Tooted

166 laulu. Koostas Inda Kõiva. 1. Mets mühiseb = Im grünen Wald / M. Oscheit ; sõn.: S. Lipp. 2. Ju laias laanes (Lahkumine) = Das Band zerrissen = Skirsanas / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 3. Koduküla mälestus (Koduke) : "On saatus kaugele mind ära viinud..." / muusika ja sõn.: A. Siirak. 4. Emajõe jutustus : "Emajõe pääl, kurb kaebehääl..." / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 5. Seal, kus rukkiväli = On the banks of the Wabash / P. Dresser ; sõn.: G. E. Luiga. 6. Neiukene, noorukene / P. Tammeveski. 7. Kolm lille : "Noorusraalt kolm lille noppisin..." = Celinieks / A. Vinters ; sõn.: S. Lipp. 8. Üksik majakene põllu sees / J. Aavik ; sõn.: P. Tekkel. 9. Kodukotus : "Mu meelen kuldne kodukotus..." / rahvalik viis Tarvastust ; sõn.: A. Rennit. 10. Hääd ööd mustlane : "Head ööd mu armsam..." = Good-bye old gypsie / autor teadmata. 11. Kodurannal : "Mu kodurannal haljendab..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 12. Õhturahu : "Vaikinud õhtuks on rahutu meri..." / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 13. Vana vokk : "Siis kui aovalgus kaob..." = The old spinning wheel = Das alte Spinnrad / B. Hill ; sõn. autor teadmata. 14. Oh kingi mul kodu / ameerika rhvl. ; sõn.: T. Targama. 15. Kiigemäel : "Nüüd poisid, piigad hulgana..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 16. Kui su pea kord muutub halliks = When your hair has turned to silver / P. de Rose ; sõn.: C. Tobias ; tlk. H. Karmo. 17. Tasa laintel liugleb... / muusika ja sõn.: A. Siirak. 18. Mäepere talgud (Talgupolka) : "Mäepere Matsil talgud hoos..." / L. Kauppi ; sõn.: J. Remmelgas. 19. Lausa valges = Ganz in weiss / R. Arland ; sõn.: O. Roots. 20. Tasakesi voolab oja / muusika ja sõn.: A. Siirak. 21. Tiritomba : "Õhtu ajal, õhtu ajal oma neidu..." / itaalia rhvl. ; sõn.: O. Roots. 22. Miki merehädas : "Nüüd Miki läeb Piritalt merele..." = Mikki-hiiri merihädässä / G. Malmsten ; tlk. J. Remmelgas. 23. Junga laul : "Jah, jungana laeval ma algasin tööd..." = Turalleri / E. Taube ; sõn.: O. Roots. 24. Õnnekalur : "Kui need laiad merelained..." / autor teadmata. 25. Meremehe tervitus kallimale : "Hulk läbi käinud merd ja maid..." / E. Palm ; sõn.: S. Lipp. 26. Olen armund ühte neidu / P. Tammeveski ; sõn.: O. Roots. 27. Kaunis kevadpäev : "Mul meenub üks kaunis kevadpäev..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 28. Kalamehe jutt : "Oi latikas, oi lutsupoeg..." / J. Koha ; sõn.: A. Pirn. 29. Antsu polka : "Vaadis kihab värske õlu..." / A. Siirak ; sõn.: O. Roots. 30. Väikemees, sa nutad (Väikemees, sul oli raske päev) : "Õhtutuuled vaikind, juba paistab kuu..." / I. Berlin ; eestik. sõn.: A. Eskola. 31. Ämmapolka : "Pea ikka au sees oma ämmamammat..." / G. Möckel ; sõn.: J. Kaidla. 32. Kui roosid õitsend : "Juba ammu roosid õitsend..." / rahvalik laul. 33. Tule ääres / F. Sadovski ; sõn.: S. Lipp. 34. Kesk õitsvaid lilli : "Kui eha punal kord helkis meri..." : filmist "Señorita" = Nuits napolitaines / L. [p.o. J.] S. Zamecnik ; sõn. autor teadmata. 35. Õhtul õues : "Istun õhtul õues kinnisilmi ma..." / J. Helindi ; sõn.: V. Tomingas. 36. Suveteed : "Puudel juba kolletavad lehed..." / H. Kõrvits ; sõn.: P. Kaidma. 37. Oh sa poiss : "Läksin mina, läksin mina läbi külatänava..." / rahvalik [laul]. 38. Kevadlauluke : "Õrnades tuultes ja päikese säras..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 39. Oi, kauge noorus / E. Tubb ; sõn.: A. Rinne. 40. Viini laul (Lahkumine) : "Eks elus mõnda juhtub..." : filmist "Burgtheater" = Sag' beim Abschied leise 'Servus' / J. Strauss, P. Kreuder ; sõn.: H. Lengsfelder, H. Hilm. 41. Mul iialgi ei elus vea : "Mul elus iialgi ei vea..." / H. Siirak ; sõn.: S. Lipp. 42. Uksekell : "Mu ukse küljes väike kell..." / G. Winkler ; sõn. autor teadmata. 