Tooted
Ameerika kirjanik Theodore Dreiser (1871-1945) annab oma romaanis "Finantsist" (1912) värvika pildi Ameerika 19. sajandi teise poole ärimaailma telgitagustest, kirjeldades andeka pankuri ja maakleri Frank Cowperwoodi tõusu, langust ja uut tõusu, mille põhiliseks on selle võimeka finantsisti ja ühe tema lepitamatu vaenlase kauni tütre suur armastus. Romaan "Finantsist" (1912) kuulub Theodore Dreiseri monumentaalsesse "Ihade triloogiasse", mille järgnevad osad on "Titaan" (1914) ja postuumselt ilmunud "Stoik" (1947).
Autor kujutab oma jutustuses ennesõjaaegset Eestit ning Teise maailmasõja õudusi ja tagajärgi.
Romaani peategelane Charles Arrowby, tuntud teatrilavastaja on tulnud elama üksikusse majja mere kaldal. Aga tema nii igatsetud üksildane ja lihtne elu ei kujune nii rahulikuks, nagu ta oli lootnud. Majas paistab kummitavat, naised, kelle eest ta lootis pääseda, ei jäta teda rahule, samuti Londoni sõbrad, aga kui ta avastab, et lähedases külas elab tema noorpõlve armastus, siis ta pühendab kogu oma energia sellele, et teda «päästa». Nii algab meistrisulega kirja pandud romaan, milles elab omaenda iseseisvat elu meri, igavese ja muutliku elu sümbol.
Sisukord:
Eessõna
Artiklid
Tsitaat kui kultuurivälja pingestaja Maarja Lõhmus
Austraaliaeestlased: migratsioon, kohesioon ja ruumimudelid Mare Kõiva
Rahva( ja )luule piiril: Hans Anton Schults Oskar Looritsa ja Richard Viidalepa käsitluses Katre Kikas
Muistend uues kontekstis - geopeituses Mare Kalda
Tõrjevormelid kui kõnekäänuliik Asta Õim
Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine 19. sajandi soome uurijate reisikirjades Ergo-Hart Västrik
Ühe sõjajärgse kuulujutu mitmekülgsest tähendusruumist Eda Kalmre
Liivi rahvausundist ja folkloorist Kristi Salve
Eesti idiofonid - traditsioon ja “juhuslikkus” Igor Tõnurist
Igor Tõnuristi tööde bibliograafia
2006. aasta projektid
Herba: Eesti rahvameditsiini ravimtaimede andmebaas internetis Renata Sõukand
Projekt “Radar”. Ajaloolise pärimuse kogumisest ja digiteerimisest Helen Hanni
Koolipärimus Eestis - viisteist aastat hiljem Piret Voolaid, Astrid Tuisk, Ave Tupits
Setu kogukonnad Siberis folkloristi vaatevinklist Anu Korb
2006. aasta kroonika
Eesti Kirjandusmuuseum 2006. aastal Janika Kronberg
Eesti Kirjandusmuuseumi sündmuste kroonika 2006 Annela Oona
Arhiivraamatukogu Merike Kiipus
Eesti Kultuurilooline Arhiiv Piret Noorhani
Eesti Rahvaluule Arhiiv Ergo-Hart Västrik
Etnomusikoloogia osakond Triinu Ojamaa
Folkloristika osakond Liisa Vesik
Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded 2006 Merike Kiipus
“Punane ja must” on XIX sajandi proosakirjanduse tippteoseid, prantsuse klassiku Stendhali romaan lihtrahva hulgast pärineva noore haritlase eluteest Napoleoni ajastule järgnenud vaimselt sumbunud ühiskonnas.
Ajaloolise romaani esimeses osas jälgitakse Karvikute suguvõsa liikmete elu ja saatust üle kolme ja poole sajandi neljateistkümne põlve jooksul, teine osa hõlmab ajavahemikku Liivi sõjast Põhjasõjani.
Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult?
"Rooma keiser" uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu igapäevaseid praktilisi seiku. Mida ja kus nad sõid? Kellega nad magasid? Kuidas nad reisisid?
Raamatu käigus kohtume paljude inimestega, kes polnud ise keisrid ega püüdnud selleks ka saada, aga kes muutsid keiserliku süsteemi võimalikuks: ettevaatlikud aristokraadid, orjaseisuses kokad, usinad sekretärid, õukonnanarrid, isegi arst, kes ravis noore printsi kurgumandlipõletikku. Rooma impeeriumi kui süsteemi säilimine poleks mõistetav, kui seda oleksid valitsenud üksteise järel vaid hullunud autokraadid. Mind huvitab, kuidas need hullumeelsuse lood tekkisid, kuidas impeeriumis tegelikult asju aeti, ja roomlaste hirmud, et keisrite võim polnud mitte niivõrd verine (see oli ootuspärane), vaid pettusele ja teesklemisele rajatud kummaline ja rahutuks muutev düstoopia.
Mary Beard on Cambridge’i ülikooli antiigiteaduse emeriitprofessor ja iganädalase kirjandusülevaate The Times Literary Supplement antiigiteaduse toimetaja. Akadeemiliselt on ta tuntud kogu maailmas. Tema varasemate teoste hulgas on Wolfsoni auhinna võitnud "Pompeii", "Confronting the Classics", "Women & Power" ja viimati ka "Twelve Caesars". Ta on teinud arvukalt telesarju ning tema raamatuid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "SPQR".
Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Raamat püüab anda tervikpildi erinevatest eluvaldkondadest ja nende arengust, samuti Setomaa kohast ajaloolises ja kultuurilises raamistuses läbi aegade. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon.
Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise, vene- ja setokeelsed. Koostamisel on Setomaa koguteose järgmised köited, mis käsitlevad loodust, usundit, rahvakultuuri jpm.
Ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunute sõdurite nimekirjad.
Ameerika tuntud lastearsti raamat lastevanematele on väga populaarne kogu maailmas. Suurte erialaste kogemustega autor on ühtlasi hea psühholoog, seetõttu põimuvad tema nõuannetes tihedalt lapse kasvatamise ja hooldamise probleemid. Autor on individuaalse lähenemise poolt. Benjamin Spock usaldab vanemate intuitsiooni ja tervet mõistust esilekerkivate kasvatusraskuste ületamisel: ta ei dikteeri, ei ähvarda, vaid soovitab, toetudes oma pikale arstipraktikale. Raamat on esituslaadilt isikupärane ja huvitav. See ei ole pealetükkivalt õpetlik loeng, vaid targa ja paljunäinud inimese vestlus teiega teie lapsest, kelle kehalisi ja vaimseid vajadusi te tema nõuannetele toetudes paremini mõistate ning keda nüüd vahest targemini kasvatada oskate.