Tooted

Bertram ja Cary plaanivad abielluda. Ambitsioonitu raamatupidamisassistent Bertrami pulmaplaanid pole eriti huvitavad. Ühel päeval jõuab ta oma ettevõtte võimuka direktori Dreutheri tähelepanu orbiiti, kes muudab Bertrami pulmaplaanid: nad abielluvad ja veedavad mesinädalad Monte Carlos. Dreuther lubab kohtuda paariga Monte Carlos ja on nende abielu tunnistajaks tema privaatjahil. Bertram ja Cary saabuvad Monte Carlosse, kuid Dreuther ei ilmu kohale. Paar on sunnitud seetõttu jääma Monte Carlosse. Bertram on Dreutheri peale vihane. Selleks, et nad saaksid hotelliarveid maksta, käib Bertram kasiinos. Alguses ta kaotab, kuid järk-järgult hakkab tema süsteem tööle ja ta hakkab võitma suuri summasid. Ta võidab nii palju raha, et pälvib Dreutheri rivaali hr Bowlesi tähelepanu. Bowles tahab, et Bertram talle raha laenaks. Vastutasuks soovib Bertram Bowlesi ettevõtte aktsiaid, et ettevõtet kontrollides saaks ta Dreutherile kätte maksta.

Joosep Vesselovi "Linna laul" on luulekogu Tartust, mida ühel kevadel tabab luulekatk. Linna asukad on kõik natuke eriskummalised: siin on akadeemikud ja laulikud, kellalööjad ja tudengid, ärimehed, kes kauplevad võililledega ja paljud teised. Tekstid on mahedalt humoorikad, kaasaeg kohtub siin pärimuste ja müütilise ajaga ning autor pajatab loomismüüte nii Kivisillast kui ka Lõunakeskusest.

suvi II

poes on
banaanid otsas,
leib on otsas,
veini pole,
suitsud otsas, kõik märkmikud on maha müüdud,
pliiatsid ja pastakad on otsas,
reavaheriiul on tühi,
tundub, et inimesed tõesti valmistuvad luulekatkuks,
poeesiaepideemiaks,
poepideesiaks,
poepidaja jälgib kahtlustavalt leti tagant,
kuidas ma riiuli ees pomisen

parim-enne-möödas-korv
on täis kahtlaseid küpsiseid,
kastmeid, komme,
komasid ja suuri algustähti

komasid mul juba on,
ema ostis viiekilose koti komasid,
kui tartusse kolisin,
aga algustähti võiks
küll paariks päevaks
varuga osta, mõtlen
ja Koju Jõudes Söön
Kõik Korraga Ära
nagu ikka

Autor on sünd 1957-aastal, maailmatunnetuselt agnostik, sisemiselt olemuselt unistaja. erialalt tööriistalukksepp, kes on olnud ka jõuluvana, pulmaisa ja ilmalik matusekõneleja. Autor ei pea ennast luuletajaks, vaid unistajaks, kes on oma unistusi ja mõtteid luulevormis kirja pannud. Selle raamatu kaante vahele jääb mõtteid nii elust kui surmast, olemisest ja mitteolemisest, võibolla ka "algusest", jääb mõtisklusi õnnest ja kurjusest, ilust ja kaotusest.

Lugeja võib leida nii filosoofilist kui muinasjutulist käsitlust. Selles raamatus on vaid kaks looduspilti, mõned leheküljed seotud metallitööga, ja ka autori lähedastele mõeldud read. Kuna autor on meessoost, ei puudu selle raamatu lehekülgedelt ka pühendusi kaunitele naistele, kes on tema hinge puudutanud.

Mälestuste talletamise vajadus selgines 1994. aasta kevadel, kui Sõjakooli 75. aastapäeva puhul külastasid Riigikaitse Akadeemiat kunagised kadetid. Seejärel sai pöördutud mitme sõjakoolis õppinu poole ettepanekuga kirjutada oma õpinguaastatest Tondil. Kuna palju aega on mööda läinud ja oma mälu enam ei usaldata, siis loobusid mitmed sellest ettevõtmisest. Oleme tänulikud neile viiele mehele (Agu Aava, Rudolf Bruus, Raimond Isok, Harald Kadari ja Arved Lints), kes oma mälestuste kirjapanemisega vaeva nägid.

Kas on võimalik elada maailmas, milles puudub hoolimine ja armastus? Ei, ilma selleta on maailm hukkumisele määratud! Kus on väikene ingel, kes tooks meile meie elu ja armastuse tagasi? Vaata - Minu Väikene Ingel!

Nõukogude ja Saksa okupatsiooni kogenud tuntud folklorist Oskar Loorits kogus ja koostas raamatu Eesti rahva hulgas levinud pilgetest mõlema okupatsiooni kohta. Nii ei tähendanud ENSV rahvasuus mitte Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki, vaid hoopis nimekombinatsioone: Enne Nälg Siis Viletsus; Enne Nägematu Sulide Valitsus; Eestist Nuumatud Sead Venesse. NSVL ei olnud eestlaste jaoks põrmugi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, vaid hoopis Nälgivad Sandid Vahivad Läände. Raamatus on ära toodud klassikalisi rahvapilke näiteid nii „punaparadiisi" kui ka „pruuni põrgu" ajastust.

Sisaldab näidendeid

• Sõnadeta vaatemäng I
• Krappi viimane lint
• Õnnelikud päevad

Paul Kammi loomingut tutvustav kunstiraamat. Album koondab valiku autori teoseid, näidates tema kunstilist käekirja ja loomingu põhisuundi. Väljaande keskmes on Kammi graafiline ja maaliline pärand. Albumi on koostanud ja eessõna kirjutanud Olev Soans. Albumis leidub ligi kakskümmend reproduktsiooni, mida täiendavad lühitekstid, sealhulgas venekeelne kokkuvõte.

Oscar Wilde’i ühevaatuseline tragöödia „Salomé“ ilmus esmalt 1893. aastal Pariisis ja prantsuse keeles, pärast tõlkis autor selle ise inglise keelde. Sada aastat hiljem etendus „Salomé“ Vanemuises ja selle tarvis tegi lavastaja Linnar Priimägi uue tõlke just inglise keelest.

Nüüd ilmub see viimistletult ja näidendi ingliskeelset esitrükki kaunistanud Aubrey Beardsley illustratsioonidega ka raamatuna.

Järelsõnas vaatleb tõlkija Wilde’i teed dekadentliku estetismi, tema pärisesteetika juurde, mis ilmneb kõige selgemini autori tähtteostes: essees „Valetamise kiituseks“, romaanis „Dorian Gray portree“ ja näidendis „Salomé“.

Mainekate auhindadega pärjatud prosaist ja luuletaja Margaret Atwood (sünd. 1939) on tuntud nii viljaka kirjaniku, kirjanduskriitiku kui ka pühendunud keskkonnaaktivistina. 1977. aastal ilmunud jutukogus „Tantsutüdrukud" peegeldub tema armastus karmi looduse vastu, samuti soov murda välja Kanada tolleaegsele kirjandusele omasest enesehäbist. Margaret Atwoodi lood räägivad justkui „tavalistest inimestest", kelle tundevarjundeid, meeleolusid ja kohati ka kivinenud mõttemalle ta ülima meisterlikkusega kirjeldab. Nagu ka seda, kuidas ootamatult võib meie argiellu tungida omajagu müstikat ja võõrituse kõditavat rahutust.