Tooted

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

See on armastusromaan, milles põimuvad kirjaniku fantaasia ja ajalooline tõde...Desiree on Marseille´siidikaupmehe tütar, kellest saab marssal J.-B. Bernadotte´i abikaasa ja hiljem Rootsi kuninganna. Tema elukäigu kaudu luuakse erakordselt haarav pilt Napoleoni ajajärgust, tolleaegsetest ajaloolistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest.

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

"Eesti spordi aastaraamat 2001" koondab kaante vahele pea kõik mullu spordis toimunu. Väljaande statistikaosa kajastab enam kui 60 Eesti populaarsemat spordiala. 480-leheküljelist trükist kaunistab värvipiltidega lisapoogen 2001. aasta edukamatest.

Ameerika kirjanik Theodore Dreiser (1871-1945) annab oma romaanis "Finantsist" (1912) värvika pildi Ameerika 19. sajandi teise poole ärimaailma telgitagustest, kirjeldades andeka pankuri ja maakleri Frank Cowperwoodi tõusu, langust ja uut tõusu, mille põhiliseks on selle võimeka finantsisti ja ühe tema lepitamatu vaenlase kauni tütre suur armastus. Romaan "Finantsist" (1912) kuulub Theodore Dreiseri monumentaalsesse "Ihade triloogiasse", mille järgnevad osad on "Titaan" (1914) ja postuumselt ilmunud "Stoik" (1947).

Pärast õpinguid Oxfordis asus Laurence Rees väntama ajaloodokumentaale telejaamas BBC, intervjueerides paljusid Hitleri käsilasi ja Stalini lähikondseid – inimesi, keda tänaseks pole enam elavate kirjas. Tollaste kohtumiste käigus avastas ta, et kuigi Hitler ja Stalin põhjustasid maailmale ühtmoodi kohutavaid kannatusi, erines kardinaalselt nende valitsemisstiil ja see, kuidas režiimi üles ehitati. Teema kahe türanni erinevusest on paelunud Laurence Reesi siiani ning tema 30-aastase töö tulemusena sündis nüüd raamat "Hitler ja Stalin". Kasutades varem avaldamata meenutusi sõduritelt, tsiviilisikutelt ja inimestelt, kes mõlemat meest isiklikult tundsid, seab Rees kahtluse alla paljud kauaaegsed väärarusaamad nende kahe türanni kohta. See on meistriteos ühelt tänapäeva parimalt Teise maailmasõja asjatundjalt. "Kaht koletist käsitlevas haaravas uurimuses on tunda Reesi teravat pilku ja originaalset lähenemist." Antony Beevor

Käesolevasse köitesse on koondatud Ameerika kirjaniku Pearl S. Bucki (1892-1973, Nobeli preemia 1938) kaks Hiina-ainelist esmakordselt eesti keeles ilmuvat romaani. «Idatuul, läänetuul» on armastusromaan, mille tegevus toimub üle-eelmise sajandivahetuse paiku; selle esimeses osas pihib noor hiinlanna oma abielust välismaal lääneliku hariduse saanud mehega, kes püüab abikaasat vabastada sajanditevanustest kammitsevatest eelarvamustest ning tõsta enda tasemele, teose teises osas tuleb samasuguste eelarvamustega võidelda noore naise vennal, kes on abiellunud välismaalannaga. «Draakoni seeme» on romaan dramaatilistest sündmustest, mis järgnesid Jaapani vägede sissetungile Hiinasse 1937. aastal. Just Hiina-aineliste romaanidega on Pearl S. Buck maailmakuulsaks saanud – ta on kõige tõlgitum USA kirjanik maailmas.

Sisukord:
Vürst D. Nehljudovi märkmikust. Luzern
Albert
Kolm surma
Perekonna õnn
Kasakad. Kaukaasia jutustus
Polikuška
Idüll. Ära mängi tulega, saad kõrvetada
Tihhon ja Malanja
Holstomer
Dekabristid

Rein Helme oli Eesti parimaid Napoleoni ja tema ajastu tundjaid. Tema viimaseks tööks jäänud monograafia "Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly" kõneleb Napoleoni vastasleeri ühest silmapaistvaimast väejuhist. Tegu pole mitte üksnes biograafiaga, vaid tervet ajastut elustava teosega, mis põhineb pikaajalisel arhiivitööl. Raamatus on seikluslikke lahingustseene ja paleeintriigide kirjeldusi. Illustreerimiseks on kasutatud Ermitaaži Sõjagalerii teoseid ning gravüüre autori kogust.