43. Hammusta, Mihkel : "Ants oli alles vallatu..." = Crack, Michael = Die Dorfmusik / M. Fryberg ; sõn.: P. Tammeveski?. 44. Hei, mustlane mängi : "Täna ei saa uinuda..." = Cikanko ty krasna = Du schwarzer Zigeuner = Play, gipsy / K. Vacek ; sõn.: O. Roots. 45. Tulesuudlus : "Su kaunid mooniõite värvi punahuuled..." = El Choclo = Kiss of fire / A. Villoldo ; sõn.: H. Karmo. 46. O mia bella Napoli = Tänavalaulja Napolist : "Väike neiu ilus oled sina..." / G. Winkler ; sõn.: R. M. Siegel ; tlk. P. Veebel. 47. Lõkke juures : "Kui hääbub päikesevalgus..." = Four walls / muusika ja sõn.: M. Moore, G. Campbell ; tlk. H. Jõgioja. 48. Mustad silmad : "Silmi tuhandeid elus saadab meid..." = [Очи черные] / muusika ja sõn. autor teadmata. 49. Õnnekevad : "Me õnnelikum paar siin laia taeva all..." / A. Siirak ; sõn.: O. Roots. 50. Labajalavalss : "Mind kutsuti pulma..." / eesti rhvv. 51. Koduigatsus : "Kui vahest meri tormine..." = En sjöman älskar havets våg = On armas mulle allon tie / rootsi rhvv. ; sõn.: J. Remmelgas. 52. Vihmapiisad : "Paista päikene ei või alati..." = Regentropfen / E. Palm ; sõn. autor teadmata. 53. Penni serenaad : "Mängisin sinu akna all kord..." = Penny serenade / M. Weersma ; sõn.: A. W. Halifax. 54. Meremehe elu lõbus = Eine Seefahrt, die ist lustig / F. Wenneis ; sõn.: S. Lipp. 55. Meremehe polka : "Kui meremees on kuival maal..." / A. Siirak ; sõn.: P. Kuusik. 56. Rõõmus lõõtsapillimees : "Ma rõõmus lõõtsapillimees..." / P. Veebel ; sõn.: P. Kuusik. 57. Kits läks kõrtsi katusele / J. Sihv-Moor. 58. Kohvikus seal väikses : "Leidsin vanast albumist..." = Sag' es mir noch enimal! / autor teadmata [või K. Vacek] ; sõn.: S. Lipp. 59. Memme-taadi armastus : "Kaua armastand mind sa..." / sõn.: A. Rinne ; 60. Suvine armastus : "Lauldes teele lahkun siit..." / G. R. Poulton ; sõn.: A. Rinne. 61. Õnnelik armastus : "Täna öösel naudin elu..." / P. Veebel ; sõn. autor teadmata. 62. Ära mine metsa : "Neid marju korjab metsas..." / autor teadmata. 63. Kimbus naistega : "Ei tea, mis tehtud on minuga..." / J. Sihv-Moor "Perekonna valsi" viisil. 64. Raha paneb rattad käima = Hyljätty äiti / G. Malmsten ; sõn.: O. Arro. 65. Oma neidu oodates : "Kui ükskord saatus sinul õiget..." / A. Siirak ; sõn.: O. Roots. 66. Meesterahvas ma : "Seal tunnistajaks veel on männipuud..." / autor teadmata. 67. Illusioon : "Noorusmaal hellusi, tuhat teed..." / F. Grothe ; sõn.: A. Rinne. 68. Tädi Anna : "Kes paks ja palju higistab..." = Tante Anna / F. Steininger ; sõn.: O. Roots. 69. Ööl leian unelmaid / autor teadmata ; sõn.: O. Roots. 70. Viimne mohikaanlane : "Uinub taas kauge lääs..." = Da sprach der alte Häuptling der Indianer / W. Scharfenberger ; sõn.: H. Karmo. 71. Öö langemas alla (Kurzeme valss) / J. Pfeil ; sõn.: E. Remmelgas. 72. Tuhanded teed : "Mitu tuhat maanteed..." = Viele tausend Wege / K. Hugo ; sõn.: B. Bohlke ; tlk. H. Karmo. 73. Õhtukellad : "See kellahääl, sel õhtu a'al..." / vene rhvv. 74. Valged akaatsiad = White acacia / M. Scharoo ; sõn. autor teadmata. 75. Head ööd : "Mägede varju veerend päikse-pall..." = Sunshine of your smile / L. Ray, L. Cooke ; sõn. autor teadmata. 76. Meremees kuival maal : "Jutustab vana meremees sadama kail..." / T. Targama ; sõn.: O. Roots. 77. Ema laul : "Seda laulu laulis mu ema..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 78. Ahoi, ai-lii : "Igal ööl ma üksi seisin teel..." = Aloha oe / L. Queen ; sõn. autor teadmata. 79. Suve õhtul : "Saabunud suve õhtu..." / muusika ja sõn.: A. Rinne. 80. Noorusmälestused : "Aeg lennates mööda meist läeb..." = Nuoruusmuistoja / L. Pihlajamaa ; sõn.: K. Kikerpuu. 