Tooted

Iseenda eest põgenedes ning püüdes alla suruda ikka ja jälle endast märku andvat haiget sisetunnet, teise mehe - Abeli - alalisest mõtteis kummitamisest tingitud masendust, hakkas Joaquin külastama sõprusringi kasiinos. Ta lootis, et sealne kerge vestlus võiks temasse mõjuda kui narkootikum või pigem, et ta võiks ennast sellega joobnustada. Kui Joaquín Monegro suri, leiti tema paberite hulgast midagi memuaaridetaolist süngest kirest, mis oli kibestanud tema elu. Käesolevasse jutustusse on põimitud katkeid tollest pihtimusest - nii ta selle pealkirjastas - kommentaaridena, mis Joaquín oma kannatuste kohta iseendale tegi. "Pihtimus" oli adresseeritud tema tütrele.

"Armando ja Ahjulinnud" on järg raamatule pealkirjaga "Armando".

Esimene osa kirjeldas Argentinast Nõmmele kolinud poisi kohanemisraskusi. Sarja teine osa räägib sellest, kui tähtis on viisakas ja lugupidav käitumine spordis. Lugu algab jalkamänguga, kus vastasmeeskonna treener ütleb oma mängijale halvasti. Armando võistkonna poisid kuulevad seda ja arvavad, et see on naljakas. Nad hakkavad ka ise kasutama sõnu, mis vales kohas öelduna ei ole mitte mingil juhul viisakad ega hea käitumise kohased. See ei meeldi poiste treenerile. Armando isa ja treener Timo nuputavad koos, kuidas poistele kombeid õpetada. Ühel hommikul sõidabki Armando jalkatiim linnast välja treeningmängule, kus neid ootab suur üllatus.

Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised. Kes iganes on võimeline andma, on rikas.

See on lugu ühe naise tummast, pöörasest kirest, mille on kirja pannud tema poeg. Meie ees on naivistliku võõritusega pilt üpris melodramaatilisest õnnetust armastusest, mis sulandub kuidagi märkamatult kirevasse ajastupanoraami. Raamatus on pilte maalilisest Šveitsi mägiloodusest ja palju on juttu muusikast, sest ema kallim oli kuulus dirigent. Seda lugu kirest on nimetatud ka reekviemiks.

Käesolevas raamatus leiab kinnitust tõde, millest vanad laulikud on laulnud: "Õnnetuses peitus õnn, öö mul päikesepaisteks on." Ema Basilea Schlink toob meie elu hinnalised väärtused kui aarded esile seal, kus neis kõige vähem ootame -- kannatuses.

Idamaade luulest huvitatud ja mõjutatud autori debüütkogu sisaldab peenekoelist lüürikat, mille tunnusjoonteks on erk süüdimatus, inimese ja looduse ühtekuuluvustunne ning rahulikult mõtisklev luulehoiak.

Luuletuskogus märgitakse avarale kultuuri- ja ajalootaustale tunnetuse väärishetki, osutatakse tuntud asjade sügavamatele seostele, püütakse mõista elu ja surma müsteeriumi.


Oh kurba õpetlast, kes õpilasteta!
Tal õpetus on küll, kuid selle vastet ta
reaalsuses ei näe. Oh roosi, mis ei puhke,
kui teda hardal käel ei iial kasteta!

Läänemaa esiajaloo ülevaade sisaldab teavet ajastu kohta, mis algas inimese ilmumisega Eesti alale ja lõppes maa langemisega võõrvõimu alla 13. sajandi algul

Kassett puudu

Autori rännak maailma erinevates paikades, avastamaks nii magusamaailma vanu häid klassikuid kui ka uuemaid trende. Tulemuseks parim valik retsepte igas vanuses maiasmokkadele: kreembrülee, tiramisu, baklava, Shwartzwaldi tort, panna cotta, mille feuille, trifle, Budapesti rull, Sacher tort ja palju muud

Pühendatud dr. med. Gonzago Aleksander von Szeliga-Mierzejewski (1884-1966) 40. surma-aastapäeva mälestuse tähistamiseks

Telesaates "Selgeltnägijate tuleproov" vaatajaid vapustanud Nastja suguvõsa juured ulatuvad kaugele Siberisse, tema vanavanaema aitas üleloomulike võimetega paljusid hädasolijaid. Selles raamatus jutustab Nastja, mismoodi ta enda võimed avastas ja kuidas on ta neid oma elus kasutanud. Nastja räägib avameelselt ka juhtumist, kus ta nõiakunsti kurjasti ära kasutas ja selle eest kallilt maksma pidi.

