Tooted

Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist

J. Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor. Ta on töötanud praktiseeriva arstina, teadlasena uurinud vastsündinute ajukahjustuse tekkemehhanisme, tagajärgi ja ennetamise võimalusi, praegu keskendub ta elu alguse küsimustele, mis on seotud reproduktiivtehnoloogia ja biotehnoloogia arenguga, teaduseetikale ja kliinilise meditsiini eetikale. "Prof. J.Wyattil on väga hästi õnnestunud esitada ühelt poolt ülevaade kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitsta selgelt ja sirgjooneliselt kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel. Autori arvates on kristlus jätkuvalt tähtsaks tugisambaks tänapäevase meditsiinieetika arengus" Andres Soosaar, ajakirja Eesti Arst peatoimetaja "Kipume elus sageli vältima teemasid, mis võiksid meis ebamugavust ja valu põhjustada. Käesolev raamat on tähelepanu vääriv saavutus, käsitledes teemasid inimese viljastamisest kuni elu lõpuni, mida peaks lugema iga inimene. Arutluse all ei ole üksnes meditsiinilised faktid ja protseduurid, vaid elu aluseks olevad maailmavaated." Sirje Saar, perearst ja aasta ema 2011.

Tuntud kirjandusteadlase ja folkloristi August Annisti (1899-1972) artiklid aastatest 1932-1969.

Käesolevas romaanis seisab Kay Scarpetta vastamisi kavala ja halastamatu mõrvariga, kes alustab politseiuurijatega verist mängu.

Selles raamatus jagavad tunnustatud ja kogenud Kanada lastepsühhiaatrid oma teadmisi ja kogemusi, mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Mis meie lastega õieti toimub ja kuidas vaimse tervise ohumärke juba varakult tuvastada ning lapsi aidata, on selle raamatu peamine eesmärk. Raamatus kirjeldatud lugudes tuginevad autorid oma ühistele arstialastele kogemustele ja usaldusväärsetele teadusuuringutele, peegeldades lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. See on abivahend vanematele ning ka neile, kes lastega igapäevaselt töötavad, aitamaks mõista laste vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ara tunda.

Valimik kuulsa hiina klassiku Pu Songlingi novelle. Sisaldab suure hulga fantaasiaküllaseid ja salapäraga vürtsitatud põnevusgroteske, mis paistavad silma laia tundeskaala poolest, milles on armastust ja raevu, labasust ja vaimupeenust, tõsimeelsust ja pila.

Käsiraamat vastab kehtivale matemaatikaprogrammile ja annab läbilõike V–IX klassi matemaatikakursusest. Ta sisaldab matemaatika koolikursuse mõisteid, definitsioone, teoreeme, omadusi, valemeid ja eeskirju. Rohkesti on näiteid ja jooniseid. Raamat on mõeldud eeskätt V–IX klassi õpilastele, kuid sobib kasutamiseks ka vanemate klasside õpilastele, matemaatikaõpetajatele ja üliõpilaskandidaatidele.

Mare Sabolotny kolmas romaan kirjeldab 21. sajandi Eesti reaalsuse neid osi, mida "silm ei seleta", aga veel enam meile kõigile tuttavaid täiskasvanute argielumänge. Rõhk sõnal "täiskasvanu", kuna Mare Sabolotny varasemaid romaane on liigitatud ka noortekirjanduseks. Raamatus on hea ja voolav dialoog, mis on olnud kirjaniku vooruseks ka varem. Lihtsust, millega Sabolotny kirjeldab noorpaari argiaskelduste küllast elu, võiks iga vilunud kirjanik kadestada. Lugeja aga võiks seda lugu võtta ka iroonilise käsiraamatuna, "kuidas elada" just siin ja praegu. Sabolotny esimene romaan "Kirjaklambritest vöö" pälvis 2006. aastal noorsooromaani võistlusel II koha. "Kirjaklambritest vöö" avaldati 2007. aastal, kui autor oli vaid 16-aastane. 2010 jõudis VAT teatri lavale Rein Aguri lavastusena romaanil põhinev ja sama pealkirja kandev etendus. 2011. aastal ilmus tal teine noorsooromaan "Peaaegu inimene".

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.

Kogumik olümpialaste teadmiste kontrollimiseks ja täiendamiseks. Kogumik on koostatud küsimuste-vastuste vormis. Nii on lugejal võimalus end pidevalt kontrollida ja nii mõttetöö käigus jäädvustuvad faktid paremini. Küsimused-vastused on esitatud kümnekaupa, millest igaüks moodustab omaette terviku. Küsimuste koostamisel on kasutatud väga erinevaid allikaid: praktiliselt kogu eestikeelset olümpialast kirjandust ja spordiperioodikat, samuti vene-, soome-, saksa-, inglise-, ja poolakeelseid teatmeteoseid. Raamatu autorid loodavad, et lugedes laieneb lugeja olümpiaalane silmaring ning ehk suudab raamat pakkuda rahuldust ka mõne ootamatu seose või kurioosumiga.