81. Lõbus rändur (Naerev vagabund) : "Mul meeldib sihitult välja jõuda sinna..." = Gambler's guitar = Der lachende Wagabund / J. Lowe ; sõn.: H. Karmo. 82. Jõua ju kaugelta / rootsi rhvv. ; sõn.: J. Kunder. 83. Nooruse laul (Nooruse unenägu) : "Vennad, tehkem puhtaks hääled..." / P. Veebel ; sõn.: E. Remmelgas. 84. Texase roos : "Sul on kodu kaugel Texas..." = The yellow rose of Texas / ameerika viis ; sõn. autor teadmata. 85. Meid oli kolm : "Meid kolme ei kohuta hirmsamgi juhus..." / A. Oit ; sõn.: H. Karmo. 86. Pulma naljalaul : "On maa peal taeva talapuud..." / V. Ojakäär ; sõn.: U. Laht. 87. Toomemäel : "Üks õhtu nagu pehme siid..." / J. Helindi (Holst) ; sõn.: J. Remmelgas. 88. Muru polka : "Kui on kuskil simman lahti..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 89. Lõpp poissmehe elule : "Pulmalauas käisid jutud..." / A. Haug ; sõn.: Ü. Halling. 90. Kiigelaul (Polka) : "Ju see päev saand õhtusse..." / autor teadmata ; sõn.: J. Remmelgas. 91. Pühapäeva kalamees : "Pühapäeva hommiktunnil ruttab jõele kalamees..." / A. Rinne ; sõn.: H. Karmo. 92. Hüvasti, armastus : "On kahjuks läinud mu noorusaeg..." = Bye bye love / muusika ja sõn.: F. ja B. Bryant ; tlk. A. Rinne. 93. Ristna, väike sadam : "Vee ja tuulte serval..." / A. Oit ; sõn.: H. Karmo. 94. Maasaunas : "Kes käinud maal on saunas..." / B. Kõrver ; sõn.: Ü. Järmut. 95. Lorilaul : "Kord mind pulma kutsuti..." / A. Oit ; sõn.: R. Parve. 96. Sa, viiul, võlu / autor teadmata. 97. Armastus see küll : "Täna saatis mu kallim kirja..." = Liebe war es nie / F. Markush ; sõn.: R. Fritz ; eestik. sõn. autor teadmata. 98. Kuuldes balalaikat : filmist "Balalaika" / G. Posford ; sõn.: J. Pori. 99. Mustlasveri : "Kaunid on me neiukesed tantsul..." = Zigeunerblut / W. Meisel ; sõn. autor teadmata. 100. Kui viiul laulab (Kaks unund laulu) / P. Veebel, H. Siirak ; sõn.: O. Roots. 101. Toatäis roose : "Kui ma iga korra eest..." = Room full of roses / T. Spencer ; sõn.: H. Jõgioja. 102. Mälestus öisest kohtumisest : "Mul meenub öö ja pargiteel..." = Behind the tear / H. N. Miller ; sõn.: H. Jõgioja. 103. Lendab kevad = Hjärtan och blommor = Sydämiä ja kukkia / A. Czibulka ; sõn.: A. Rinne. 104. Süda see ihaldab = Schön ist die Liebe im Hafen / C. von Bazant ; sõn. autor teadmata. 105. Vana frakk : "On matnud päevakära..." = Vecchio frack / D. Modugno ; sõn.: O. Roots. 106. Kõnna, kõnna : "Me lähme preiliga reisima..." / autor teadmata. 107. Õnnehetk : "Täis sära see päev..." / B. Owens ; sõn.: A. Rinne. 108. Huulepuna krael : "Kord kui üksi jätsin sind..." = Lipstick on your collar / G. Goehring, E. Lewis ; sõn.: A. Rinne. 109. Ei taha minna taeva : "Ei ma taha minna taeva..." = If I never get to heaven / J. L. Carson ; sõn.: O. Roots. 110. Kassi polka : "Must kass ju küüni ihub õhtu eel..." / rahvalik ; sõn.: S. Lipp. 111. Väike laul : "Sinetavad sirelite puhmad..." / A. Rinne ; sõn.: M. Under. 112. Viimane valss : "Mul meeles on ikka see nõiduslik öö..." = The last waltz / W. Pierce ; sõn.: H. Jõgioja. 113. Laul kenale kodule (Kaks unund laulu) : "Mööduvad päevad päikseküllased..." / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 114. Laulusepad : "On sepal tõesti aus ja tore täitsamehe töö..." = Der kreuzfidele Kupferschmied / C. Peter ; sõn.: O. Roots. 115. Mis maksab see koerake : "Mis maksab too koerake..." = That doggie in the window / B. Merrill ; sõn.: A. Rinne. 116. Vaene Tõnu : "Tõnu külas kangem mees..." / folkloor. 117. Sierra Maestra : "Elu kiirustades kadus..." / M. Spielhaus ; sõn.: H. Karmo. 118. Serenaad suveööl : filmist "Melodramma Torna piccina" = Violino tzigano / C. A. Bixio ; sõn. autor teadmata. 