Tooted
Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.
Jooga on nii filosoofia kui eluviis, mis aitab oma järgijatel leida sügavat ja kestvat rahu, harmooniat ja õnnetunnet. Raamatus jutustab Christy Turlington oma teekonnast ja sellest, kuidas jooga on valgustanud, pakkunud tuge ja aidanud tal läbi minna füüsiliselt ja hingeliselt ka kõige keerulisematest hetkedest elus. Christy annab ülevaate jooga ajaloost ja räägib selle paljudest eelistest, aidates inimestel valida, milline jooga stiil just neile kõige sobivam on. Ta räägib ka meditatsioonist ja India ravimisteadusest ajurveedast ning kirjeldab vastu’t, kõige harmoonilisema ja tasakaalustatuma elukeskkonna loomise kunsti.
"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.
Raamatu kolmandas köites on Anjou hertsog Catherine di Medici vahendusel kuningaga näiliselt leppinud, kuid nüüd tabab teda uus häda: krahv de Monsoerau kahtlustab teda oma naise võrgutamises. Süüdistuste kõrvaldamiseks otsustab hertsog oma sõbra, kauni Diane'i tegeliku armsama krahv de Bussy lõksu meelitada ... Teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda" ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu.
Ülevaatlik valik austria ekspressionistliku poeedi Georg Trakli (1887–1914) luuleloomingust. Luuletuste originaaltekst on toodud paralleelselt tõlkega.
Jaan Lattiku (1878-1967) juturaamatuid on nimetatud tüübilt memuaarseks visandi-kirjanduseks. Kõige kuulsam on olnud jutukogu "Meie noored" (1907). Lattiku stiili visandlikkus saab alguse vist sellest, et Lattik oli eelkõige sõnaosav jutupuhuja, kõnemees ning jutlustaja. Kirjutatud lugude memuaariline põhi annab aga igale Lattiku raamatule ka eepilisema kandvuse.
Raamatu "Viljandi kirikumõis kõneleb" keskpunktiks on kirik, kirikumõis ja elavaloomuline kirikuõpetaja, kellel oli tuhat tegemist ümbritsevate inimestega nende sündimisest surmadeni. Teose pealkiri viitab Viljandi maapastoraadile aastatel 1908–1944. Kujutatud on Viljandi koguduse õpetaja mälestusi elust enne teist maailmasõda ja hiljem sõja puhkemise ajal. Raamatu lõpus on toodud ka viimane jutlus Viljandis 10. septembril 1944. aastal enne suure sõja lahingute jõudmist linnakesse.