Tooted

Suurtükiväekindral Nenonen'ist admiral Yamamoto'ni. See raamat on viimane osa 3-osalisest 20.sajandi maa-, mere- ja õhujõudude silmapaistvate juhtide elulugude kogumikust. Nagu eelnevas osas, on ka siin suurte sõjameeste kõrvale poetunud karjeriste ja kroonitud päid; raamatu põhitähelepanu on aga pühendatud I maailmasõja väejuhtidele.

augeiase tallid ujutavad juba ammu oma sõnnikuga kogu maad üle kus on kangelane kes tuleks ja roogiks nad puhtaks päästes ka meid sest häbistavast ja perversselt haisvast pasamerest välja

Valik Avo Paistiku ühiskonnakriitilisi karikatuure

Mehhiko kirjanik räägib ausalt aeg-ajalt inimesi vaevavast küsimusest: kellele ja milleks neid raamatuid üldse vaja on? Vormilt on tegu lühiesseedega iga raamatuprobleemi kohta: kas kommerts hävitab raamatu, kuidas tekib lugemisharjumus, kas lugedes saadakse kirjanikuks ja palju muud.

Lugeja! Elus esineb igasuguseid vahejuhtumeid – nii koomilisi kui ka mõtlemapanevaid. Vaatagi enamikule käesolevatest luuletustest tinglikult – kui vahejuhtumitele, mille lõpuni "uurimine" jääb Sinu hooleks. – Rudolf Rimmel Taskuformaat.

Autor heidab pilgu inimese sisemusse, püüdes välja selgitada, miks ei ole inimese loomus aastatuhandete vältel sugugi muutunud. Mis mõjutan inimese käitumist rohkem, kas süsteem, mis ei lase inimesel vabalt areneda või tema enda sügavamad tunded? Igatahes on, mille üle järele mõtelda!

Autor illustreerib oma raamatuid alati ise ja ta on saanud mitmeid auhindu. Tema jutud on vaimukad, lastepärased, fantaasiarikkad, aga samal ajal keelelt lihtsad. Oma muinasjuttude tegelased viib ta lastele põnevatesse paikadesse: mahajäetud majadesse, tuuleveskitesse, tsirkusesse, kõveratesse kõrvaltänavatesse. Topper on lennuka fantaasiaga poiss, kelle isa on meremees ja ema müüb keldripoes kala. Nende kodu on suures vanas majas, kus on mitmesuguseid põnevaid elanikke. Ühel hommikul leiab Topper pliiatsi, millega juhtub igasuguseid imelikke asju. Topper joonistab seinale ninasarviku ja sünnib ime – ninasarvik ärkab ellu ja astub seinalt maha. Nüüd alles jamad algavad!

Raamat annab ülevaate viisteist aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimisest.

Kogumik sisaldab rahvalaule ja -jutte ning mitmete Eesti autorite (Ernst Enno, Jüri Parijõgi, Heljo Mänd, Ellen Niit, Ott Arder, Leelo Tungal, Aino Pervik, Andrus Kivirähk jt) loomingut pere pisematele. Raamatus kirjeldatakse nii argipäevade toimetusi nagu söömine, pesemine, jalutuskäigud kui ka tähtpäevi nagu jõulud, emadepäev ja vabariigi aastapäev.

Ei ole lihtne olla laps, pealegi Eestis, kus asjad võivad üle öö muutuda. Küll vahetub riigikord, küll kaob nätsuputka või on kadunud tagauks, mille kaudu pühapäevakooli kaaslastega einestama jõuda – ja ometi olid nad veel alles eile kõik olemas! Ega suureks kasvadagi lihtsam ole, eriti kui rahvusküsimused on segased, kool ei meeldi ja kõht on kogu aeg tühi ning enne abiellumist tuleb kellekski saada (nagu korrutab ema). Ja siis see lapsevanemlus! Sest kuidas kasvatada tüdrukut, kuidas poissi ja kuidas selle kõige keskel säilitada külma verd ja tervet mõistust?

Brigitta Davidjantsi jutukogu „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ räägib südamlikult ja huumoriga armeenia-eesti-läti segaperest pärit tüdruku kasvamisest 1980.–1990. aastate Eestis ning suureks saamisest pärast sajandivahetust, taustal perekonnalood, mis viivad rändama läbi aja ja mitme riigi.

Luulekogu, mis sisaldab nii eesti- kui venekeelseid luuletusi. Teos tegeleb eksistentsiaalsete küsimustega, maailmaga suhestumise probleemidega ning käsitleb teemasid nagu aeg, loodus ja inimese olemus.

Sünnimärkides on endeid näinud paljud rahvad. Kui näol on palju sünnimärke, tähendab see ühtede arvates õnne, teiste arvates kuulutab see õnnetust. Sensitiivid usuvad, et sünnimärgid on seotud inimese karmaga.

"Taevased ratsanikud" on kirjaniku viimane paguluses valminud teos, kuid selle loomiskavatsus tekkis kirjanikul kümmekond aastat varem, ühteaegu emigratsiooni siirdumisega. Autori sõnutsi on "Taevased ratsanikud" üks ta väheseid novelle, mille "matemaatilise" kompositsiooniga kirjanik ise rahule jäi. Neist autori antud eeldustest lähtudes on selle mõttemahukate kujundielementidega novelli sümboolset suurlinnamudelit tõlgendatud kui omalaadset kokkuvõtet kirjaniku pagulasaastate Euroopa-nägemusest.