119. Olen rõõmus / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 120. Kosjasõit : "Kui kaunilt laulvad kurinad..." / P. Veebel ; sõn.: S. Lipp. 121. Minu laev : "Seitse asja, potikud..." / A. Brause ; sõn.: O. Roots. 122. Nii paljui kui mul on aastaid : "Palju on käed mind hoidnud..." / D. Robertson ; sõn.: J. Kõrgemäe. 123. See oli ennemuistsel aal. 124. Kaluri mõrsja : "Hõõgub taevakaar, tuul on nõnda vaikne..." ; 125. Miks armastan neid kahte musta silma / muusika ja sõn.: A. Siirak. 126. Las lõhkeb ilmaruum : "Lugu lööb orkester..." = Lai ta buda ruc / A. Vinters ; sõn.: S. Lipp. 127. Sõbrale mõeldes : "Kuigi aeg toob kõike head..." = Before the next teardrop falls / V. Keith, B. Peters ; sõn.: O. Roots. 128. Sinilinnu saar : "Mu laev on teel, tal pingul purjed..." = Bluebird Island / H. Snow, A. Carter ; sõn.: H. Jõgioja. 129. Ma laupäeva õhtul lauluga : "Kui laupäeva õhtul lauluga..." / rahvalik. 130. Ema süda : "Üks paigake siin ilmas on..." / R. T. Hansen ; sõn.: L. Koidula. 131. Pärast kevadvihma : "Hea on puude vilus käia pargiteel..." / T. Hill ; sõn.: H. Jõgioja. 132. Meenutus : "Vahel on mul õnne elus..." / B. Wills ; sõn.: O. Roots. 133. Minu lõbus ahvipärdik : "Kaugel ilmakaarel, väiksel palmisaarel..." / autor teadmata. 134. Nõka-nõka nõõ! : "Ega minu ratsu kaeru küsi..." / A. Haug ; sõn.: Ü. Järmut. 135. Kolm ametimeest : "Kord ajasid juttu kolm ametimeest..." / V. Ojakäär ; sõn.: A. Kaalep. 136. Kui sinult küsisin / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 137. Maal on mõnusam : "Ei meeldi mulle linnas..." / H. Hindpere ; sõn.: O. Roots. 138. Matkalaul : "Oi, mamma, vaat kus lugu..." / J. Mullins ; sõn.: O. Roots. 139. Argliku armuavaldus : "Mu süda on nii rahutu..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 140. Lõunamere saarel / Robbins ; sõn.: O. Roots. 141. Mu väike, nüüd kuula / Phillips ; sõn.: J. Kõrgema. 142. Mu lemmik / P. Veebel ; sõn.: S. Lipp. 143. Kuldne kuu : "On saladusi ilmas..." / J. L. Carson ; sõn.: O. Roots. 144. Laul vanast sõbrast : "Mul soov oli kord, lihtne poisilik soov..." / C. Foley ; sõn.: H. Jõgioja. 145. Veski Tiiu : "Kus on veel nii kena neiu..." / ukraina rhvl. ; sõn. autor teadmata. 146. Mulgi polka : "Mulk on ikka uhke mees..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 147. Kallis kodumaa : "Kuis igatseb mu süda sind..." / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 148. Malle reilender : "Mall on nii kena neiu..." / P. Tammeveski ; sõn.: P. Kuusik. 149. Neiud : "Tehke aga neiud kergeks jalad..." / soome polka ; sõn. autor teadmata. 150. Laul sõprusest : "Suurt sõpruse laulu..." / R. Dubrianski ; eestik. sõn.: J. Kaidla. 151. Minu kitarr : "Vaikseks jäid, nukker näid..." / B. Wills ; sõn. autor teadmata. 152. Ainult kurg / G. Möckel ; sõn. autor teadmata. 153. Meil kauniks lauluks / autor teadmata. 154. Üksik süda : "Eks üksik süda tea enda muret..." = A lonely heart knows / H. Thompson ; sõn.: O. Roots. 155. Ma paduvihmas käin = Just walking in the rain / J. Bragg ; sõn.: O. Roots. 156. Meremees ja täht : "Laev laineid lõikab kaugel kodust..." / rahvalik. 157. Liina, tule = Liina, come / rahvalik. 158. Lõbus sepasell : "Ma olen rõõmus sepasell..." / folkloor. 159. Kuuvalgeil öil / P. Veebel ; sõn.: O. Roots. 160. Mustlase arm (Mustlase laul) : "Noor neiu oli ilus..." / autor teadmata ; sõn.: S. Lipp. 161. Lõbus meremees : "Oh, uljas madrus Horn..." / Erdmann ; sõn.: H. Karmo. 162. La paloma = Oo, mu tuvike : "Kui kaugele sinu sadamast..." / S. Yradier ; sõn.: K. Kikerpuu. 163. Jaanituli : "Lati otsas põleb tuli..." / autor teadmata. 164. Päikeselised päevad (Kuus minoorset valssi) : "Täis päikest su silmesina..." / autor teadmata. 165. Armastus on mulle võim : "Armastus kui puhkenud roos..." / Robbins. 166. Vaat kus ikka vanasti / autor teadmata