"Puhastus" on eesti juurtega soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Raamat räägib mitu põnevat, valusat, omavahel põimuvat lugu. Romaan kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süžeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.

Leitnant Ted Saxon on üllatunud, kui peakorteriga võttis Esimene raadio teel ühendust. "Me oleme kuuekümnendal marsruudil, viis miili Rigby'st eemal. Ülem ja leitnant Burns on haavatud. Ma torman praegu Rigby Memorial haiglasse. Kahtlusaluse auto tundemärgid: uus kaheukseline hall Chevi sedaan sinise katusega, autol on New Yorgi registreerimismärk IUL-053. Isikukirjeldust ei ole, sest ülem ja Burns said pimedas enne pihta, kui nad küllalt lähedale jõudsid, ning auto kihutas kohe minema. Viimast korda märgati seda masinat pool minti tagasi Kuuekümnendal lõuna suunas Rigby'sse. Ma tulistasin autole järele ja usun, et sain mitmel korral pihta, ma ei saanud järgi tormata, sest haavatud oleksid maha jäänud." Alles nüüd sai ta aru, et pihta oli saanud tema isa ja üks tema parimatest sõpradest.

Põlises tammikus uneles vana mahajäetud talu. Üks linnapere, kus kasvamas neli last, ostis selle endale suvekoduks. Ent uuele elule ei ärganud mitte ainult talu hooned ja umbekasvanud aed. Maaelu pakkus elevust, uudset tegevust ja põnevust tervele perele. Peagi märkasid lapsed, et nende suvekodu asub mitte päris tavalises kohas. Iidsete tammede läheduses juhtusid aeg-ajalt kummalised lood. Selgus, et tegemist on vana aja püha paiga – hiiega. See teadmine muutis kõik toimuva veelgi huvitavamaks. Ning kui siis ühel päeval metsas kohtas peretütar Marit omapäraselt riietatud poissi Reiot, kelle silmad pildusid sädemeid kui kalliskivid, läks tee tõelistele seiklustele valla...

Meinhard Leetmaa meenutab raamatus oma teenistust Eesti Vabariigi armees, Eesti okupeerimist ja Eesti vägede liitmist punaarmee koosseisu, teenimist 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuses, õnnestunud põgenemist ja viibimist 1941-1942 Saksamaal sõjavangilaagris, seejärel teenistust Wehrmachtile alluvas Tartu Omakaitse Malevas, viimaseid võitlusi Eestimaal ja pärast Narva rinde purunemist elu varjunime all nõukogude Eestis, kust autoril õnnestus 1965. aastal jõuda läände põgenenud perekonna juurde.

Susan Svendsenil, 43-aastasel füüsikul, on harukordne mõjuvõim: inimesed muutuvad tema juuresolekul avameelseks ja hakkavad südant puistama. Kust aga läheb ande tarvitamise ja kuritarvitamise piir? Kui Susan, tema heliloojast mees Laban ning kaksikutest lapsed Thit ja Harald on sekeldustesse sattunud ning Susanit ähvardab pikk vanglakaristus, tehakse talle ootamatu ettepanek: süüdistustest loobutakse, kui Susan otsib üles 1970ndatel loodud tulevikukomisjoni liikmed ja uurib oma annet kasutades välja, mis on kirjas komisjoni viimastes protokollides. Ent saladuste paljastamine ei ole ohutu, keegi püüab teda igati takistada, inimesed surevad, Susanil ja tema perekonnal tuleb päästa oma tulevik.

Aasta 1935, väike maakonnalinn Maycomb Alabama osariigis, täiskasvanute igapäevased tööd-tegemised ja laste mängud, nende kogemuste ja kujutluste põnevus -- selline on käesoleva romaani keskkond. Teose autor ameerika kirjanik Harper Lee, oli raamatu sündmuste aastail samaealine tütarlaps, nagu seda on Jean Louise Finch, hüüdnimega Nirksilm, kelle aspektist on nähtud kogu jutustus. Mina-tegelane teoses on otsekui kahepalgeline -- ühelt poolt lapsesilma erksus ja värske terasus, teiselt poolt täiskasvanu küps elutarkus.

Majandustegelaste mälestusi sõjaeelse Eesti kohta pole palju ilmunud. Praktiliste erialade mehed ja naised pole just nobedad sulge haarama. Sovetlikud repressioonid tabasid pangandustegelasi ja tööstureid rängalt. Niisugune oli ka Karl Ipsbergi saatus.