Tooted

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu tegemistest, liikmetest, eesti kergejõustiklaste saavutustest võistlustel ja rekorditest 2002. aastal.

Jooga on nii filosoofia kui eluviis, mis aitab oma järgijatel leida sügavat ja kestvat rahu, harmooniat ja õnnetunnet. Raamatus jutustab Christy Turlington oma teekonnast ja sellest, kuidas jooga on valgustanud, pakkunud tuge ja aidanud tal läbi minna füüsiliselt ja hingeliselt ka kõige keerulisematest hetkedest elus. Christy annab ülevaate jooga ajaloost ja räägib selle paljudest eelistest, aidates inimestel valida, milline jooga stiil just neile kõige sobivam on. Ta räägib ka meditatsioonist ja India ravimisteadusest ajurveedast ning kirjeldab vastu’t, kõige harmoonilisema ja tasakaalustatuma elukeskkonna loomise kunsti.

 

Raamatus esitab Osho väljakutse arusaamale, et parim viis intelligentsuse arendamiseks on intellekti arendamine. Ta ütleb, et intellekt on loogiline, intelligentsus aga paradoksaalne. Intellekt võtab asjad tükkideks, et näha, kuidas nad toimivad, intelligentsus aga paneb nad kokku, et näha, kuidas toimib tervik. Osho on seisukohal, et meie haridussüsteem on tasakaalust väljas, sest paneb liialt rõhku intellekti arendamisele, nii et kannatavad nii üksikisik kui ka kogu ühiskond. Ainult intelligentsus võib anda muutuva maailma väljakutsetele loova vastuse.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Kuula ja imesta: Klaus Uhltzscht oli see, kes sundis Berliini müüri oma peenisega langema! Tema, asjadekaotaja, multipervert ja Erich Honeckeri isiklik doonor, paljastab oma kuulsusrikka eluloo, mis on ta enda sõnul Nobeli preemia vääriline. Esmaklassiline lugemiselamus! Thomas Brussig on hetkel üks populaarsemaid Saksa noore põlvkonna kirjanikke.

Teatmik annab kinnisvaraomanikule teadmisi kinnisvara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest õigusaktidest, selgitab kinnisvara ostu-müügiga seotud toiminguid ning annab alõpetust kinnisvaraökonoomikast.

Inglise näitleja Martin Clunes kummardus vapratele, ustavatele ja tarkadele loomadele, kes on ühel või teisel viisil meie, inimeste elusid rikastanud, kergemaks teinud, sageli ka päästnud. Sõja- ja teraapiahobused, sõnumeid kandvad tuvid, südid laevakassid, maamiine otsivad rotid, politsei-, pääste- ja juhtkoerad, koertest näitlejad, merehädalisi aitavad delfiinid ja haigusi tuvastavad neljajalgsed – nende liigutavad, põnevad ja vahel uskumatudki lood on kirja pannud suure soojuse ja sügava poolehoiuga.

Enamik on kogenud raudkindlate tehingute, suhete, liitude, kommete ja seaduste rikkumist. Kuidas teha kindlaks, kas kolleegil, tuttaval või armsamal on oskusi ja tahet teha seda, mida ta on lubanud? Kuidas juba suhte alguses teada, keda usaldada ja keda mitte? Inimloomuse peamiseks käimatõmbavaks stiimuliks on tagada oma isiklik heaolu. Ka kõige eeskujulikumad inimesed varjavad aeg-ajalt tõde, et olla armastatud ja elus veidigi edasi liikuda. Ja nii võibki intuitsioonile toetumine kurjakuulutavalt ebatõhusaks osutuda, on endine FBI agent, käitumisanalüütikuna kõrgeid paguneid teeninud Robin Dreeke veendunud. Mõne lihtsa käitumisanalüüsi reegli abil saab seda otsustusprotsessi märksa täpsemaks ja valutumaks lihvida, kinnitab Dreeke, lisades, et tegelikult peitub usaldus etteaimatavuses. "Kuidas lugeda inimesi" selgitab põhimõtteid, kuidas inimestest, nende eesmärkidest ja vajadustest paremini sotti saada. Autorid käivad välja kuuel tunnusel põhineva süsteemi, mis heidab kõrvale arvamise, kõhutunde, vedamise, intuitsiooni ja draama segava turbulentsi, et endale nii äris kui ka armuelus tugev seljatagune kindlustada.

Ülevaatlik valik austria ekspressionistliku poeedi Georg Trakli (1887–1914) luuleloomingust. Luuletuste originaaltekst on toodud paralleelselt tõlkega.