Põhjalik helinäidetega illustreeritud ülevaade džässmuusika ajaloost Euroopas ja Ameerikas.

Raamat kaasneb näitusega "Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood” Kumu kunstimuuseumis (04.03.2016–26.06.2016). Eesti kunsti füüsiliselt nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool. See koosneb aja jooksul hävinud või kadunuks jäänud üksikteostest ja kunstnike tervetest loominguperioodidest, mille lood on siiani lahti kirjutamata. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhuslikkus ja ajaloosündmused kui force majeure. Ümbritsev reaalsus on saanud osaks kunstiteoste endi lugudest. Kuigi parimal juhul on info neist töödest meieni jõudnud vanade reproduktsioonide kaudu, on see n-ö mustvalge kunstiajalugu väärt enamat kui vaid kadumise konstateerimist. Teadmised Eesti kunstnikest ja nende loomingust ei tohiks piirduda ajalookeerise juhusliku valiku teel meie ajani säilinud osadega. Infokildude kogumine seni hämarate tsoonide kohta võib päevavalgele tuua uusi fragmente kunstnike elust ja neid ümbritsenud oludest, inimeste isiklikest suhetest kunstiteostega, institutsioonide rollist säilitatava valikutes ja loomulikult kunstiteostest endist. Raamat kaasneb näitusega

