Tooted
Raamat kaasneb naitusega "Agathe Veeber. Tuntud, kuid siiski tundmatu" Kumu kunstimuuseumis (19.12.2018–12.05.2019).
Eestis kunstnikukarjääri alustanud ja loometööd New Yorgis edukalt jätkanud Agathe Veeber (1901–1988) kuulub Eesti kunsti klassikute hulka.
1933. aastal asus Veeber kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus.
Raamat ilmub Eesti Kunstimuuseumi arhiivitrükiste sarjas, milles tutvustatakse muuseumi arhiivis säilitatavaid materjale. Kirjade, dokumentide, fotode ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni arvukate teoste kaudu saab selgemaks kunstniku elu- ja loometee.
Samas sarjas on varem ilmunud raamatud "Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming" ning "Kadunud Eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972)".
Materjal on mõeldud eesti keele B2-/C1- taseme õppijatele, sobib ka gümnaasiumi õpilastele. Kogumik koosneb 8 tänapäevasest teemast: elukeskond, uni, tervis ja nutiseadmed, säästmine ja kulud, õppimise rõõm ja valu, keeleõpe, lugemise ning töörõõm, harrastused ja hobid. Materjal aitab laiendada sõnavara, ning on suureks abimeheks kirjalike tekstide koostamisel.
• Igas osas on kuulamis-, lugemis-, kirjalikke ülesandeid ja rääkimisharjutusi.
• Lisades on 10 kaasaegset arutelu teemat poolt- ja vastuargumentidega, 10 monoloogide teemat, et harjutada kõnedega esinemise oskust.
• Eraldi on välja toodud kirjandi ülesehitus ja kirjalike tööde nädised: mitu kaebust ja väidete põhjal koostatud kirjandit, statistiliste andmete analüüsi, arvamuslugu, järelepärimisi firmasse ja teisi poolametlikke kirju.
• Vihiku lõpus on kõikide ülesannete vastused. Linke saab avada QR-koodi abil. Kuulamist lihtsustavad vihiku lõpus antud autentsed tekstid. On võimalik kuulata ja jälgida teksti samal ajal. Sobib iseseisvaks õppimiseks.
1996. a. ilmunud "Päevaraamatu" kirjutamiseks sai Nicholas Sparks inspiratsiooni oma naise vanavanematelt, kes olid elanud koos üle kuuekümne aasta. Ka raamatu keskmes on vanapaar, kelle liigutav lugu hargneb aegamööda lahti meenutustes. Nende armastuse lugu on täis kohtumisi ja lahkumisi, vääritimõistmist ja andestamist ning sügavat tunnet, et nad kuuluvad kokku.
Autor esitab oma lapsepõlve mälestusi, vaatleb oma kodukoha ajaloolist tausta ning kirjeldab seal toimunud dramaatilisi sündmusi. Seega pole tegemist ei puhtakujulise memuaarteosega ega akadeemilise ajaloouurimusega, vaid millegi vahepealsega, nii öelda memuaar-uurimusega.
Samas käsitleb autor ka mitmeid valusaid ja teravaid ajaloolisi küsimusi, mis on aktuaalsed ka tänapäeval.