Tooted
Vangielu mälestuste põhjal pandi kirja viieosaline romaanisari, millest "Eesti loo" sarjas ilmuvad esimesed kolm. "Kuradil ei ole varju" kujutab Pagari ja Patarei vanglat 1946. aastal. "Vägivallamaa" ja "Režiim, see kõlab uhkelt" vaatlevad Vorkuta vangilaagritesse saadetute elu aastatel 1947–1953. Aili Helm on varjunimi, mida kasutasid kaks endist poliitvangi, Hilja Rüütli ja Helmut Tarand. Põhiautor oli neist esimene, Tarandi osaks jäi toimetaja ja kaasautori roll.
Geograaf ja majandusteadlane Edgar Kant (1902–1978) oli üks neid, kes aidanud Eestit ja eesti teadust maailmakaardile viia.
Tartu näitel linnageograafia klassikas auväärse koha leidnud mees, kes veendunud rahvuslasena – Eesti Rahvuslaste Klubi asutajaid ja selle häälekandja ERK pea- ja tegevtoimetajaid – mõtiskles sügavalt Eesti geopoliitiliste probleemide üle (nt. asend, geograafiline kuuluvus või ka eluruum). Mees, kes rektori ametikohal hoidis ja säilitas meile 1941–1944 Tartu Ülikooli, pidi viimaks lahkuma Eesti isamaalt, leides uue elupaiga Rootsi Kuningriigis, nimelt Lundis. Seda ja teda silmas pidades on tabavalt üteldud; “Eesti kaotus sai Rootsi võiduks.” Nõukogude Eestis fašistiks nimetatud Edgar Kanti pärandit avalikult ei tuntud ega tunnustatud.
Käesolev kogumik tähendab tänuväärselt head algust selle rikkaliku “päranditombu” avamiseks, esitades kokku 60 kirjatööd reisikirjast alates teadusliku artiklini välja. Kõigepealt õpetab autor meile “matkamist ja rändelu”, seda nii ruumis kui ka ajas, minevikus ka, pidades selle metafüüsiliseks loomuks “iseenda jalul käimist”.
Täiskasvanud lugejatele mõeldud valik "Tuhande ühe öö" vähem tuntud lugudest, mis sisaldab värssidega pikitud legende, anekdoote ja pajatusi.
20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu.
Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.