Tooted

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu tegemistest, liikmetest, eesti kergejõustiklaste saavutustest võistlustel ja rekorditest 2002. aastal.

Ammu enne seda, kui vürst Rainier III võttis naiseks Hollywoodi tähe Grace Kelly, olid Grimaldi soost vürstide voodist läbi käinud näitlejatarid, kankaanitantsijad, turunaised ja metressid. Abielluti armukese tütrega, armukadedusstseenid tipnesid kord juba avaliku kõrvakiiluga. Pöörane elu keset skandaale ja riiklikke kohustusi annab kokku selle vastupandamatu dünastia – 700-aastase ajaloo ebatavalise õuekroonika. Üsna Grimaldide lipukirja kohaselt: Deo Juvante – Jumala abiga.

Hercule Poirot on ostnud maamaja. Ühel nädalavahetusel kutsuvad ta naabrid, ehtinglaslikud Angkatellid pentsiku belglase endale külla. Kui Poirot kohale jõuab, on basseini servale kogunenud kummaline seltskond ning üks nägus noor mees lamab maalilises poosis basseini serval. Lamaja ees seisab revolver käes keskealine naine ning vette tilgub midagi veretaolist, mis tõenäoliselt on siiski värv. Ümberringi seisab veel trobikond ehmunud inimesi. Kas tegu on lavastusega detektiiv Hercule Poirot auks? Äkki aga taipab belglane, et kui mees basseini serval veel surnud pole, siis on ta kindlasti suremas. Etendust pole – on toimunud tõeline mõrv. Esimesel hetkel näib ka kahtlusalusega kõik selge olevat, hetk hiljem see enam nii kindel ei ole. Jälle peab terava taibuga toimekas detektiiv lahendama mõrvalugu, kus kõik on vägagi segane. Loomulikult teavad asjaosalised üksteise kohta paljutki, kuid võõrastega nad oma teadmisi ei jaga...

Raamatus esitab Osho väljakutse arusaamale, et parim viis intelligentsuse arendamiseks on intellekti arendamine. Ta ütleb, et intellekt on loogiline, intelligentsus aga paradoksaalne. Intellekt võtab asjad tükkideks, et näha, kuidas nad toimivad, intelligentsus aga paneb nad kokku, et näha, kuidas toimib tervik. Osho on seisukohal, et meie haridussüsteem on tasakaalust väljas, sest paneb liialt rõhku intellekti arendamisele, nii et kannatavad nii üksikisik kui ka kogu ühiskond. Ainult intelligentsus võib anda muutuva maailma väljakutsetele loova vastuse.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Kuula ja imesta: Klaus Uhltzscht oli see, kes sundis Berliini müüri oma peenisega langema! Tema, asjadekaotaja, multipervert ja Erich Honeckeri isiklik doonor, paljastab oma kuulsusrikka eluloo, mis on ta enda sõnul Nobeli preemia vääriline. Esmaklassiline lugemiselamus! Thomas Brussig on hetkel üks populaarsemaid Saksa noore põlvkonna kirjanikke.

Teatmik annab kinnisvaraomanikule teadmisi kinnisvara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest õigusaktidest, selgitab kinnisvara ostu-müügiga seotud toiminguid ning annab alõpetust kinnisvaraökonoomikast.

"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.

Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.

Enamik on kogenud raudkindlate tehingute, suhete, liitude, kommete ja seaduste rikkumist. Kuidas teha kindlaks, kas kolleegil, tuttaval või armsamal on oskusi ja tahet teha seda, mida ta on lubanud? Kuidas juba suhte alguses teada, keda usaldada ja keda mitte? Inimloomuse peamiseks käimatõmbavaks stiimuliks on tagada oma isiklik heaolu. Ka kõige eeskujulikumad inimesed varjavad aeg-ajalt tõde, et olla armastatud ja elus veidigi edasi liikuda. Ja nii võibki intuitsioonile toetumine kurjakuulutavalt ebatõhusaks osutuda, on endine FBI agent, käitumisanalüütikuna kõrgeid paguneid teeninud Robin Dreeke veendunud. Mõne lihtsa käitumisanalüüsi reegli abil saab seda otsustusprotsessi märksa täpsemaks ja valutumaks lihvida, kinnitab Dreeke, lisades, et tegelikult peitub usaldus etteaimatavuses. "Kuidas lugeda inimesi" selgitab põhimõtteid, kuidas inimestest, nende eesmärkidest ja vajadustest paremini sotti saada. Autorid käivad välja kuuel tunnusel põhineva süsteemi, mis heidab kõrvale arvamise, kõhutunde, vedamise, intuitsiooni ja draama segava turbulentsi, et endale nii äris kui ka armuelus tugev seljatagune kindlustada.

Kirjaniku loomingu paremikku kuuluv romaan «Naiste paviljon» (1946) on taas Hiina-aineline. See on suure ja jõuka, vanu tavasid austava hiina perekonna lugu. Väärikas, haritud, naiselik, kõigi poolt austatud ja armastatud pereema madam Wu, nelja poja ema, otsustab 40-aastaseks saanult võtta majja konkubiini, noore naise oma mehele. Oma elu teise poole tahab ta elada iseendale. Ja tema ellu tuleb suur armastus...

