Tooted
Ismail Kadare sündis 1936. aastal Gjirokastëris, Albaanias. Oma kõrgkooliõpinguid alustas ta Tirana ülikooli ajaloo ja filoloogia teaduskonnas ning hiljem jätkas Maksim Gorki nimelises kirjandusinstituudis Moskvas. Albaania kommunistliku režiimi perioodil kasutas Kadare oma loomingusse kätketud peent allegooriat ründamaks totalitarismi ja sotsialistliku realismi doktriine. 1990. aastal palus ta Prantsusmaalt poliitilist varjupaika, avaldades Albaania demokratiseerimist toetanud sõnavõtte. Kadare sõnade kohaselt on "diktatuur ja tõeline kirjandus omavahel kokkusobimatud. Kirjanik on diktatuuri loomulik vaenlane.
Siiski keeldub Kadare nimetamast ennast dissidendiks, leides, et Enver Hoxha erakordselt paranoilise ja suletud režiimi puhul ei tulnud selline roll kõne alla. Kadare romaanid tuginevad paljuski Balkani ajalool ja legendidel. Vajadusest alluda poliitilisele tsensuurile on neis rohkelt peidetud irooniat ja allegooriat. Näiteks 1981. aastal avaldatud teoses asetas ta totalitaarses riigis toimuva tegevuse Osmanite riigi pealinna. Raamat keelustati Albaanias peaaegu kohe ilmumise järel.
Eesti keeles on Kadare loomingust ilmunud: "Loorikaravan", "Murtud aprill", "Kuri aasta". Kuigi Kadare kirjutab albaania keeles, eelistab ta, et tema teoseid tõlgitaks teistesse keeltesse prantsuse keele vahendusel. Kadare töid on avaldatud enam kui 40 riigis ja tõlgitud rohkem kui 30 keelde.
Tema loomingut on võrreldud Nikolai Gogoli, Franz Kafka ja George Orwelli loominguga.
Autor illustreerib oma raamatuid alati ise ja ta on saanud mitmeid auhindu. Tema jutud on vaimukad, lastepärased, fantaasiarikkad, aga samal ajal keelelt lihtsad. Oma muinasjuttude tegelased viib ta lastele põnevatesse paikadesse: mahajäetud majadesse, tuuleveskitesse, tsirkusesse, kõveratesse kõrvaltänavatesse. Topper on lennuka fantaasiaga poiss, kelle isa on meremees ja ema müüb keldripoes kala. Nende kodu on suures vanas majas, kus on mitmesuguseid põnevaid elanikke. Ühel hommikul leiab Topper pliiatsi, millega juhtub igasuguseid imelikke asju. Topper joonistab seinale ninasarviku ja sünnib ime – ninasarvik ärkab ellu ja astub seinalt maha. Nüüd alles jamad algavad!
Ei ole lihtne olla laps, pealegi Eestis, kus asjad võivad üle öö muutuda. Küll vahetub riigikord, küll kaob nätsuputka või on kadunud tagauks, mille kaudu pühapäevakooli kaaslastega einestama jõuda – ja ometi olid nad veel alles eile kõik olemas! Ega suureks kasvadagi lihtsam ole, eriti kui rahvusküsimused on segased, kool ei meeldi ja kõht on kogu aeg tühi ning enne abiellumist tuleb kellekski saada (nagu korrutab ema). Ja siis see lapsevanemlus! Sest kuidas kasvatada tüdrukut, kuidas poissi ja kuidas selle kõige keskel säilitada külma verd ja tervet mõistust?
Brigitta Davidjantsi jutukogu „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ räägib südamlikult ja huumoriga armeenia-eesti-läti segaperest pärit tüdruku kasvamisest 1980.–1990. aastate Eestis ning suureks saamisest pärast sajandivahetust, taustal perekonnalood, mis viivad rändama läbi aja ja mitme riigi.