 

Teine maailmasõda on Saksamaal endiselt tundlik teema, millest rääkimisel tõmmatakse Wechrmachti sõduri ja natsi vahele tihtilugu võrdusmärk. Maailmasõjas võidelnud mehed on muutunud neetud põlvkonnaks, kes esialgu sunniti võitlema, seejärel üleelatust vaikima ning nooremate põlvede põlgust taluma. Seejuures ei ole ajaloolased kunagi kahelnud, et sõjakuritegudes ja holokaustis osales siiski vaid väike osa Wehrmachti sõduritest. Kuidas ikkagi suutsid sakslaste isad ja vanaisad Stalingradi katla väljakannatamatus näljas ning pakases või Aafrika piinavas kuumuses vastu pidada? Mis tundeid tekitasid neis meestes 1939. aasta verine pühapäev Poolas, vangilaagrites nälga surnud kamraadid või Normandia dessandi ajal toimunud veresaun? Kuidas pääseda eluga, kui su hävitaja Vahemere kohal alla tulistatakse ja sa üksi vette hulpima jääd? Teise maailmasõja tähtsaimatest lahingutest osa võtnud 13 Saksa sõdurit räägivad viimast korda ja otsekoheselt sellest, mida nad üle elasid. Neid kuulates tasub küsida, kas neid ikka saab üheselt hukka mõista.

1988. aastal ilmunud romaanis "Õnn" vaatleb autor seda, mida inimesed õnneks nimetavad. Kuidas ja kas seda on võimalik saavutada, milles inimesed õnne näevad ja kas on veel midagi enamat, mille poole tasuks püüelda. Võttes appi kirjanduslikku kujutlusjõudu, otsib Zeldin oma raamatus vastust küsimusele, miks õnne leidmine on inimestele enamasti nõnda raskeks osutunud.

Haarav romaan viib meid Pati maailma ja näitab seda läbi peategelase vildaka, ent armsa vaatenurga. Patil on teooria: tema elu on film, mille on lavastanud Jumal. Kui Pat täidab eesmärgi ehk saavutab füüsilise tippvormi ja emotsionaalse stabiilsuse, garanteerib Jumal õnneliku lõpu – Pati võõraks jäänud abikaasa Nikki tuleb tagasi.

Sarja viimases köites tiheneb tegevus maailma vapustanud sõjakogemuste taustal otsekui iga üksiku tegelase küpsuseksamiks. Kronoloogiliselt kulgeva välise sündmustiku varjus areneb teine, psühholoogiline sündmustik, liikudes ajas edasi-tagasi, sidudes ja lahti mõistatades mälestuste kaudu eilset ja tänast. Elav, isiklik kogemus põimub ajaloolise kogemusega, asetades eelmistest köidetest omaseks saanud kujud järjest uute otsuste ette, nii reetes kui palju ja mida on settinud iga üksiku tunde- ja vaimumaailma.

Ehmatavalt ajakohane kirjeldus väärtusmaailmade kokkupõrkest tänapäeva Soomes. Teos käsitleb teemasid nagu liberalism klassikalises mõttes ja uustõlgenduses versus väärtuskonservatism, vasak- ja parempoolsus poliitikaskaalal, mitmekultuurilisus, immigratsioon ning feminism. Kogumikus arutletakse konservatismi olemuse, väärtuskonservatismi uue tulemise põhjuste ja väärtusliberalismi autoritaarseks relativismiks muutumise üle.

Jaan Lattiku (1878-1967) juturaamatuid on nimetatud tüübilt memuaarseks visandi-kirjanduseks. Kõige kuulsam on olnud jutukogu "Meie noored" (1907). Lattiku stiili visandlikkus saab alguse vist sellest, et Lattik oli eelkõige sõnaosav jutupuhuja, kõnemees ning jutlustaja. Kirjutatud lugude memuaariline põhi annab aga igale Lattiku raamatule ka eepilisema kandvuse.

Raamatu "Viljandi kirikumõis kõneleb" keskpunktiks on kirik, kirikumõis ja elavaloomuline kirikuõpetaja, kellel oli tuhat tegemist ümbritsevate inimestega nende sündimisest surmadeni. Teose pealkiri viitab Viljandi maapastoraadile aastatel 1908–1944. Kujutatud on Viljandi koguduse õpetaja mälestusi elust enne teist maailmasõda ja hiljem sõja puhkemise ajal. Raamatu lõpus on toodud ka viimane jutlus Viljandis 10. septembril 1944. aastal enne suure sõja lahingute jõudmist linnakesse.