Tooted
See raamat on abiks nii neile, kes hakkavad oma esimest kodu ehitama, soovivad midagi uuendada või täiendada, kui ka neile, kes tahavad alustada juurdeehitusega. Siin on põhimõttelisi soovitusi värvilahenduseks, valgustite paigutamiseks ja ka näiteks piltide ülesriputamiseks. Ükshaaval on käsitletud kõiki majas leiduvaid ruume ja pakutud erinevaid võimalusi nende kujundamiseks.
Kaanel kirjas "Kodu kujundamine", tiitellehel "Kodu sisustamine".
Guy Kawasaki raamat „Mõtle silmapaistvalt“ pakub selgeid ja praktilisi nõuandeid oma tõelise potentsiaali avastamiseks ja unistuste elluviimiseks. See pole tavaline eneseabiraamat, vaid inspireeriv teejuht, mis õpetab, kuidas muuta oma elu ja maailmas midagi korda saata.
Raamat põhineb autori enam kui 40-aastasel kogemusel Apple’is, Google’is ja Canvas ning on inspireeritud ligi 200 intervjuust tähelepanuväärsete maailmamuutjatega. Lugude kaudu jagab ta konkreetseid juhiseid, mis on aidanud silmapaistvatel liidritel oma potentsiaali täielikult realiseerida ning avaldada positiivset mõju ümbritsevale maailmale.
Autor keskendub kolmele põhiteemale:
- Arenguvõime: raamat õpetab mugavustsoonist välja tulema ja avastama oma tõelised anded.
- Südikus: raamat pakub tööriistu, mis aitavad jääda eesmärkidele pühendunuks, isegi kui teekond on raske.
- Suuremeelsus: raamat õpetab looma positiivset mõju ning üles ehitama väärtuslikke suhteid.
„See raamat oleks võinud olemas olla juba siis, kui me Apple’i asutasime.“ Steve „Woz“ Wozniak, tehnoloogiaettevõtja ja Apple’i kaasasutaja
Janusz Przymanowski (1922-1998) kirjutas filmikäsikirja hiljem ümber romaaniks ”Neli tankisti ja koer”. Siberis elav 15-aastane Jan Kos unistab rindele pääsemisest. Kuuldes Poola diviisi formeerimisest, läheb ta mobilisatsioonipunkti koos oma saksa lambakoerast sõbra Szarikuga. Ennast osava täpsuslaskurina näidanud Janek tutvub oma tulevaste võitluskaaslaste Olgierdi, Gustliku, Grigori ja Lidkaga.
“Neli tankisti ja koer” keskendus tanki T-34 meeskonna juhtumustele aastail 1944–1945. 1. Poola rahvaarmee Westerplatte kangelaste nimelise 1. Varssavi tankibrigaadi koosseisu kuulunud tank nr 102 hüüdnimega ”Punapea” (”Rudy”) osales nii Poola territooriumi kui ka Berliini vabastamislahingutes.
Juta Kivimäe "Suur tuba" võitis 2003. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudiperekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.
Kuigi teismelist Fauri köidab üksinduse imeline maailm, kannustab teda ka soov olla keegi teine, igatsus saladusliku muu järele.
Nii leiab ta endale eeskujuks vanema noorhärra, kelle põnevasse ellu püüab ta päev-päevalt üha enam sulanduda.
Paraku muutubki mõlgutamisi ette kujutatu reaalsuseks, võimaluseks osaleda hoopis teistsuguses maailmas, mõõtmatult erinevas, kus ta tegelikult elab.
Ümbritsev kiretus seevastu lisab kentsakaid varjundeid president Urho-Urhole, kes hea tahte saadikuna juhtub naaberriiki külastama.
Meisterlikult loodud tegelaskujude seas eristub ehk enim raamatu teine peategelane Mirt, kelle unistus valgest vannikohvikust realiseerub suletud ühiskonnale ja väikelinnale kohaselt aga hoopis ootamatul kujul.
Ignar Fjuk sündis Tartus, päeval, mil Stalinit maeti ja seetõttu pool linnast nuttis, teine aga varjas truult rõõmupisaraid. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, teeninud elatist linnaplaneerija, arhitekti ja ajakirjanikuna, tegutsenud kunstniku ja pedagoogina ning istunud rahvaesindajana Toompea suures saalis ajal, kui poliitika eesmärgiks oli eelkõige veel ühishüve.