Tooted
Sa oled Dr. Judd Stevens, hiilgav, edukas psühhoanalüütik. Oma töös sa tegeled vaimsete väärstustega -- ent sa pole ette valmistatud hullumeelsuseks, mis nüüd su ellu tulvab. Keegi tahab sind tappa. Keegi ei taha sind uskuda. Ning su ellujäämine sõltub võidust võiduajamises ajaga, kui sa seksi ja vägivalla džunglis pead ise jahtima oma kütti, väärdunud tundeeluga võimsat vaenlast, silmitsi vapustavalt kohutava tegelikkusega...
Igal ajastul on oma tondilood. Tondidki vananevad ja lähevad moest. Ja enamasti ei jää õudusromaanide autorid kirjanduslukku püsima. Mary Shelley "Frankensteinil" oli rohkem õnne. Kirjutatud gooti õudusromaanide vaimus – "et lugeja pelgaks tagasi vaadata, et veri ta soontes tarretaks", nagu märgib autor eessõnas –, sai teosest ometigi midagi rohkemat: enese teadmata pani autor aluse uuele žanrile. "Frankensteinil" õnnestus olla maailma esimene avaldatud teaduslik-fantastiline romaan.
Eestis puudub siiani ajakohane ülevaade surmakultuurist. Selle koostamise eelduseks on Eesti erinevate kultuuriregioonide vastava ainestiku põhjalik läbitöötamine.
Ajaloolise Võrumaa matusekombestiku uurimisele keskendudes on autor püüdnud seda lünka osaliselt täita, otsides arheoloogia, teoloogia, folkloristika ja sotsioloogia abil vastuseid järgmistele küsimustele: Missugune on olnud ajaloolise Võrumaa matusekombestiku kujunemislugu ja missuguseid lokaalseid erinevusi selles leidub? Millised ajaloolis-kultuurilised tegurid ja usundilised kujutelmad on nende erisuste kujunemise lähtekohtadeks ja säilitajateks? Kas matusekombestikku saab vaadelda kui etnilise rühma identiteedi tunnust?
Kuivõrd tõene on väide, et matusekombestik on oma olemuselt konservatiivne?
"Vaikne nurgake" on pealtnäha tavaline lutsulik lugu, kus tehakse nagu tööd ja nagu ei tehta kah, tehakse nagu nalja ja nagu ei tehta kah, just nagu rõõmutsetakse, riieldakse ja armastatakse, aga õieti ei riielda ega rõõmutseta, vaid lihtsalt aetakse juttu inimese kombel – ja mis see inimese elu muud on! –, vaadeldakse vahel rändavaid pilvi ja elatakse üks päev teise järel vaikselt õhtusse, ilma et õieti midagi juhtuks.