Tooted

Sõnastik annab ülevaate eesti keele sõnavara koostisest ning algupärast. See sisaldab umbes 5800 sõna. Välja on jäetud peaaegu kõik võõrsõnad, s.t võrdlemisi hilised ning läbipaistvad kultuurilised laenud mitte-soomeugri keeltest. Selle tulemusena ei sisalda teatmik sõnu, mis algavad tähtedega b, d, f, g, š, z ja ž. Välja on jäetud uuemaid oskussõnu ja onomatopoeetilisi ning deskriptiivseid sõnu.

Kas õnnelik olemine on midagi, mille valime ise või otsustab seda meie eest keegi teine? Raamat "Julgus mitte meeldida" aitab elu keerdkäikudes tekkinud sõlmi mõista ning neid lahti harutada. Raamat võtab kokku Austria psühhiaater Alfred Adleri – psühholoogiamaailma ühe suurkuju Sigmund Freudi ja Carl Jungi kõrval – filosoofilised ning psühholoogilised mõtted ja õpetused. Adler oli Freudi juhitud Viini psühhoanalüütilise seltsi esimeste oluliste liikmete seas. Kui tema seisukohad läksid Freudi omadega vastuollu, lõi ta rühmast lahku ning tuli XX sajandi alguses välja oma originaalsetel teooriatel põhineva individuaalpsühholoogiaga, mida tuntakse adleriaanliku psühholoogiana. Raamat on üles ehitatud dialoogile elukogenud filosoofi ning trotsliku noormehe vahel, kes kahtleb võimalikkuses end muuta ning õnnelik olla. Nende kahe vestlusest välja kooruv tõde aitab lahti mõtestada enesele andestamise, iseendast hoolimise ja meele puhtana hoidmise kunsti, et oma eluteed minevikutraumadest, ohvri mentaliteedi painavast ikkest ning teiste ootustest vabastada. Muretsemise asemel asjade pärast, mida me nagunii ei saa muuta, õpetab raamat keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline, kujundades seeläbi suhet nii iseenda kui ka teistega. Muutes pelgalt oma suhtumist, muutub ka elutee. Tõeliselt vabastav mõtteviis, mis annab jõudu murda piiranguid, mida endile ise seame.

Mees oli koolitatud agent, kes pidi tabama kurikuulsa kurjategija. Naine oli mehe teele sattunud liiga ahvatlev takistus, aga samal ajal ka võluv sihtmärk. FBI agent John Sharpe on lõpetamas juhtumit kurjategijaga, kelle trellide taha saatmisest oli mees teinud elu eesmärgi. Sydney Westlake'i päästmine tormisest ookeanist on tema jaoks vaid kõrvalepõige, mida ta ei tohiks endale lubada. Aga siis saab uurija teada, et kaunis teadlane on põgenenud tema sihtmärgi haardest ning võiks saada võtmeisikuks tähtsa juhtumi lõpetamisel ja John ei kavatsegi teda enam silmist lasta. Sydney on enam kui valmis meest kurjategija tabamisel abistama, eriti siis, kui John aitab kindlustada ta kaksikõe turvalisust. Kõike, mis John ja Sydney koos ette võtavad, ähvardab oht. Kas sama jätkub ka siis, kui nende vahel lõõmav kirg lõpuks valla pääseb?...

Rokokooajastu võrgutav pealispind varjab salakavalust ja viha Taani kuningakojas. Mathilde leib oma vaimuhaige abikaasa Christian VII ihuarstis armastuse ja reformitaotluste toetaja. Aga aeg ei ole küps…

Ükski laps ei taha, et muinasjutt õhtul ära lõppeks. Eriti kui ta teab, et see muinasjutt ongi – oo õudust! – see kõige-kõige viimane ning edasi tuleb magama jääda. Aga nüüd õpetab kirjanik Grigori Oster lugejatele kavala nipi, kuidas lõppu edasi lükata. Selleks tuleb olla vaid piisavalt tähelepanelik, otsida põnevaid pisiasju ja nende kohta küsimusi esitada. Täpselt nii tegi kaval puuhobune Läkiläki, kui karusselli direktor ühel õhtul oma kõige viimast muinasjuttu jutustama hakkas – ja see jutustamine kestis terve öö!

Enamus meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga ütleb, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri "Piirideta mõistus" pakub ohtralt tõendeid, mis kinnitavad, et tegelikult on meie aju ääretult paindlik ja õpivõimeline. Paljud on kasvanud üles veendumusega, et pea kas võtab matemaatikat või siis mitte. Esimeste raskuste tekkimisel jõutakse kärmelt järelduseni, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda. Samas leidub üllatavalt vähe selgeid tõendeid selle kohta, et inimene on jõudnud oma võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid sellest, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma. Uuringud näitavad sedagi, et kui matemaatikapelguril tuleb arvudega pistmist teha, aktiveerub tema ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku – samas kui probleemilahendamiskeskuste aktiivsus kukub oluliselt. See selgitab nii mõndagi. Boaler lükkab üheselt ümber meid kammitsevad väärarusaamad ning selgitab, kuidas iseenda ja teiste potentsiaali paremini avada. Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast, sest mõistes oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime.

Ühel 1991. aasta jäisel talvepäeval triivib Lõuna-Rootsi rannikule kummiparv, milles on kahe mehe surnukehad. Üsna varsti selgitab Ystadi politsei välja, et mehi on ennem surma piinatud.

Juhtumi delikaatsuse tõttu kutsutakse nõupidamisele ka tõreda loomuga sinisukk Brigitta Törn välisministeeriumist, kes komissar Kurt Wallanderi meelest räägib vaid ümmargust juttu nagu poliitikuile omane. Hoopis teistsugune inimene on aga lätlane major Liepa, kes peab lugu heast viskist ja armastab filosofeerida.