Tegemist on põhjaliku ja mitmekülgse uurimusega omasooarmastusest ja selle vormidest läbi kogu inimajaloo. Raamatu lehekülgedel rulluvad lahti probleemid, millega puutuvad igapäevaselt kokku inimesed, kes pole "sellised, nagu teised". Raamatu autor viib lugeja koos endaga huvitavale arutlusretkele nii selliste kalduvustega inimeste olemuse kui ka paljude muude nende elu puudutavate küsimuste üle.

Suure vene kirjaniku Lev Tolstoi mälestused oma pika ja sisuka elu algusaastatest. See on romaan inimese vaimsest kasvust ja isiklikust arengust. Teoses puudutab autor rikkuse ja vaesuse, intiimsuse ja kaotuse, armukadeduse ja vihkamise filosoofilisi küsimusi, püüdlusi väljuda sisemiste vastuolude labürindist. Peategelane seisab silmitsi esimeste armastusmuredega, täitumata unistustega, edevuse tagajärgedega.

Romaan kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatusteks maapao-aastatel on Helsingi, Stockholm, Pariis, London ja Viin ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad veedab ta Soomes, kui veebruarirevolutsioon võimaldab tagapääsu kodumaale. Noore Alkmani säilinud ülestähendused seab käsikirjaks kokku ta ise vanas eas, oma teises maapaos 1960. a. jälle Ahvenamaal viibides.

Tänapäeval on oma kodu kaunistamiseks ja mitmekesistamiseks rohkem võimalusi kui eales varem. Kõikjal maailmas otsivad inimesed uusi ideid teistelt maadelt, teistest kultuuridest ja muudest ajastutest. Selleks oleks neil vaja ühte head käsiraamatut, kus peegelduks kogu maailma elu. "Meie eluviisides" on 1162 värvifotol maa- ja linnaelamuid, hütte ja losse, nende sisekujundust, mille puhul on kasutatud võrratuid stiilseid lahendusi. Palju tähelepanu on pööratud kollektsioonide ja detailide näitamisele.

Autor kujutab oma jutustuses ennesõjaaegset Eestit ning Teise maailmasõja õudusi ja tagajärgi.

Romaani peategelane Charles Arrowby, tuntud teatrilavastaja on tulnud elama üksikusse majja mere kaldal. Aga tema nii igatsetud üksildane ja lihtne elu ei kujune nii rahulikuks, nagu ta oli lootnud. Majas paistab kummitavat, naised, kelle eest ta lootis pääseda, ei jäta teda rahule, samuti Londoni sõbrad, aga kui ta avastab, et lähedases külas elab tema noorpõlve armastus, siis ta pühendab kogu oma energia sellele, et teda «päästa». Nii algab meistrisulega kirja pandud romaan, milles elab omaenda iseseisvat elu meri, igavese ja muutliku elu sümbol.