Printsess Ellie on ponihull! Ja tema printsessiseisus on ta ammu ära tüüdanud! Ta vihkab sentimentaalseid roosasid kleite ja igavalt venivaid tunde. Hoopis meelsamini ratsutaks ta ühel oma neljast uhkest ponist või puhastaks kuninglikke talle. Keegi jälgib teda salaja - keegi salapärane võõras, kes ei taha, et teda nähtaks. Siis juhtub õnnetus ja Ellie on kindel, et süüdlane ongi tüdruk metsast. Kas ta suudab lahendada mõistatuse ja päästa oma armastatud Päikesetantsu enne, kui on liiga hilja?

Lapsepõlves Eestis elanud taanlanna tõsilool põhinev romaan tema sugulastest Eestis 1939. aasta ümber.

Raamat sarjast Põnevusjutud 1. osa. Skandaal Böönimaal, Punapeade Liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe'i oru mõistatus

Traditsiooniline spordiaastat kokku võttev fotoraamat. Raamatust leiate spordiaasta säravamad sündmused.

Toalilled on inimese kaaslased olnud keskajast alates. Seda mitte ainult suurepärase ruumikujunduselemendina, ja ruumide õhu puhastajana, vaid ka elava olevusena meie kõrval. Lilled on hinge toit, ütleb araabia vanasõna. Kõige enam kogu maailmas kannatavad inimesed tänapäeval üksinduse all. Isegi neljajalgse sõbra pidamine on teinekord keeruline, toalillest sõbraga saab igaüks, kes vähegi tahab, hakkama. Ent eks sellegi juures kulu ära pisut teadmisi. Palju on ammutuntud lilli, aga järjest tuleb uusi juurde. Enne kui neid koju tuua, peaks teadma, kuhu nad panna ja kuidas hooldada. Hooldamise põhitõdede kõrval tutvustatakse uusi toalillede väetisi. Paljusid lilli saab ise paljundada, ka selle tarvis pakutakse teadmisi.

Erinevaid aastaaegu kujutavad fotod. Lisaks luuletused.

Käesoleva mitteulatusliku väljaande ülesandeks on tutvustada eesti töötajaid vene kunstnike-realistide loominguga XIX sajandil, kes on tuntud "peredvižnikute" nime all, samuti tutvustada nende parimate teostega, mis on uhkuseks ja ehteks meie muuseumidele. Peredvižnikute teostes on kujutatud ümbritsevat tegelikkust suure armastusega kõige koduse vastu, mis on nende poolt edasi antud kirglikult ja veendumusega selles, et nende ideeline, tsaari-Venemaa varjukülgi piitsutav kunst samal ajal suudab tagada parema tuleviku eest võitlevate inimeste õigust.

"Viidumäe ei ole ainult kohanimi. Nagu Matsalu, Vilsandi ja Nigula, nii on ka Viidumäe alates looduskaitseseaduse jõustumisest Eestis 1957. aastal olnud neid paiku, mille mõjul on inimeste teadvuses üha selgemaid piirjooni omandanud arusaamad loodushoiu mõttest ja eesmärkidest. Viidumäel saab selgemaks seegi, miks kodutunde loomiseks ei piisa ainult koduseintest. Looduskaitsealasid ei rajata juhuslikult. Viidumäele rajati looduskaitseala paljude haruldaste taimede kaitseks. See aga ei tähenda ainult eriliselt valitud haruldaste soosimist. Loodus vajab rahu ka oma argipäevastes eluavaldustes, vormides ja värvides." Fred Jüssi