Tooted

Annie on parajasti vallaline, töötu ja omadega pisut puntras, kui sureb ootamatult ta isa. Maruvihane kasuema plaani peale puistata isa tuhk erilise tähenduseta paika, põgeneb Annie urniga. Hetke ajel otsustab ta selle viia ringreisile laevandusilmateate 31 merepiirkonda. Sest isa armastas laevandusilmateadet, kuigi veetis kogu elu sisemaal St Albansis. Rännakul ümber Suurbritannia ranniku, otsides sobivaimat paika hüvastijätmiseks, kohtab Annie isevärki rahvast ja soojendab suhteid mitme tegelasega oma minevikust.

Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist

J. Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor. Ta on töötanud praktiseeriva arstina, teadlasena uurinud vastsündinute ajukahjustuse tekkemehhanisme, tagajärgi ja ennetamise võimalusi, praegu keskendub ta elu alguse küsimustele, mis on seotud reproduktiivtehnoloogia ja biotehnoloogia arenguga, teaduseetikale ja kliinilise meditsiini eetikale. "Prof. J.Wyattil on väga hästi õnnestunud esitada ühelt poolt ülevaade kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitsta selgelt ja sirgjooneliselt kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel. Autori arvates on kristlus jätkuvalt tähtsaks tugisambaks tänapäevase meditsiinieetika arengus" Andres Soosaar, ajakirja Eesti Arst peatoimetaja "Kipume elus sageli vältima teemasid, mis võiksid meis ebamugavust ja valu põhjustada. Käesolev raamat on tähelepanu vääriv saavutus, käsitledes teemasid inimese viljastamisest kuni elu lõpuni, mida peaks lugema iga inimene. Arutluse all ei ole üksnes meditsiinilised faktid ja protseduurid, vaid elu aluseks olevad maailmavaated." Sirje Saar, perearst ja aasta ema 2011.

Tuntud kirjandusteadlase ja folkloristi August Annisti (1899-1972) artiklid aastatest 1932-1969.

Oleme osakesed uhkest eksperimendist nimega Euroopa Liit, aga kui palju me teda tegelikult tunneme? Teos on mõtteliseks jätkuks Martin Kala koostatud kogumikele "Eesti mütoloogiad" ja "Uued mütoloogiad", milles vaagitakse tänase Eesti enesekuvandi ja koha üle Euroopas.

Raamat on jaotatud kahte suurde ossa: üldosas antakse üldisi andmeid taimehaiguste kohta, käsitletakse haiguste tüüpe, haiguste tekitajaid, taimede immuunsust, taimehaiguste ökoloogiat, dünaamikat ja prognoosi ning eriosas üksikute põllumajanduskultuuride või kultuurirühmade haigusi ja nende tõrjet. Raamat on mõeldud õpikuks põllumajanduslikele õppeasutustele ja käsiraamatuks taimekasvatuse, taimekaitse jt. alade töötajatele.

Käesolevas romaanis seisab Kay Scarpetta vastamisi kavala ja halastamatu mõrvariga, kes alustab politseiuurijatega verist mängu.

Selles raamatus jagavad tunnustatud ja kogenud Kanada lastepsühhiaatrid oma teadmisi ja kogemusi, mitte ainult maailma ühe juhtiva lastehaigla psühhiaatritena, vaid ka lapsevanematena. Mis meie lastega õieti toimub ja kuidas vaimse tervise ohumärke juba varakult tuvastada ning lapsi aidata, on selle raamatu peamine eesmärk. Raamatus kirjeldatud lugudes tuginevad autorid oma ühistele arstialastele kogemustele ja usaldusväärsetele teadusuuringutele, peegeldades lugupidavat suhtumist nii kriisis olevasse lapsesse kui tema vanematesse. See on abivahend vanematele ning ka neile, kes lastega igapäevaselt töötavad, aitamaks mõista laste vaime tervise probleeme ja seda, kuidas neid varakult ara tunda.

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.

Inglise kirjaniku Margaret Drabble'i (sünd 1939) sotsiaalne romaan ilmus esmakordselt 1972. aastal. Teose keskseks tegelaseks on ekstsentriku kuulsuse omandanud Rose Vassiliou. Vastu oma miljonärist isa tahtmist on too abiellunud noore varatu kreeklasega, kinkinud oma isalt saadud varanduse ära ühele Aafrika riigile ning lõpuks kolme lapse emana oma mehest lahku läinud. Advokaat Simon Camish, kes ta juriidiliseks nõuandjaks saab, avastab selle näilise ekstsentrilisuse tagant väga tervikliku, mehise ja sirgjoonelise karakteri, kes on otsustanud elada oma põhimõtete järgi. Teose peategelase karakteri arengut jälgides lahkab autor mitmeid oma ja sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme.