New York Timesi bestseller. Kujutage ette, et kaks arsti panevad samale patsiendile erinevad diagnoosid või kaks kohtunikku määravad kohtualusele erinevad karistused. Need on näited otsuste varieeruvusest, mis peaksid olema identsed. Kujutage nüüd ette, et kõnealused arstid ja kohtunikud jõuavad erinevate otsusteni sõltuvalt sellest, kas on hommik või pärastlõuna, esmaspäev või kolmapäev. Kõikjal, kus on otsused, olgu isiklikud või töised, on ka müra. Lisaks ebaõiglusele loob see märkimisväärset majanduslikku kahju. Näiteks: kui tarkvaraarendajatel paluti eri päevadel hinnata samale ülesandele kuluvat aega, varieerusid tulemused tundides keskmiselt 71 protsenti. Katsed on kinnitanud sedagi, et hinnang töötaja sooritusele sõltub pigem selle andjast kui tulemusest. Kahneman, Sibony ja Sunstein kinnitavad oma menukis, et müra hulka saab vaid mõne lihtsa abinõuga tuntavalt vähendada ning jõuda seeläbi paremate otsusteni. Nende raamat uurib: Müra ja nihke erinevust, näidates, et organisatsioonid võivad vahel olla lausa šokeerivalt mürased. Väite tõestuseks tutvustavad autorid müraauditi mõtet, mis on loodud selle mõõtmiseks. Inimeste otsustuste olemust, kirjeldades, kuidas mõõta täpsust ja viga. Lisaks selgitatakse juhumüra olemust, mis kipub eriti hoogsalt tekkima grupiaruteludes näiliselt asjassepuutumatute tegurite tõttu (kes kõneleb esimesena jne). Prognoosivaid otsustusi, samuti reeglite, valemite ja algoritmide olulisi eeliseid inimeste ees. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole asi niivõrd reeglite ülimuslikus tarkuses, vaid nende müratuses. Psühholoogia seda osa, mis selgitab müra peamisi põhjuseid. Autorid uurivad, miks jääb müra märkamata ning miks meid ei üllata sündmused ja otsustused, mida polnud võimalik ennustada. Kuidas oma otsustusi parandada ja vigu vältida? Autorid tutvustavad mitut müra vähendamise tehnikat, samuti vahehinnangute reeglistikku ehk võimaluste kaalumise käsitlust, mis sisaldab mitut olulist otsusehügieeni elementi ning mille eesmärk on jõuda usaldusväärsemate ja vähem müraste otsustusteni. Milline on õige müratase? Mõnes valdkonnas ei olegi võimalik müra kõrvaldada, teistes oleks see liiga kulukas, kolmandas kahjustaks müra vähendamine olulisi konkurentsieeliseid. Daniel Kahneman on Princetoni ülikooli psühholoogia ja avaliku halduse emeriitprofessor ning 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat; 2013. aastal sai ta presidendi vabadusmedali teenetemärgi. Ta on New York Timesi menuki "Kiire ja aeglane mõtlemine" autor.

Need 317 romantilist ja avameelset armastuskirja kahe aasta vältel 1956–1958 peegeldavad kahe tulevase kirjaniku tulist armulugu ligi 70 aastat tagasi Rootsis Stockholmi eeslinnas Stuvstas ja ülikoolilinnas Uppsalas. Eesti pagulusel oli hiilgeaeg, ühiskondlikud tavad üsna teistmoodi kui praegu. Kirjavahetus oli peamine kontakti pidamise viis, sest kaugekõned olid kallid, kinodes filmitsensuur alla 15-aastastele lastele, erootikas ja seksuaalsuses suurem vabadus sündimas ning kirjade autorid 22 ja 23 aastat vanad. Kirjavahetus moodustab omaette terviku ja sisaldab ka joonistatud pilte, mida siin on tekstidena kirjeldatud

Sisukord:

Eessõna
Artiklid
Tsitaat kui kultuurivälja pingestaja Maarja Lõhmus
Austraaliaeestlased: migratsioon, kohesioon ja ruumimudelid Mare Kõiva
Rahva( ja )luule piiril: Hans Anton Schults Oskar Looritsa ja Richard Viidalepa käsitluses Katre Kikas
Muistend uues kontekstis - geopeituses Mare Kalda
Tõrjevormelid kui kõnekäänuliik Asta Õim 
Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine 19. sajandi soome uurijate reisikirjades Ergo-Hart Västrik
Ühe sõjajärgse kuulujutu mitmekülgsest tähendusruumist Eda Kalmre
Liivi rahvausundist ja folkloorist Kristi Salve
Eesti idiofonid - traditsioon ja “juhuslikkus” Igor Tõnurist
Igor Tõnuristi tööde bibliograafia
2006. aasta projektid
Herba: Eesti rahvameditsiini ravimtaimede andmebaas internetis Renata Sõukand
Projekt “Radar”. Ajaloolise pärimuse kogumisest ja digiteerimisest Helen Hanni
Koolipärimus Eestis - viisteist aastat hiljem Piret Voolaid, Astrid Tuisk, Ave Tupits
Setu kogukonnad Siberis folkloristi vaatevinklist Anu Korb
2006. aasta kroonika
Eesti Kirjandusmuuseum 2006. aastal Janika Kronberg
Eesti Kirjandusmuuseumi sündmuste kroonika 2006 Annela Oona
Arhiivraamatukogu Merike Kiipus
Eesti Kultuurilooline Arhiiv Piret Noorhani
Eesti Rahvaluule Arhiiv Ergo-Hart Västrik
Etnomusikoloogia osakond Triinu Ojamaa
Folkloristika osakond Liisa Vesik
Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded 2006 Merike Kiipus

