Tooted

Elo Tuglase päevik, mille olemasolust ta eluajal teadsid väga vähesed, koosneb õigupoolest kahest teineteisest nii sisult kui ka meeleolult kontrastselt erinevast osast. Neist esimene algab ilma vähimagi sissejuhatuseta särav-sädeleva sukeldumisega Pariisi kirevasse kultuuri- ja seltskonnaellu sügisel 1928 ning päädib ohu- ja muretunnetest kantud nappide märkustega sõjasuvel 1941. Kirjutamispaus hõlmab aastaid 1942-1951. Päeviku teist, eesti lugejale siinkohal esmakordselt publitseeritavat osa alustab autor raudselt toimiva hirmusündroomi kiuste totaalse absurdiühiskonna kõige süngematel aegadel. Et kuue aasta pärast lõpetada - taas ilma mingi kokkuvõtva arutluseta - sünnilinnas Tartus, taustaks läbi Eestimaa sooritatud automatkast sugenenud resignatsioon ning tervisehädadest tingitud tusameel. Ühe päevikulehe serval on Elo Tuglase hilisem märkus: Miks olen ma seda kõike kirjutanud? Hävitada! Kui hea, et ta oma ähvardust täide ei viinud. August Eelmäe

Jeremy Gavroni peen ja provokatiivne romaan jutustab loo kolmest erinevast mehest, kõigil nimeks Israel ja kõik sama suguvõsa meesliini esindajad. Värvika ja sõbraliku huumoriga tuuakse meieni ühe perekonna igapäevased toimingud, armastus, püüdlused, otsingud, kannatused ja võidud. Teisalt on see kogu juudi rahva lugu keset kahekümnenda sajandi vintsutusi, aga ka väga kaasaegne lugu identiteedi hajumisest, juurtest eemaldumisest ja nende taasleidmisest.

Ajalooline salongiromaan "Katariina portree" kujutab elu Eesti Wabariigis eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oma rõõmude ja muredega. Peategelasest Katariinast on saanud edukas äridaam, kellele kuulub Tallinna üks moodsamaid kübarasalonge ja kõrgema seltskonna uks on end talle juba paotanud... Ent kas teeb see ta õnnelikuks? "Katariina portree" on järjeks romaanile "Päevalilled" (2009), kuid on loetav ka iseseisva raamatuna.

See raamat on abiks nii neile, kes hakkavad oma esimest kodu ehitama, soovivad midagi uuendada või täiendada, kui ka neile, kes tahavad alustada juurdeehitusega. Siin on põhimõttelisi soovitusi värvilahenduseks, valgustite paigutamiseks ja ka näiteks piltide ülesriputamiseks. Ükshaaval on käsitletud kõiki majas leiduvaid ruume ja pakutud erinevaid võimalusi nende kujundamiseks.

Kaanel kirjas "Kodu kujundamine", tiitellehel "Kodu sisustamine".

Ladina-eesti õigussõnastik sisaldab Rooma õiguse väljendeid, diplomaatia ja rahvusvahelise õiguse alaseid fraase, Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Kohtu dokumentides sisalduvaid väljendeid, samuti väljendeid angloameerika õigussüsteemist, kokku üle 3400 märksõna. Hõlmates uuemas võõr- ja eestikeelses õiguskirjanduses esinevaid termineid ja fraase, on sõnastik mõeldud praktiliseks abivahendiks juristidele ja juurahuvilistele, kes puutuvad kokku materjalidega, milles leidub ladinakeelseid õigusväljendeid. Märksõnade juurde on ladina väljendite lugemise hõlbustamiseks märgitud hääldus ja rõhk. Sõnastik aitab ka juhtida tähelepanu ladina väljendite õigekirjale ja ühildumisele eestikeelse tekstiga.

