Tooted

Anonüümse Eesti modelli lugu elust enesest

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud suurejoonelise näitusega "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv" ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid on välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest. Lisaks avaldame siin ka 2014. aasta suvel Narva- Jõesuus toimunud rahvusvahelise arhitektuuripärandi dokumenteerimisprojekti VERNADOC tegevust tutvustavaid materjale.

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud. 

Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“.

Raamat on eesti ja inglise keeles.

"Kadunud saar" (1972) on eeskätt raamat Hiiumaast. Ehkki autori sissepoole elatud lapsepõlv, heitlev noorus ning vaimulike otsingute entusiasm suunavad teose dünaamikat, seostub tunnetuslik tuum ikkagi "kadunud saarega".

Hiiumaa, selle minevik, aura ja inimesed ning kirjaniku genealoogiline juurestik määravad Kalmuse kujunemise, suunavad ta loomingulisi sihte. "Kadunud saares" puudub nostalgiline imalus, lapsepõlv ei sillerda mälestustes õilmitseva õnnemaana. Pigem painab poisipõlve üksindus, hingevalu, haavumised, hirmud-õudused, mida kohati leevendab vaid saare lohutav loodusrüpp.

Kirjandusteadlane August Eelmäe (s. 1931) töötas aastast 1971 vastasutatud Fridebert Tuglase Majamuuseumi juhatajana ning juhtis aastail 1993-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda. Tema tööpaigaks oli eesti kultuuriloo legendiks kujunenud "valge maja mände seas". August Eelmäe 75. sünnipäevaks ilmunud kogumik sisaldab autori seni raamatusse koondamata uurimusi ja esseesid, helisalvestistelt litereeritud sõnavõtte ja peokõnesid. Käsitluste ühe osa keskmes on eesti kirjandusloo suurkujud Marie Under ja Friedebert Tuglas, kaasaelamisega on maalitud portreed nende elukaaslastest Artur Adsonist ja Elo Tuglasest, samuti kõiki nelja ühendavast majast Nõmme mändide all. Eraldi rühma moodustavad esseed eesti kirjanduse suurtest ja väikestest autsaideritest Jaan Oksast, Kusta Toomest ja Richard Kullerkupust, milles on mõndagi esmaavastuslikku.

Öökull saab tõrelda metshaldja käest. Linnu eest rohtu poeb varjule sääsk. Uu! Karumemm und näeb ja kurgus tal nutt: odaga torgib ta jõnglasi kütt. Uu!

Ruudi Toomsalu raamat on oluline spordiajalooline dokument Eesti kultuuriajaloos ja eriti aktuaalne seoses Eesti kergejõustiku 90-aastase juubeliga 1999. aastal. Raamatus käsitletakse kergejõustikualaseid sündmusi ja ettevõtmisi alates Muinas-Eestist ja Tsaari-Venemaast kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Ruudi Toomsalu on kergejõustikus 15-kordne Eesti meister, 15-kordne Eesti rahvusmeeskonna liige, Eesti rekordite omanik: 100 m jooksus 1935-1958, 200 m jooksus 1933-1958 ja kaugushüppes 1937-1965.

"S. Vititski varjunime kasutava Boriss Strugatski romaani tegevus ei toimu kauges tulevikus, nagu see Arkadi ja Boriss Strugatski loomingus sagedasti on olnud, vaid "siin ja praegu". Intriigi teljeks on teatavate kriminaalsete ringkondade katse kasutada ära ühe tegelase võimet tulevikku ette aimata.

Meie ajale omaseid tunnuseid (maffia, korrumpeerunud valimised, "uusvenelased") on romaanis küllaga, kuid nagu ikka, on selles peamine just ideede sõlmumine ja "neetud" küsimused: kas meil on õigust sekkuda teiste asjadesse, olgu kas või kõrgeima eesmärgi nimel, kus on piir ausate püüdluste ja omakasu vahel, samuti küsimus: milles seisneb isiksuse jõud ja jõuetus läbi ajaloo."

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taavetist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaid kaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

Käesolev töö tahab olla selles eesti lavakunsti varasemas lõigus täienduseks kõigele eelnevale - taotlusega kujutada eesti teatritegijate tööd ühtse pildina ning jälgida selles ilmnevaid põhilisi arengutendentse.

Teemade valiku puhul on lähtutud praktilisest vajadusest igapäevaelus. Materjali läbimiseks kulub grupi suurusest sõltuvalt 120-140 tundi. Õpik sobib nii grupis kui ka iseseisvaks õppimiseks.

Kogu grammatika on lahti seletatud inglise keeles. Helisalvestistelt leiab erinevat tüüpi kuulamisharjutusi ja neid saab kuulata õpikust QR-koodi kaudu.

Suure mõistmise, hingetarkuse ja kannatlikkusega Indra Torsten Preiss juhatab teid suhteprobleemide algpõhjuste juurde. Tuginedes oma laialdasele kogemusele pere- ja suhtekonstellatsioonidega näitab ta, mis põhjustel suhted rööbastelt maha jooksevad ja kuidas neid tervendada. Me kanname alateadlikult edasi oma esivanematelt pärit käitumismustreid ja hoiakuid, olles neile lojaalne. See lojaalsus avaldab sageli tohutut mõju meie paarisuhtele – ja veel sellisel määral, mida te võib-olla ei oska ettegi kujutada.