Kahe maailmasõja vahel Danzigis sündinud Oskar Matzerath otsustab oma kolmandal sünnipäeval, et tema enam suuremaks ei kasva. Täiskasvanud on silmakirjalikud, maailm valmistub uueks sõjaks ja Oskar põristab selle kõige peale oma plekktrummi. Läbi igavese kolmeaastase pilgu näeme elu sõjamöllus ja ülesehitusperioodil. «Plekktrumm» on Nobeli preemia laureaadi Günter Grassi kuulsaim romaan.

“Punane ja must” on XIX sajandi proosakirjanduse tippteoseid, prantsuse klassiku Stendhali romaan lihtrahva hulgast pärineva noore haritlase eluteest Napoleoni ajastule järgnenud vaimselt sumbunud ühiskonnas.

"Sellest mängust saab alguse ränk haigus, mis vaevab mind pikki aastaid ja vajutab pitseri kogu mu karjäärile. Sellest mängust saab alguse ka mu rännak Jumala juurde, kelle poole ma lõpuks abipalvetes pöördun. Selle mänguga lõpeb minu lapsepõlv." Nii kirjeldab Eesti kõigi aegade edukaim tennisist Kaia Kanepi oma elulooraamatus üht oma karjääri pöördepunkti, mis muutis kogu ta elu. Meie kauaaegne esitennisist jutustab elulooraamatus esmakordselt raskest haigusest, mis teda aastaid vaevas, kuid millest ta pole seni tihanud rääkida mitte kellelegi, isegi mitte oma kõige lähedasematele inimestele, sest pidas seda nii piinlikuks. Sama ausalt ja avameelselt räägib Kaia Kanepi raamatus ka oma keerulistest isiklikest suhetest treeneritega ja dramaatilistest treenerite vahetustest. Raamatus on kasutatud Kaia Kanepi päevikuid aastatest 1995-2012. Raamatu lõpus on eraldi statistikaosa põhjaliku ülevaatega kõikidest Kaia Kanepi võistlusmängudest.

Ajaloolise romaani esimeses osas jälgitakse Karvikute suguvõsa liikmete elu ja saatust üle kolme ja poole sajandi neljateistkümne põlve jooksul, teine osa hõlmab ajavahemikku Liivi sõjast Põhjasõjani.

Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult?

"Rooma keiser" uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu igapäevaseid praktilisi seiku. Mida ja kus nad sõid? Kellega nad magasid? Kuidas nad reisisid?

Raamatu käigus kohtume paljude inimestega, kes polnud ise keisrid ega püüdnud selleks ka saada, aga kes muutsid keiserliku süsteemi võimalikuks: ettevaatlikud aristokraadid, orjaseisuses kokad, usinad sekretärid, õukonnanarrid, isegi arst, kes ravis noore printsi kurgumandlipõletikku. Rooma impeeriumi kui süsteemi säilimine poleks mõistetav, kui seda oleksid valitsenud üksteise järel vaid hullunud autokraadid. Mind huvitab, kuidas need hullumeelsuse lood tekkisid, kuidas impeeriumis tegelikult asju aeti, ja roomlaste hirmud, et keisrite võim polnud mitte niivõrd verine (see oli ootuspärane), vaid pettusele ja teesklemisele rajatud kummaline ja rahutuks muutev düstoopia.

