Tooted

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab...

Kriminaalromaan viib lugeja segasesse ja ohtlikku aega, peategelasteks kaks Eestist pärit noort kartmatut ja jõulist meest, kes kannavad romaanis Sassi ja Monahi nime. Nad on osalised tollase laiaulatusliku kuritegeliku maailma masinavärgis ja nende haare on lai.

Nimeka rootsi klassiku Verner von Heidenstami (1859-1940), Nobeli preemia laureaadi romaan novellides, milles kujutatakse Rootsi kuninga Karl XII ajastu inimesi, samuti kuningat ennast tema troonileastumisest alates. Iga novell on nagu ühe (vahel ka mitme) karoliini portreevisand, mis kajastab ühtlasi mõnd olulist lüli vähehaaval üha dramaatilisemaks muutuvate sündmuste ahelas. Nende taustal kerkib esile kuningas, keda ei mõisteta, keda vihatakse, aga kelle eest ollakse ometi valmis surema. Tervikpilt Karl XIIst kujunebki portreenovellides antud eri joonte kaudu.

Mõrvari püüdmine on ohtlik – eriti kui ta elab naabermajas. Hen ja tema abikaasa Lloyd on äsja kolinud uude majja West Dartfordi Bostoni lähistel. Hen (Henrietta) on illustraator ja töötab ateljees, mis jääb kodust jalutuskäigu kaugusele. Tänu ravimitele on ta saanud kontrolli alla bipolaarse häire ning lõpuks leidnud stabiilsuse ja rahu. Uute naabrite Mira ja Matthew’ juures õhtusöögil hakkab see rahu aga murenema, kui mehe kabinetis kaminasimsil ilutseb tuttav ese. See on sporditrofee – täpselt selline, mis läks kaduma kahe aasta eest mõrvatud noormehe kodust. Hen on aastaid tundnud lausa obsessiivset huvi lahendamata mõrvade vastu – kinnismõte, millest ta ei tohi rääkida, kuid päris silmi kinni pigistada ka ei suuda. Kas tema naaber Matthew võib olla mõrvar? Või on see järjekordne psühhootiline episood nagu ülikooli esimesel kursusel, kui ta kaasüliõpilase süüd tõestada püüdes tollele kallale läks? Mida rohkem Hen Matthew’d jälgib, seda kindlam ta on, et mees sepitseb midagi tõeliselt kohutavat. Kuid keegi ei usu teda. Ta ei tea veel, et kõige hullemad luupainajad, mille eest ta on kogu elu püüdnud põgeneda, alles algavad…

Väljaanne on unikaalne – need Koidula vabaduse-teemalised jutud ei ole peale esmaavaldamist Postimehe jutulisas trükis ilmunud. Jutustused on seega esimest korda üle 130 aasta kättesaadavad. Nimijutustuse tegevus toimub 16. sajandi Peruus, "Johanna d'Ark" on Koidula tõlgendus Prantsuse rahvuskangelannast Jeanne d'Arcist. "Sanna" ja "Raudin" on külaainelised, neist esimene saksa mugandus eesti olustikku, teise tegevus toimub Lätis. Koidula jutustused kritiseerivad nii orjust, rassismi, ebaõiglasi majandussuhteid kui sugupooltevahelist ebavõrdsust. Rohkem või vähem teadlikul kujul annavad need jutud tunnistust ajaloolisest ja kirjanduslikust foonist, millel Koidula ärkamisaegne tunnetus kujunes, ning demokraatilike ideede ja vabadusliikumise levikust 19. sajandi keskpaigas.

1928. a. Nobeli laureaadi, norra kirjaniku Sigrid Undseti (1882-1949) kaks seni eesti keeles avaldamata romaani. «Proua Marta Oulie» on kirjaniku esimene romaan, «Truu abikaasa» (1936) sisuliselt viimane, sest «Madame Dorothea» jäi autoril lõpetamata. Mõlema romaani kandvaks teemaks on armastus ja truudus, peategelaste soov olla ühtaegu truu abikaasa ja iseseisev naine. Kuigi kirjutatud umbes sajand tagasi, mõjuvad romaanides käsitletud teemad hämmastavalt kaasaegsetena. Originaali pealkiri Fru Marta Oulie. Eesti keeles Den trofaste hustru. Eesti keeles

Neli pikemat reisikirja, mis on sündinud erinevates maades asuvate kirjanike loomemajade külastamise viljana.

Žanriliselt kirev raamat ühendab endas reisipäevikut, ühiskonna- ja kultuurikriitikat, esseistikat ja belletristikat, mitmes laadis vaateid elule ja inimesele.

Autor kutsub lugeja endaga pihtimuslikule teekonnale, milles erinevates häälestustes ja motiivides kordub raamatu põhiteema, universaalse armastuse otsing.

Omalaadsed rännakud ajas ja ruumis kulmineeruvad raamatu poeetilises nimiloos.

Seitsmes, redigeeritud trükk. Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on „Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

1884. aasta märtsis teeb mees nimega Moses Wilhelm Šapira väikeses Rotterdami hotellis enesetapu. Ristiusku pöördunud juut, maadeuurija ja suli, kunstikoguja ja võltsija oli omal ajal üks kõige rikkalikum kuju Jeruusalemmas. Tema surm varjutas saladuse, mida pole lahendatud tänapäevani: kas Moosese kümmet käsku selgitavad rulliraamatud, mis leiti Jordaania koobastes, olid ehtsad või võltsing? Briti Muuseumi pakkumine osta need temalt ära miljoni naela eest tekitaski skandaali, mis vapustas krimi- ja arheoloogide ringkondi. Kriitikud on kiitnud ajaloolise materjali ja detektiivijutu sugemete põimumist selles romaanis.