Tooted
Sisu:
- "Tasuja"
- "Villu võitlused"
- "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.
“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.
Ajalooline Harjumaa oma 12 kihelkonnaga on alati olnud jõukam kui teised Eesti maakonnad, mistõttu on siin ka suursugusemaid mõisakomplekse rohkem kui mujal. Eks oma osa ole selles nii kubermangulinna Tallinna kui ka endise impeeriumi pealinna Peterburi läheduses. Neist eri ajal erinevatel põhjustel lähtunud rahavoogude abiga ehitati välja ridamisi uhkeid lossi mõõtu mõisahooneid – baroksed Ääsmäe ja Saue, juba klassitsismile kalduvad Anija ja Harku, kõrgklassitsistlikud Uue-Riisipere ja Saku, historitsistlikud Keila-Joa, Muraste ja Laitse...
Kuigi võib tunduda, et Harjumaa on kogu oma uhkuses niigi kõigile tuntud ja juba läbi käidud, ei maksa lasta end sellest eelarvamusest eksitada. Iga otsija ees paljastub üha uusi ja uusi ajastukihte, kui vaid tahta ja osata neid näha. Mõisate osas loodab raamatu autor lugejale abiks olla.
Alo Särje sulest on varem ilmunud sari põhjalikke käsitlusi Eesti mõisatest ja mõisnikest, viimastena “Järvamaa mõisad”, “Hiiumaa mõisad” ning “Tallinna mõisad ja mõisakesed”.
"Meri põleb" on autori esimene pikem proosateos. See viib meid noore, esimesi samme tegeva kalurikolhoosi argipäeva, viib tuultest parkunud kalurite keskele, nende murede-rõõmude, kõhkluste ja otsingute sekka. Romaan märgiti ära 1967. a. romaanivõistlusel.