Kümme noormeest pühendasid oma suvepuhkuse välitöödele Kaug-Ida väheuuritud paikades - Vaikse ookeani saartel ja "tulemägede maal" Kamtšatkal. Käesolev raamat on niisiis ilukirjanduslik aruanne omalaadsest teaduslikust eksperimendist, eesti esimesest ühiskondlikel alustel korraldatud uurimisreisist. Kas eksperiment õnnestus? Kuna päevikuvormis matkaraamat ei sea endale ekspeditsiooni lõplike tulemuste tutvustamist, esitatakse need siinkohal. Ekspeditsioon avastas teadusele 15 uut liiki, 10 uut varieeti ja 23 uut vormi mitmesuguseid taimi; avastas Kamtšatkale üle 200 uue taimeliigi; avastas uue geisri, mille purskeperiood osutus vaikuseperioodist pikemaks; avastas Kljutševskaja vulkaani tipus (4850 m) kõrvalkaatri; viis Kamtšatkalesmakordselt läbi geisrite ööpäevaseid vaatlusi; esitas geiseriitide morfogeneetilise klassifikatsiooni ja Geisrite oru geoloogilise kirjelduse jne.

Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia-uuringute alane aastakiri. Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitööpraktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale.

Tänavuse väljaande alapealkiri on „Ümber telje“. Artiklite teemad keerlevad ümber telje nii telgsümmeetria kui telgedel kudumise mõttes. Esimest esindavad lood kodarrahadest, juustest punutud ehetest ja kuhjalavaehitusest. Kangastelgede kasutusvõimalusi vaetakse naisemantsipatsiooni, leiutamise ja kehalise kogemuse vaatenurkadest. Anname ülevaate pärandtehnoloogidele olulistest projektidest, sündmustest, trükistest. Käsitleme ka maailma parandamise võimalusi.

Sisukord:

Eessõna: Ümber telje / On the loom
Kadri Tüür

Parandettevõtlus: praktiline radikalism / Regenerative entrepreneurship: practical radicalism
Priit-Kalev Parts

Luues käsitööuurimust: emotsiooni ja teadmiste ühendamine / Designing craft research: joining emotion and knowledge
Kristina Niedderer, Katherine Townsend

Kohalik ja kordumatu kodarraha: tüpoloogia ja valmistamise tehnoloogia / Local and unique wheelcoins: typology and technology
Indrek Ikkonen

Juustest ehted Eestis: museaalid ning kasutatud tehnikad / Hair jewellery in Estonia: museum objects and applied techniques
Evelin Siiman

Käsikirjaliste mustrivihikute tähtsus kangakudumise mustrite levimise ajaloos / The historical importance of weaving pattern books
Marge Veelmaa

Muudetava tihedusega kangasuga. Ühe tööriista leiutamise lugu / Weaving reed for adjusting warp density while weaving: the inventing of a tool
Kadi Pajupuu

Mineviku kogemust uurides. Rüiteki näide / Studying past experience. The case of rüi blanket
Kadri Kuusk

Vaiadel kuhjalava ja selle ehitamine Matsalu rahvuspargis / Constructing a haystack base in Matsalu national park
Allan Jürgens

Mõõtuandev trükis talutoolidest / Notable publication about country chairs
Madis Rennu

Rahvarõivakool Chicagos. Veebi vahendusel / National clothing course in Chicago, online
Anu Randmaa, Maret Lehis, Liis Luhamaa, Merli Mänd, Silja Nõu, Anu Pink, Sandra Urvak, Kadi Vingisaar

Eesti–Norra villaprojekt innustab kohalikku toorainet paremini väärindama / Estonian–Norwegian wool project inspires to value local raw material better
Ave Matsin

Pildikesi sügiskoolist / Pictures from the autumn school
Madis Rennu, Lembe Lahtmaa

Bror Blixeni saatuseks oli saada tuntuks mehena, kes oli abielus maailmakuulsa kirjaniku, ekstsentrilise Karen Blixeniga, mehena, kes pettis oma naist ja nakatas ta süüfilisse. Mõlemad olid põhjamaise väikekodanliku alalhoidlikkuse taustal mustad lambad, mõlemad unistasid avaramast maailmast – ning siis avanes võimalus kolida Aafrikasse. Bror Blixen äpardus küll farmerina, kuid oli seda edukam küti ja naistemehena. Ta oli karismaatiline ja mitmepalgeline isiksus, ühtaegu hooletu ja hoolitsev, ustav ja reetlik. Eluaeg jäi ta kellegi varju – algul oli selleks kaksikvend Hans, siis abikaasa Karen ning lõpuks naise armuke Denys Finch-Hatton. Ainult Aafrika kõnnumaadel, kaugel ärielu nurjumistest ning armastuse kohustustest leidis ta tee iseenda juurde.