Tooted

Kaasaegsete mehhaaniliste ülekannete seas on suurim tähtsus hammas- ja tiguülekannetel. Mehhanisme ja masinaid, kus neid ei esine, kohtab väga harva. Paljud mehhanismid koosnevad aga ainuüksi hammas- või tiguülekannetest, nagu reduktorid, käigukastid jne.
Hammas- ja tiguülekannete arvutus koosneb kahest iseseisvast, kuid teineteisega tihedasti seotud osast:
1) hambumise geomeetria arvutusest ja
2) hammasrataste tugevusarvutusest.

Tuhat aastat tagasi valitses maailma islami tsivilisatsioon. Paljud Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia linnad olid nii arhitektuurilised, intellektuaalsed kui ka majanduslikud ilmaimed. Neis sulasid ühte sõjaline jõud, kunstiline suursugusus, äriline vägevus ning vaimne pühadus. "Islami impeeriumid" vaatleb viieteistkümne islami linna kuldaega. Alustades oma teekonda seitsmenda sajandi Mekast ja lõpetades 21. sajandi Dohaga, keskendub ajaloolane Justin Marozzi ühele linnale igal sajandil. Erakordsed arhiivimaterjalid, reisikirjad, kaardid, fotod ning meenutused nendest linnadest pakuvad uusi vaatenurki teemadele, mis sellest regioonist siiani vastu kajavad. Need materjalid räägivad loo, mis erineb märkimisväärselt tänapäeva arusaamast islami maailma kohta. Ennekõike jutustavad need tolerantsuse, pluralismi ning kosmopoliitsuse vaimust, mis valitses kunagi islami tsivilisatsiooni – ja mida paljud loodavad taas ellu äratada.

Tunnustatud kunstiajaloolase, prof. Kaalu Kirme mälestusteraamat on kokkuvõte enese ja oma põlvkonna elukogemusest. See pole vaid jutustus juhtunust, vaid mõtisklus inimeseks olemisest siin- ja võimalikus sealpoolsuses, "kolmandas paradiisis". Raamat on avameelne ja ühtlasi diskreetne, omajagu iroonilinegi. Kaalu Kirme on kirjutanud ka palju muud – biograafiad A. Roosilehest, J. Koortist ning Adamson-Ericust, tunnustatud monograafiad "Eesti sõled" ja "Eesti hõbe", artiklid, värsid ja humoreskid.

Käsiraamat sisaldab koolimatemaatika mõisteid, definitsioone, omadusi, reegleid, juhiseid, eeskirju ja seadusi. Näited ja näiteülesanded aitavad selgitada vastava küsimuse olemust ning praktilisi rakendusi. Mõeldud IV-XI klassi õpilastele.

Ülevaade eesti skautide laagrist "Metsakodu" Rootsis. Fotod ja artiklid annavad ülevaate skautide laagritest ja üritustest ning sidemetest teiste skaudiorganisatsioonidega.

Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teedrajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikuma arvutiviiruse, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatunud võimsa arvutiviirusega ja ainus võimalus teda päästa on leida viiruse looja.

Mihkel Martna (1860–1934) oli poliitiku ja ajakirjanikuna iseõppija, kelle ametlik haridustee piirdus 5-klassilise külakooliga. Martna näol on tegemist Eesti sotsiaaldemokraatia ühe loojaga, tihti on teda nimetatud ka selle isaks. Martna "sotsialistlikus salongis" käisid õpilased ja üliõpilased, literaadid ja töölised. Oma elu jooksul puutus Martna isiklikult kokku nii tolleaegse Euroopa juhtivate sotsialistide kui ka Vene revolutsioonilise liikumise tegelastega. Riigikogu liikmena on Martnat huvitanud eelkõige tööpuuduse küsimus ja tööliste korteriolud. Selles raamatus on Eesti ühiskonna probleeme käsitlevate artiklite kõrval, mis pärinevad aastatest 1902–1932, koht ka kaasaja Lääne-Euroopa olusid kajastavatel kirjatükkidel aastatest 1906–1917, mil Martna viibis poliitilises paguluses põhiliselt Šveitsis, Saksamaal ja Soomes.

Käsiraamat on mõeldud laiale lugejaskonnale. Siia on kogutud ja läbi töötatud Idamaa ja Õhtumaa, Siberi, Ukraina, Bulgaaria, Valgevene, Moldaavia, Hiina ja Vietnami rahvameditsiinis kasutatavate ravim- ja toidutaimede tarvitamiskogemus ja neist ravimite valmistamise retseptid. Tatjana Gorbunova on eestimaalane, ta on elanud ja töötanud Eestis 25 aastat. Pärast Sankt-Peterburi Keemia- ja Farmaatsiainstituudi lõpetamist töötas ta apteegis proviisorina, seejärel pärast enesetäiendamisi meditsiinikoolis farmakoloogiaõppejõuna. Tema esimene ravimtaimeraamat ilmus 1990. a. Käesolev eestikeelne käsiraamat on juba neljas, oluliselt täiendatud trükk. "Ravimine taimedega" on unikaalne ja praktiline raamat. Ravimine taimedega on süstematiseeritud haiguste järgi, kergendamaks raamatu kasutamist. Autor on kogunud ja läbi töödelnud tohutu hulga paljude maade rahvameditsiinis kasutusel olnud ja olevaid retsepte, kohandanud need kaasaja meditsiiniteadmiste ja -praktika nõuetele.

