See raamat käsitleb neid Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi, mis leidsid aset väljaspool Eestit. Iseenesest on muidugi enamik maailma ajaloo olulisemaid sündmusi Eestit kuidagi mõjutanud. Selle raamatu eesmärk on aga anda ülevaade just neist sündmustest, millel on otsene seos Eestiga. See tähendab sündmustest, mis mõjutasid mingeid protsesse Eestis, kas siis nende toimumise või mittetoimumise suunas. Siit leiab näiteks ansambli The Beatles loomise, mis kahtlemata avaldas oma mõju Nõukogude süsteemi kokkuvarisemisele. Enamikus raamatusse valitud sündmustest polnud eestlastel kas üldse mingit rolli või oli see väga väike. Ka on enamik sündmusi aset leidnud väljaspool Eestit ja maailma suurvõimude – Saksamaa, Venemaa ning Ameerika Ühendriikide – ajaloos. Kindlasti leiab see raamat sama sooja lugejate vastuvõtu kui autori populaarne „101 Eesti ajaloo sündmust“, aidates meil paremini mõista Eesti kohta maailmas.

Meie vabariigi territooriumil on rohkesti arheoloogiamälestisi ehk muistiseid. Teadaolevate paremini säilinud muististe arv ulatub üle kahe tuhande. Ajalooallikana on neil hindamatu väärtus. Kirjalikud allikad annavad ju teateid elust Eestimaal põhiliselt vaid viimase kaheksasaja aasta kohta. Sellele eelneb aga ümmarguselt kümme korda pikem ajavahemik, millest ainsana jutustavad muistised. Kõige rohkem -- ligikaudu kolmveerand koguarvust -- on arheoloogiamälestiste seas muistseid matusepaiku.

Käesolevas raamatus kirjeldab sõjaajaloolane William R. Weir sõjalise mõtte arenguhüppeid, mis andsid lahingutele ning vallutustele uue tähenduse – alustades meie esivanemate lihtsatest teritatud keppidest kuni nüüdisaja satelliitjuhtimisega relvadeni. Muuhulgas võib raamatust lugeda, kuidas tekkisid regulaararmeed ja püssirohi tegi lõpu samuraide ajastule, mis mõjutas eri ajastutel lahingute taktikat ja millised on kaasaegsed võitlusviisid. Alustades antiikajast ja lõpetades Iraagi sõjaga, seletab autor sotsiaalseid, tehnilisi ja religioosseid tagamaid, mis iga pöördepunkti põhjustasid. Raamatu lõpus on sõjandusteemaline märksõnastik.

Tehnika ajalugu on ühtlasi üha töökindlamate liiklusvahendite loomise ajalugu. Samal ajal on liiklusvahendite ajalugu arvukate ebaõnnestumiste ja katastroofide otsatu jada. Kõige selle eest, mida inimene loonud, on tal tulnud maksta kallist kooliraha. Katastroofi võib põhjustada mingi seadme, jõuallika või mõõteriista ülesütlemine, liiklusvahendi konstruktsioonivead, materjali halb kvaliteet, sagedamini aga siiski mitme asjaolu õnnetu kokkusattumine. Kuid mitte alati ei vea tehnika alt. Sageli on inimene ise süüdi. Lohakus, vastutustundetus, üleväsimusest tingitud tähelepanu hajumine, ebapiisav erialane ettevalmistus, ohutusnõuete eiramine kasumi tagaajamisel ning igas mõeldavas situatsioonis ehku peale lootmine ongi see inimtegur, mis on olnud arvukate katastroofide vahetuks põhjuseks.