Mary Beard on Cambridge’i ülikooli antiigiteaduse emeriitprofessor ja iganädalase kirjandusülevaate The Times Literary Supplement antiigiteaduse toimetaja. Akadeemiliselt on ta tuntud kogu maailmas. Tema varasemate teoste hulgas on Wolfsoni auhinna võitnud "Pompeii", "Confronting the Classics", "Women & Power" ja viimati ka "Twelve Caesars". Ta on teinud arvukalt telesarju ning tema raamatuid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Eesti keeles on temalt varem ilmunud "SPQR".

Raamat on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Raamat püüab anda tervikpildi erinevatest eluvaldkondadest ja nende arengust, samuti Setomaa kohast ajaloolises ja kultuurilises raamistuses läbi aegade. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon.

Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise, vene- ja setokeelsed. Koostamisel on Setomaa koguteose järgmised köited, mis käsitlevad loodust, usundit, rahvakultuuri jpm.

Ülevaade Eesti vabatahtlike liikumisest ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunute sõdurite nimekirjad.

Ameerika tuntud lastearsti raamat lastevanematele on väga populaarne kogu maailmas. Suurte erialaste kogemustega autor on ühtlasi hea psühholoog, seetõttu põimuvad tema nõuannetes tihedalt lapse kasvatamise ja hooldamise probleemid. Autor on individuaalse lähenemise poolt. Benjamin Spock usaldab vanemate intuitsiooni ja tervet mõistust esilekerkivate kasvatusraskuste ületamisel: ta ei dikteeri, ei ähvarda, vaid soovitab, toetudes oma pikale arstipraktikale. Raamat on esituslaadilt isikupärane ja huvitav. See ei ole pealetükkivalt õpetlik loeng, vaid targa ja paljunäinud inimese vestlus teiega teie lapsest, kelle kehalisi ja vaimseid vajadusi te tema nõuannetele toetudes paremini mõistate ning keda nüüd vahest targemini kasvatada oskate.

2009. aastal lahkus meie seast üks omapärasemaid eesti luuletajaid, tunnustatud kirjandusteadlane ja kriitik, Tallinna ülikooli kauaaegne ja armastatud õppejõud professor Toomas Liiv. Kogumikku "Tekst teeb oma töö" on koondatud tema kirjatöid aastaist 1976–2009. Lugeja leiab siit hulga filigraanseid luulearvustusi, säravaid esseid ja uurimuslikke artikleid. Toomas Liivi huvi oli laialdane: ühtviisi köitvalt kirjutas ta nii Kreutzwaldi, Koidula ja Juhan Liivi loomingust kui ka tänapäeva klassikute Jaan Krossi, Hando Runneli ja Madis Kõivu teostest. T. Liivi väljaastumised – nii suulised kui kirjalikud – olid julged ja läbinägevad, tihti ka iroonilised, vahel väljakutsuvalt arrogantsedki.

See pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata. Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes. Ja miks? Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka silmagi, kuid on sellegipoolest olemas. Võib-olla peatud selle teekonna jooksul mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et "misjaoks see nüüd veel hea on", aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi hämara ja helge. No nii. Hakkame pihta. See on jutustus perekond Toimist ja nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlenkõiki nende lapsi, nii neid, kes on sündmuste ajal eluskui ka neidlapsi, keda enam ei ole. Ja lapsi, kes pole veel sündinud. Ja lapsi, kes tulevad hiljem. Nina Wähä (sünd 1979) elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud "S som i syster" ("Õ nagu õde") ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud "Titta inte bakåt!" ("Ära vaata tagasi"). Ta mängis filmis "Babylonsjukan" ühte peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse. Nina kolmas romaan "Testament" (2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. "Testament" võitis Rootsi Raadio Kirjanduspreemia. "Testament" on meloodiline ja kaunilt komponeeritud hea tempoga lugu." – SR Kulturnytt "Tõeliselt lummav romaan." – Aftonbladet "Lihtsalt fantastiline lugemiselamus." – Arbetarbladet "Haarav esimesest leheküljest, sest Wähä kirjutab hästi!" – Dagens Nyheter