Kinsey Millhone avastab ootamatult, et ta on palgamõrvari märklauaks saanud. Esimest korda hirmuäratava selgusega oma surelikkust tajuval Kinseyl õnnestub siiski selge pea säilitada ning tuua päevavalgele kohutav saladus, mida on aastaid varjata suudetud

Janusz Przymanowski (1922-1998) kirjutas filmikäsikirja hiljem ümber romaaniks ”Neli tankisti ja koer”. - Siberis elav 15-aastane Jan Kos unistab rindele pääsemisest. Kuuldes Poola diviisi formeerimisest, läheb ta mobilisatsioonipunkti koos oma saksa lambakoerast sõbra Szarikuga. Ennast osava täpsuslaskurina näidanud Janek tutvub oma tulevaste võitluskaaslaste Olgierdi, Gustliku, Grigori ja Lidkaga. - “Neli tankisti ja koer” keskendus tanki T-34 meeskonna juhtumustele aastail 1944–1945. 1. Poola rahvaarmee Westerplatte kangelaste nimelise 1. Varssavi tankibrigaadi koosseisu kuulunud tank nr 102 hüüdnimega ”Punapea” (”Rudy”) osales nii Poola territooriumi kui ka Berliini vabastamislahingutes.

Juta Kivimäe "Suur tuba" võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.

Juta Kivimäe "Suur tuba" võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.

Ehkki nutikad turundajad lubavad sageli kiireid ja lihtsaid tulemusi, ei ole tõeline isiklik kasv ei kiire ega ka lihtne. Tegelikult läheb arvestatavate tulemuste saavutamiseks tarvis rasket tööd, julgust ja enesedistsipliini. Selliste tulemusteni ei jõua need, kes ilma pingutamata takerduvad pettekujutusse saavutustest. „Täiustumise teejuht targale inimesele" avaldab ilustamata tõe selle kohta, mida on vaja teadlikuks kasvuks. Seda raamatut lugedes õpid tundma seitset universaalset põhimõtet, millele tuginevad kõik edukad kasvupüüded: need on tõde, armastus, jõud, ühtsus, võim, julgus ja arukus.

See raamat näitab naistele, kuidas ainult kaks korda nädalas treenides, kas kodus või kontoris, võib saavutada suurepäraseid tulemusi. Individualiseeritud juhtnöörid tõstavad ka televiisori ees lösutajad püsti ja aitavad treenimisfanaatikud üle juba saavutatud tasemest. Märkimisväärset paranemist võib näha juba 4 nädala möödudes.

Kas Koraan nõuab džihaadi? Mida tähendas sünagoog juudi rahva ellujäämise jaoks? Kust võime leida nirvaana? Kuidas õhutavad religioossed veendumused tänapäeva konflikte Lähis-Idas? "Uskumused, mis muutsid maailma" vastab nendele ja teistele põhiküsimustele selles põhjalikus sissejuhatuses suurtesse religioonidesse. Juutide väljarändest ligi 3000 aastat tagasi kuni shinto tähtsuseni tänapäeva Jaapanis tuuakse päevavalgele maailma olulisemate religioonide ajalood ning paljastatakse igaühe taga peituvad tõekspidamised. Tegu pole mitte üksnes valgustava uurimusega sellest, kuidas usud on läbi ajaloo arenenud, vaid ajalise mõtisklusega teemal, kuidas religioossed uskumused endiselt meie maailma kujundavad. Käsitletud religioonide hulka kuuluvad judaism, kristlus, islam, hinduism, džainism, zoroastrism, sikhism, budism, konfutsianism, taoism ja sintoism.

Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.

Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.

Marko Mihkelson Kujundaja Mari Kaljuste Raamat annab ülevaate viimase kolmekümne aasta pöördelistest sündmustest Venemaal. Mõistmaks paremini tänaseid sündmusi, leiab lugeja viiteid poliitiliste traditsioonide kujunemisloole Venemaal. Autor Marko Mihkelson on Riigikogu liige, kes aastatel 1994–97 oli Postimehe Moskva korrespondent ning hiljem Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht. Ta on raamatusse sulandanud oma vaatenurga Venemaa mõistmiseks, kasutades selleks ka arvukaid intervjuusid naaberriigi elu mõjutanud inimestega. Raamatule on kirjutanud eessõna Vene dokumentalist Andrei Nekrassov, kelle filmograafia tuntumaid filme on Vene-Gruusia sõjast rääkiv "Vene õppetunnid".