Surnud mehed olevat olnud vene päritolu kurjategijad ja asja uurimine antakse üle Läti politseile. Kurt Wallander peab samuti Riiga sõitma. Alles seal selgub Wallanderile, et mõrvade taga peituva salaliidu mahitusel on ka tema kahtlustavate nimekirja sattunud...

Raamatu autor on roosidest võlutud hobiaednik. Kogemused koos saavutatud eduga ona nadnud materjali ligi 400 roosi tutvustamiseks, teksti täiendavad pildid. Raamatus on palju fakte, kuid neil pole esitatud kuivalt ja igavalt. Ka roosisortide kirjeldamisele on lähenetud isikupäraselt. Peatükid rooside huvitavast ajaloost annavad lillede kuningannale lisaväärtuse. Huvitav on jälgida aretsuteed metsikutest kibuvitsadest tänapäevaste hübriidideni. Raamatul on tervenisti kaks eesmärki: praktilised nõuanded hooajaks ja inspireeriv lugemismaterjal ajal, mil roosid on talveunes. Gudrun Manell on tegutsenud ajakirjanikuna ja lillelehekülgede toimetajana. Tema põhihuviks on roosid. Bertil K. Johansson on aianduspiltidele spetsialiseerunud fotograaf.

"Seitsmeviilumaja" tegevus hargneb Uus-Inglismaa puritaanlikus keskkonnas, kus minevikus sündinud ülekohus jääb üht suguvõsa needusena painama, et lõpuks siiski armastuse võluväel haihtuda.

1887. a. kirjutas noor Southsea arst Arthur Ignatius oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse «Etüüd punases». Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid kuritegusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga. Nüüdseks on ta kindlasti kõige tuntum detektiiv maailmas ning tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti on selles oma osa Conan Doyle´i raamatute põhjal tehtud filmidel ja telesarjadel ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks.

„Spioon, kes pääses külma käest" on inglise põnevuskirjaniku John le Carré (snd 1931) kolmas romaan, millest sai pärast ilmumist kohe bestseller. Sageli parimaks spiooniromaaniks nimetatud loo tegevus leiab aset külma sõja aegsel Ida-Saksamaal. Romaan jälgib Suurbritannia salaluure ja Saksa DV Abteilungi vahelist julma, kuid haaravat kassi-hiire mängu ajal, mil Euroopat lahutas raudne eesriie ja Berliini müür.

See on jutustus Dannyst, Danny sõpradest ja Danny majast. See vestab, kuidas need kolm üksust muutusid üheks tervikuks, nii et kui Tortilla Flatis räägitakse Danny majast, siis ei mõelda selle all ammu valgendamata puuseinu, mida varjavad vanad, metsistunud kastiilia roosi põõsad. Ei, kui räägitakse Danny majast, mõeldakse selle all tervikut, mille üheks osaks olid inimesed, tervikut, millest hoovas lõbusust ja rõõmu, inimarmastust ja lõpuks salapärast kurbust. Sest Danny maja oli nagu Ümmargune Laud ja Danny sõbrad ümarlaua rüütlid. See lugu jutustab ka sellest, kuidas nende sõprus tekkis, õitsele puhkes ja lõpuks kasvas liiduks, täis ilu ja tarkust. Siin räägitakse Danny sõprade seiklustest, kõigest heast, mis nad korda saatsid, nende mõtetest ja püüdlustest. Ja lõpuks jutustatakse siin sellest, kuidas talisman kaotati ja kuidas nende sõprus lagunes.

Kujutage endale ette, et olete igavene Vaimne Olevus, kes on otsustanud saada Mängu kogemust inimesena Vaba Valiku Planeedil Maa. Te ise planeerisite kogu oma elu veel enne eostamist. Te ise valisite, kellena, kus ja millal sünnite. Te ise otsustasite, missuguseid õppetunde tundma õppida. Te ise sõlmisite kokkulepped või lepingud kõigi teiste hingedega, kes pidid mängima teie kehastuses kõiki vähegi tähtsaid rolle. Kuid Maa peale saabudes unustasite kõik selle lihtsalt ära, sest niisugused olid selle Mängu reeglid...
Nüüd aga kujutage endale ette neile põhimõtetele rajatud psühhoteraapia süsteemi. See ongi Steve Rotheri Vaimne Psühholoogia. S. Rother on inimene, kes suhtleb teiselt poolt Loori pärit oleva vaimolendite Grupiga. Meie evolutsioon on kiirenenud ja on aeg saada teada oma Eluõppetundidest, kuni me veel selles maailmas elame. Nii arvab S. Rother.
See raamat ei ole mõeldud mitte ainult psühholoogidele ja neile, kes peavad end nn vaimseteks inimesteks. Me kõik oleme vaimsed, kuigi paljud ei tea seda, sest on unustanud. Ravijad võivad S. Rotheri "pioneeritöö" põhjal leida end uue väljakutse ees: õppida juurde ja omandada uusi teadmisi, et abistada oma hoolealuseid neilt nende jõudu ära võtmata. Nüüd, uuel aastatuhandel on kohane aidata abivajajaid nii, et nad ise jõuaksid oma sisemise jõuni.
Sõna "psühholoogia" tähendab originaalis "hingeõpetust" (psyche). Peale pikki eneseotsinguid (eemalt ja kaugelt) jõuame nüüd jälle tagasi ja avastame, et oleme vaimsed olendid oma inimliku käitumise, keha ja õppetundidega...
Steve Rptheri raamat aitab meil saada oma reaalsuse teadlikeks Loojateks ning leida oma koht Universumis.