Teine maailmasõda on Saksamaal endiselt tundlik teema, millest rääkimisel tõmmatakse Wechrmachti sõduri ja natsi vahele tihtilugu võrdusmärk. Maailmasõjas võidelnud mehed on muutunud neetud põlvkonnaks, kes esialgu sunniti võitlema, seejärel üleelatust vaikima ning nooremate põlvede põlgust taluma. Seejuures ei ole ajaloolased kunagi kahelnud, et sõjakuritegudes ja holokaustis osales siiski vaid väike osa Wehrmachti sõduritest. Kuidas ikkagi suutsid sakslaste isad ja vanaisad Stalingradi katla väljakannatamatus näljas ning pakases või Aafrika piinavas kuumuses vastu pidada? Mis tundeid tekitasid neis meestes 1939. aasta verine pühapäev Poolas, vangilaagrites nälga surnud kamraadid või Normandia dessandi ajal toimunud veresaun? Kuidas pääseda eluga, kui su hävitaja Vahemere kohal alla tulistatakse ja sa üksi vette hulpima jääd? Teise maailmasõja tähtsaimatest lahingutest osa võtnud 13 Saksa sõdurit räägivad viimast korda ja otsekoheselt sellest, mida nad üle elasid. Neid kuulates tasub küsida, kas neid ikka saab üheselt hukka mõista.

1988. aastal ilmunud romaanis "Õnn" vaatleb autor seda, mida inimesed õnneks nimetavad. Kuidas ja kas seda on võimalik saavutada, milles inimesed õnne näevad ja kas on veel midagi enamat, mille poole tasuks püüelda. Võttes appi kirjanduslikku kujutlusjõudu, otsib Zeldin oma raamatus vastust küsimusele, miks õnne leidmine on inimestele enamasti nõnda raskeks osutunud.

Sarja viimases köites tiheneb tegevus maailma vapustanud sõjakogemuste taustal otsekui iga üksiku tegelase küpsuseksamiks. Kronoloogiliselt kulgeva välise sündmustiku varjus areneb teine, psühholoogiline sündmustik, liikudes ajas edasi-tagasi, sidudes ja lahti mõistatades mälestuste kaudu eilset ja tänast. Elav, isiklik kogemus põimub ajaloolise kogemusega, asetades eelmistest köidetest omaseks saanud kujud järjest uute otsuste ette, nii reetes kui palju ja mida on settinud iga üksiku tunde- ja vaimumaailma.

Kuigi suur Vanga oli pime, nägi ta palju. Tema ennustused on ajendanud paljusid inimesi oma elu põhjalikult muutma. Veel räägitakse, et iga Vangat näinu, isegi kui vestles temaga vaid viis minutit, muutus lahkemaks, targemaks ja paremaks. Ta oskas vaid mõne napi sõnaga panna inimesi vaatama elule, endale, maailmale hoopis teise pilguga.

"Teekonna lõpp" on romaaniks ümber töötatud R. C. Sherriffi samanimelise näidendi järgi. See on lihtne ja selgejooneline kaevikuelu-kujutus läänerindel Esimese maailmasõja ajal. Lihtne ja võltsimatu, kuid seda haaravam. Näidendi autor R. C. Sherriff võttis maailmasõjast osa jalaväe ohvitserina ning nägi oma silmaga selle koledust ja julmust, elas isiklikult läbi kohutavaid lahinguid ning sõja raskemaid, tumedamaid ja lootusetumaid hetki. Saanud 1917. a. Ypres'i all haavata, võis ta kogemuste varal kujutada ka neid kannatusi, mis kaasnevad haavadega, kujutada surijaid sidumispunktides pidamas viimast võitlust elu eest. Näidendi on kaemusliku oskusega romaaniks ümber töötanud V. Bartlett, jällegi inglane, kes maailmasõjast samuti isiklikult osa võttis, alguses nooremleitnandina ja lõpuks kompaniiülemana, sai samuti haavata ning pidi selle tagajärjel raskelt haigena veetma aasta kodus. See seik pole jätnud mõju avaldamata V. Bartletti loomingule, kes nii täiuslikult ja leidliku oskuse ja vaistuga suutis näidendist luua romaani, mis köidab meid samavõrd kui näidendi ettekanne teatriski. J. Variste

Käesolev raamat sisaldab endas Väikese katekismuse ja usuõpetuse. Väike katekismus on usupuhastaja Martin Lutheri (1483-1546) kirjutatud. Saksa keeles ilmus see esimest korda trükist 1529. a. Eestikeelne esmatrükk pärineb aastast 1535 (kirikuõpetaja Simon Wandradt ja köster Johann Koell). Väikest katekismust on nimetatud 'Väike Piibel', kuna selles on kokku võetud Piibli keskne sõnum. Luther ise oli kogu elu katekismuse õppija. Usuõpetus on Väikese katekismuse põhjalik seletus.

Jaan Lattiku (1878-1967) juturaamatuid on nimetatud tüübilt memuaarseks visandi-kirjanduseks. Kõige kuulsam on olnud jutukogu "Meie noored" (1907). Lattiku stiili visandlikkus saab alguse vist sellest, et Lattik oli eelkõige sõnaosav jutupuhuja, kõnemees ning jutlustaja. Kirjutatud lugude memuaariline põhi annab aga igale Lattiku raamatule ka eepilisema kandvuse.

Raamatu "Viljandi kirikumõis kõneleb" keskpunktiks on kirik, kirikumõis ja elavaloomuline kirikuõpetaja, kellel oli tuhat tegemist ümbritsevate inimestega nende sündimisest surmadeni. Teose pealkiri viitab Viljandi maapastoraadile aastatel 1908–1944. Kujutatud on Viljandi koguduse õpetaja mälestusi elust enne teist maailmasõda ja hiljem sõja puhkemise ajal. Raamatu lõpus on toodud ka viimane jutlus Viljandis 10. septembril 1944. aastal enne suure sõja lahingute jõudmist linnakesse.