänki VI sajandisse, muistsete brittide legendaarse kuninga Arthuri õukonda. Twaini jänki püüab kuningas Arthuri riigi lihtrahvast viletsuseilmast, kiriku ja rüütelkonna türannia alt siiralt välja aidata.
Võõritus osutab paroodiale keskaegse ilmavaate ja pimeduse üle, aga ka nende ajalooromaanide üle, mis alates Walter Scottist on püüdnud lugejat püüda muistsete aegade nostalgilisse ulma.
Victor Hugo romaan «Jumalaema kirik Pariisis» on üks romantismi tippteoseid. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse võrdkujust Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Hädavaresest poeet ja filosoof Gringoire võlgneb talle elu, keigarist kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku don Frollo väärastunud kirg aga saadab ta surma. Vaid Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt. Samas on see ka lugu Pariisi põhjakihtide, Imede Õue asukate ustavusest ja vaprusest, kuningas Louis XI piiratusest ja julmusest ning sugugi mitte viimases järjekorras, lugu Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist.
H. G. Wells asetab «Nähtamatus» sõrme aga teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi «kuri teadlane» sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?
Knut Hamsunile mõnevõrra sarnanev peategelane Pontus eksleb ja otsib tööd 1890. aastate Kristianias. Ta on vägagi ambitsioonikas kirjanik, aga vaene ja näljas. Kohtumine salapärase naise Ylajaliga muudab ta elu. «Nälg» oli Hamsuni debüütromaan ja modernismi läbimurre Skandinaavia kirjandusse.
– Saalist käis läbi erutusvärin. Nana oli alasti. Ta oli julgelt ja rahulikult alasti, kindlasti lootes oma ihu ülemvõimule. Ainsaks kehakatteks oli tal gaasloor. Ümarad õlad, odatippudena õieli hoiduvate roosade nibudega amatsoonirinnad, iharalt õõtsuvad puusad, rammusa blondiini reied – kogu tema keha oli õhulise vahtvalge rõiva all selgesti aimatav. See oli merevoogudest sündiv Venus, ainsaks looriks iseenda juus. (–-).
"Portnoy tõbi" on kindlasti Philip Rothi kõige tuntum ja skandaalsem raamat. See kujutab endast Alexander Portnoy pihtimust psühhoanalüütiku kušetil. Ta kirjeldab üksikasjalikult oma seksuaalseid ihasid ning noorust ülemäära võimuka ema käe all. Raamat on muutunud koomilise kirjanduse klassikaks ning Portnoy tõbe on määratletud kui haigust, kus tugevalt läbi elatud eetilised ja altruistlikud impulsid on pidevalt sõjajalal äärmuslike seksuaalsete ihadega, mis võivad vahel ka perverssustesse kalduda.
Philip Roth on üks ameerika kirjanduse suurkujusid, kes on püsinud suurepärases kirjanduslikus vormis, alates esimese raamatu "Hüvasti, Kolumbus" (1959) ilmumisest. Esikteose eest sai Roth ka Ameerika Rahvusliku Raamatuauhinna. Rothi puhul tuleks kindlasti märkida ka seda, et tema raamatud on väga erinevad, ta ei taha lasta end kuidagi sildistada ega mingitesse piiridesse mahutada. Philip Roth on saanud kahel korral Rahvusliku Raamatukriitikute Auhinna, Pulitzeri ja PEN/Faulkneri Kirjandusauhinna.
Neljas teos, «Püüa päeva» on Saul Bellow romaanidest kõige lühem. Käsikiri valmis 1955. aastal ühes Nevada indiaanlaste reservatsioonis, kuhu tõid kirjaniku tema antropoloogiahuvid. Saul Bellow’ mõttetihedus ja soe huumor, oskus kujutada inimesi depressioonis ja luua vitaalseid karaktereid.
"Robinson Crusoe" ilmus aastal 1719 ja pani aluse ühele kaasaja müütidest – inimese võimelisusele tulla toime iseenda ja loodusega, oskusele säilitada kaine mõistus ja optimistlik meel ka rasketes olukordades.
See on lugu Põhja-Prantsusmaa söekaevurite elust ja nende mässust ebainimlike töötingimuste vastu, klassivõitlusest ja töölisliikumise algetest. Kõige taustal areneb traagiline armastuslugu. Naturalismi pitserit kandev teos algab noore töötu Étienne Lantier' tööleasumisega Montsou kaevanduslinnas. Seal armub ta Catherine'i, kes töötab samuti kaevanduses. Zola toob sisse pärilikkuse. Étienne on kuuma verega ja õhutab töölisi mässule. Algab streik...
Pulitzeri auhinnaga pärjatud romaan. Romaan kujutab endast New York City kõrgklassi elu 1870.aastatel ehk viiv enne elektrivalguse, telefoni ja autode ilmumist. See oli veel aeg, mil päritolu peeti kõige olulisemaks. Wharton ise kasvas üles just sellises ennasttäis seltskonnas.
«Vaatega tuba» on kirjaniku kolmas romaan. Raamatu esimene osa toimub Firenzes ja teine Inglismaal. Noor Lucy Honeychurch läheb Itaaliasse oma nõo Charlotte Bartlessi juurde ja tutvub seal kahe noormehega, kellest ühega peab hiljem abielluma. Itaalia saab noore neiu jaoks vabameelsuse sümboliks, vana hea Inglismaa jääb konservatiivsuse pesaks. Nelakümne viieselt Forster sisuliselt lõpetas kirjutamise. Sõprade toel sai temast edukas BBC raaditöötaja. Edward Forster elas oma emaga kuni tolle elu lõpuni ning tal oli pikk ja õnnelik suhe Londoni politseikonstaabli Bob Buckinghamiga, kelle kodus ta 91-aastaselt ka eluga hüvasti jättis.