Niisuguse pealkirjaga raamat on eesti keeles kord juba ilmunud. 1985. aastal andis Loomingu Raamatukogu välja õhukese, tagasihoidliku vihiku katkenditega soome ühe vastuolulisema kirjaniku ja ühiskonnakriitiku Pentti Saarikoski (1937–1983) mõttepäevikutest. Vihikuke võiks olla näide võimatuse võimalikkusest Nõukogude ajal. Saarikoski oli tollal mittesoovitav autor. Ei oleks tulnud kõne allagi avaldada tekst tervikuna. Ei oleks tulnud kõne allagi ajada autoriõiguse asju läbi Moskva, nagu kord tollal nõudis. Loomingu Raamatukogu käekäik oli nagunii pidev noateral tantsimine. Nii saadi autoriõigus kirjaniku leselt Mia Bernerilt otse ja vaikselt ja ainult Eestile. Jah, tõlkija osaks jäi tänase noorema põlvkonna jaoks ehk nurjatu enesetsensuur ning seda üsna suurel määral. Tekstist jäi välja kõik, mille avaldamine oleks viinud Loomingu Raamatukogu sulgemiseni. Seda õnnetust ei oleks Eesti vaimuelule 1980. aastate Brežnevi aja järgses surutuses sugugi tarvis olnud. Muidugi, oleks võinud ajada selja sirgu ja loobuda, aga siis oleks eesti lugeja jäänud Saarikoski sõnumita, mida väga oodati. Raamatut loeti, raamatust kirjutati, teksti tsiteeriti.

Nüüd, aastal 2006, oli aeg tuua tekst meie lugeja ette tervikuna. Sest väga andeka inimese, ja seda oli Pentti Saarikoski vaieldamatult, ka kõige lihtsamas lauses on midagi, millele ise iial ei tule.

Kaugemast lähiminevikust kõneldes esinevad inimesed sageli kas nagu süüdistuse tunnistajad või siis nagu kaitse tunnistajad kohtu ees. Kummatigi on nad olnud tunnistajaks inimlikule vaprusele, geenides kantud vabadusejanule, talitsematule loometungile, mis just ajaloo pimedatel kümnenditel hingest esile kerkib.

Endine Uluotsa villa andis katust ja hingepidet Tartu kirjarahvale kogu nõukogude okupatsiooni kestes – selle algusest selle lõpuni – ning toonastest aastakümnetest ja inimestest teemegi siin raamatus juttu.

"Puhastus" on eesti juurtega soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Raamat räägib mitu põnevat, valusat, omavahel põimuvat lugu. Romaan kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süžeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.

Leitnant Ted Saxon on üllatunud, kui peakorteriga võttis Esimene raadio teel ühendust. "Me oleme kuuekümnendal marsruudil, viis miili Rigby'st eemal. Ülem ja leitnant Burns on haavatud. Ma torman praegu Rigby Memorial haiglasse. Kahtlusaluse auto tundemärgid: uus kaheukseline hall Chevi sedaan sinise katusega, autol on New Yorgi registreerimismärk IUL-053. Isikukirjeldust ei ole, sest ülem ja Burns said pimedas enne pihta, kui nad küllalt lähedale jõudsid, ning auto kihutas kohe minema. Viimast korda märgati seda masinat pool minti tagasi Kuuekümnendal lõuna suunas Rigby'sse. Ma tulistasin autole järele ja usun, et sain mitmel korral pihta, ma ei saanud järgi tormata, sest haavatud oleksid maha jäänud." Alles nüüd sai ta aru, et pihta oli saanud tema isa ja üks tema parimatest sõpradest.

Unelmate naine. Soe ja sõbralik Annie Jefferson - andekas disainer - on otsustanud jätta tragöödia minevikku ja ehitada üles uus tulevik. Suurepärase California katedraali kujundamine võib olla võti tippujõudmiseks -- kuni tema ellu tungivad reetmine ja kahtlused. Saladuslik mees Tahumatult nägus Silicon Valley suurkapitalist Matt Carlyle ei sarnane mehega, keda on süüdistatud oma seltskonnafiguurist naise mõrvas. Aga välimus võib petta. Kas äkiline, kuum tõmme nende vahel viib õndsusse - või ohtude ja pettumuste tihedasse võrku?

Põlises tammikus uneles vana mahajäetud talu. Üks linnapere, kus kasvamas neli last, ostis selle endale suvekoduks. Ent uuele elule ei ärganud mitte ainult talu hooned ja umbekasvanud aed. Maaelu pakkus elevust, uudset tegevust ja põnevust tervele perele. Peagi märkasid lapsed, et nende suvekodu asub mitte päris tavalises kohas. Iidsete tammede läheduses juhtusid aeg-ajalt kummalised lood. Selgus, et tegemist on vana aja püha paiga – hiiega. See teadmine muutis kõik toimuva veelgi huvitavamaks. Ning kui siis ühel päeval metsas kohtas peretütar Marit omapäraselt riietatud poissi Reiot, kelle silmad pildusid sädemeid kui kalliskivid, läks tee tõelistele seiklustele valla...

Susan Svendsenil, 43-aastasel füüsikul, on harukordne mõjuvõim: inimesed muutuvad tema juuresolekul avameelseks ja hakkavad südant puistama. Kust aga läheb ande tarvitamise ja kuritarvitamise piir? Kui Susan, tema heliloojast mees Laban ning kaksikutest lapsed Thit ja Harald on sekeldustesse sattunud ning Susanit ähvardab pikk vanglakaristus, tehakse talle ootamatu ettepanek: süüdistustest loobutakse, kui Susan otsib üles 1970ndatel loodud tulevikukomisjoni liikmed ja uurib oma annet kasutades välja, mis on kirjas komisjoni viimastes protokollides. Ent saladuste paljastamine ei ole ohutu, keegi püüab teda igati takistada, inimesed surevad, Susanil ja tema perekonnal tuleb päästa oma tulevik.

Majandustegelaste mälestusi sõjaeelse Eesti kohta pole palju ilmunud. Praktiliste erialade mehed ja naised pole just nobedad sulge haarama. Sovetlikud repressioonid tabasid pangandustegelasi ja tööstureid rängalt. Niisugune oli ka Karl Ipsbergi saatus.