Järg romaanidele "Oma veri", "Võõras veri", "Keerdsõlmed" ja "Teised tuuled". Terves reas romaanides, alates "Oma verega" on Helmi Mäelo andnud laiahaardelise ülevaate inimeste kujunemisest maamiljöös. Käesoleva romaaniga jõuab see sari lõpule, ring on täis saanud. Tegevus toimub "Homses päevas" kahel pinnal - Siberis ja okupeeritud kodumaal. Peategelaste ümber koondub rida endisi, aga ka palju uusi tegelasi. Siberist kodumaale pääsemiseks ollakse valmis mõnekski sammuks, mida ei oota, "otstarve pühendab abinõu". Siber ja kodumaa - need kaks vastakat mõistet saavad romaanis nii realistliku kui ka sümboolse valgustuse.

"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."

Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro viies romaan „Kui me olime orvud” paiskab detektiiv Christopher Banksi keset Teise maailmasõja eelõhtul Jaapani vägedest okupeeritud Shanghai karmi reaalsust. Shanghai on ühtlasi Christopher Banksi lapsepõlvelinn, kus jäid kadunuks tema mõlemad vanemad: ema, kes avameelselt kritiseeris brittide laastavat oopiumiäri Hiinas, ja ka isa, kes töötaski muuhulgas just oopiumiäriga tegelevas suurfirmas. 1937. aastal naaseb detektiiv Shanghaisse, et alustada kadunud vanemate otsinguid. Nagu Ishiguro puhul tihtipeale, märkab lugeja üsna pea, et Banks pole kuigi usaldusväärne jutustaja – piirid tema sisemaailmas valitseva kaose ja ümbritseva segaduse vahel kipuvad hajuma. Valusa lõpplahenduseni jõuab peategelane Shanghai põlevates vaestekvartalites, mis sarnanevad pigem painajaliku unenäoga. Ishiguro loomingu üheks läbivaks teemaks on elust välja lõigatud või sügavale maetud saladused, mille toob päevavalgele juhuslik, kuid ometi vältimatu kokkupuude mõne teise elu valupunktidega. Õhustikult meenutab romaan kõigiti turvalist klassikalist kriminaalromaani, lastes samas aimata pinna all varitsevat irooniat ja kõhedust.

Vanaema ultimaatum oli olnud, et ta peab abielluma, mitte isaks saama. Aga kui väljapaistev arst Ethan Hartwell otsib ainukest naist, keda ta ei ole suutnud täielikult peast välja saada, leiab ta "kaks ühes" – Sloane Davenport kannab tema last! Nüüd tuleb Ethanil otsustada, kas rääkida Sloane'ile oma süngeimast saladusest... Kasulapsena kasvanud, unistab Sloane kunagi oma lapsele täiusliku perekonna andmisest. Kuid üks uskumatu öö Ethaniga ning ta on mehest rase ja – ennekuulmatu – tema pärast töölt vallandatud. Pingutades, et oma iseseisvust säilitada, keeldub Sloane Ethani loogilisest abieluettepanekust. Ta ei kavatse abielluda millegi muu kui austuse, partnerluse ja armastuse pärast. Seega, mida läheb tema puhul vaja, et "võib-ollast" saaks "jah"?

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

„Muutlik vikerkaar“ on Friedebert Tuglase päevikuvormis teos, kus autor põimib tähelepanekuid, mõtisklusi ja isiklikke kogemusi. Tekstid liiguvad ajas ja ruumis, puudutades nii kirjanduse kui ka elu nähtusi, vaadeldes maailma läbi isikliku ja samas üldistava pilgu. Tuglas käsitleb inimese sisemaailma, loomeprotsessi ja tõe ning kujutluse vahekorda, tuues päevikumärkmete kaudu esile mõtete muutlikkuse ja hetkemeeleolude rolli. Kirjutatu ei järgi kindlat sündmuste jada, vaid lähtub vabast seosest ja tunnetusest.

Teoses põimuvad argised tähelepanekud kultuurilooliste ja filosoofiliste arutlustega. Tuglas vaatleb elu väikese vahemaa tagant, püüdes jäädvustada seda, mis sageli jääb pealispinna alla. „Muutlik vikerkaar“ annab võimaluse jälgida, kuidas autor mõtestab oma aega, isiklikke kogemusi ja loomingulisi otsinguid. Tekst on üles ehitatud rahulikus tempos, kus tähtsal kohal on meeleolud ja mõttearendused, mis avavad lugejale autori sisemaailma ja tema vaadet ümbritsevale.