Kas on olemas sellist asja nagu varade täiuslikku portfelli, sellist, mis pakub ideaalset riski ja tulu kombinatsiooni? Kuigi pidevalt muutuvas investeerimismaailmas ei pruugi me kunagi jõuda täiusliku portfellini, räägib see raamat investorite lakkamatust püüdlusest selle poole. Ühel konverentsil spekuleeris selle korraldaja, milline võiks olla investeerimismaailm ilma Harry Markowitzi panuseta portfelliteooriasse. Kujutage ette, ütles korraldaja, kui Markowitz läheks Warren Buffetti juurde investeerimisnõu küsima. Buffett ilmselt vastaks: "Anna mulle oma raha ja ma tegelen sellega." Kahtlemata oleks Buffett teinud erakordselt head tööd. Kuid mis oleks sel juhul saanud teistest investoritest, neist, kel pole õnne kasutada Buffettit isikliku rahahaldurina? Tunnistame küll kõhklematult Buffetti, John Templetoni, Peter Lynchi, David Shaw ja teiste suurkujude edu investeerimisel, kuid nende lähenemisviise pole sugugi lihtne korrata. Raamatu "Täiusliku portfelli otsinguil" püüab seda väljakutset investorile lihtsamaks teha. Sõna saavad tõelised legendid: kaasaegse portfelliteooria looja Harry Markowitz, finantsvarade hindamise mudeli (CAPM) koostaja William Sharpe, efektiivsete turgude eestkõneleja Eugene Fama, indeksfondide eest võidelnud John Bogle, optsioonihindamismudeli kokkupanijad Myron Scholes ja Robert Merton, võlakirjaguru Martin Leibowitz, käitumusliku rahanduse ikoon Robert Shiller ning Wall Streedi kõige targem mees Charles Ellis. Nende ikooniliste tegelaste abil saab kaetud rida olulisi teemasid, teiste seas ka: Mida me tegelikult hajutamise all silmas peame ja miks on see oluline? Kuidas kombineerida riskivabasid varasid? Kas investeerida indeksfondidesse või peaks investor aktiivselt oma portfelli haldama? Kui oluline on väärtpaberite valik ja turu ajastamine? Kuidas tulemuslikkust mõõta? Kui olulised on välismaised investeeringud võrreldes kodumaistega? Mis on tuletisväärtpaberid ja millist rolli mängivad sellised mittetraditsioonilised varad? Kui olulised on erinevad aktsiate vormid, nagu näiteks väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtted ja väärtusettevõtted? Kuidas investeerimisele läheneda, kui teised investorid ei tegutse ratsionaalselt? Viimane peatükk võtab kokku suuremad õppetunnid ning käib välja kontrollnimekirja, mille alusel saab investor kindlaks määrata just talle kõige sobivama täiusliku portfelli. "Täiusliku portfelli otsinguil" on kontsentraat investeerimismaailma teerajajate ajatutest põhimõtetest. Mis veelgi olulisem, siin kirjeldatud strateegiaid on paljud investorid turgudel aastakümnete jooksul edukalt testinud. Jääb vaid nõustuda raamatu autoritega: kui õnne poole püüdlemine on vabaduse alus, siis täiusliku portfelli otsimine on finantsvabaduse alus – vabadus saavutada oma finantseesmärgid ja kõik sellega kaasnev. Laskem legendidel endale teed juhatada! Juhan Lang, Äripäeva börsitoimetuse juht

"See raamat on Teise maailmasõja murdlainetesse sattunud Eesti noorte meeste saatusest, kes püüdsid luurajatena anda oma panuse võitlusesse kodumaa eest. Nad olid eri ajal ja eri moel põgenenud Soome, saanud seal sõjalise ettevalmistuse luurekursustel: osalenud dessantgrupi Erna ja luuregrupi Haukka tegevuses Eestis või teeninud vabatahtlikuna Soome sõjaväes. Mõned neist kuulusid Saksa luuregruppi Tümmler.
Raamatu keskseks teemaks on Toomas Hellati ja temaga koos Haukka viimasest paadist Eestisse maha jäetud meeste saatus.
Toomas Hellatit on Eesti ajakirjanduses kiidetud taevani kui väljapaistvamat vabadusvõitlejat. Teised on teda tegevuse eest KGB agendina isegi tšekistiks sõimanud.
Ja polegi saadud selgeks, kumb ta siis rohkem või palju oli üldse..."
Hans Salm