Maailma turunduse läbimurdeline teos, käsitlus, mis muutis igaveseks turunduse sisu ja olemuse. Võitlus inimese tähelepanu köitmise pärast nõuab oskusi ja teadmisi. Neid teadmisi jagasid positsioneerimisteooriate loojad Al Ries ja Jack Trout oma raamatus "Positioning: The Battle for Your Mind" juba üle 20 aasta tagasi. Tänaseks on nad seda raamatut oluliselt täiendatud, parandatud ja kommenteerinud ning lisanud illustratsioonid.

Rakuteadus ehk tsütoloogia (kytos – kapsel) tekkis tänu optilistele suurendusriistadele; ennekõike nende ja muugi mikrotehnika arengust on rakuteaduse progress algusest saadik sõltunud.

"... mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi "juturaamat"! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale... Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje... kui range ajaloolise dokumendi."  H. Kruus 

Sisu:
Noorele sõbrale
Varahommikustel radadel
Minu esimene kodu
Aken ja uks
Isa, ema
Maailm hakkab avarduma
Parri
Lauavabrikus
Kuidas Härga nukk kleidi sai
Äpardus rublaga
"Vares vaga linnukene" sakste jõulupuul
Esimene koolitalv
Unustamatu öö
Uued suved ja talved
Esimene suvi Tollil
Jõune külakoolis
Naabreid ja sugulasi
Kooliõpetaja Villem Sikk
Kursi kihelkonnakoolis
Aasta, mis äratas
Saadjärve ministeeriumikoolis

Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.

Paljud väikeettevõtjad töötavad esmalt idioodist bossi alluvuses, et seejärel ise selleks hakata. Enamus ei kipu mõistma, et oma ala tehnilise külje sügavuti jagamine ei tee veel kellestki ärigeeniust. Raamat "Üheleheküljeline turundusplaan" aitab segaduses selgust luua, et usinamalt uusi kliente võita, rohkem raha teenida ja teiste seast silma paista. Väiksemate firmade puhul on tavapärane, et kasv jääb pidama punkti, kus kasumist jagub täpselt nii palju, et omanikud sellest ära elaksid. Kuid milleks madalatel tuuridel vuristada, kui potentsiaali jagub märksa enamaks?! Võtke ükskõik milline kaalukas ametipost ja te näete, et seal käivad asjad hästiõlitatud plaani järgi. Profid ei improviseeri kunagi. Just selges plaanis peitub edu võti. See raamat on pigem rakenduslik murrang kui uuenduslik kontseptsioon, mille sisu saab kokku võtta lihtsalt – kiireim tee rahani. Dib pakub geniaalselt lihtsaid viise, kuidas tõusta ühele leheküljele kokku pakitud turundusplaani abil täielikust turundusalasest võhiklikkusest punkti, mis manab näole rahulolust sätendava naeratuse.

Raamatust leiad 22 heegeldatud tegelast, kelle hulgas on kaisuloomi, nukke ja mänguasju beebidele. Kõigis neis võib märgata nostalgiavarjundit, justkui pärineksid nad vanavanemate suvila pööningul asuvast päevinäinud kirstust. Lisaks sõnadele "pehme" ja "armas" võiks siinsete tegelaste kohta öelda ka veider, funky, lapik, mänguline, vintage, karune, kiiksuga. Raamat heidab armastatud mänguasja valmistamisele värske pilgu. Ka kogenud heegeldajal ei tohiks raamatu seltsis igav hakata, kuna uudne stilistika ja huvitav lõngavalik pakub rohkelt avastamisrõõmu. "Unustamatud lapsepõlvelelud" on Mari-Liis Lille neljas raamat, varem on temalt ilmunud "Võluväega mänguasjad" (Varrak, 2014), "Kaisuloomakirg" (Varrak, 2016) ja "Imeline nukumaailm" (Varrak, 2019). Mari-Liisi raamatuid on tõlgitud inglise, hispaania, hollandi, korea ja ungari keelde.

Keda küll ei huvitaks see, mis toimub Maa sügavuses! Eriti tugevaks paisub huvi pärast suuri maavärinaid. Käesoleva raamatu autor, Saksa DV teadlane Horst Rast kirjeldabki Maa siseehitust ning maapõues toimuvaid protsesse, mille tagajärjel tekivad ülivõimsad loodusnähtused – maavärinad.