Tooted
FB kangelane Janar Ala on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.
Maria Juur soovitab: "Mulle meeldib selline maalähedane eesti asi."
Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mida peetakse eesti näitekirjanduse klassikaks, kirjutas Eduard Vilde (1865-1933) 1913. aastal. See paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi. Vilde pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada.
Ehitusinsener Ludvig Sander, kes naise sunnil kirjanikuks on hakanud, avaldab oma nime all koolivenna Tiit Piibelehe romaani „Pisuhänd“. Olukorrad aga muutuvad. Pisuhänd ei too mitte ainult Sanderile au ja kuulsust vaid ühtäkki hoopis oma tegelikku loojat Piibelehte teenima hakkab…
Vilde parimaks teoseks peetav "Mäeküla piimamees" (1916) on jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid. Selle raamatu peaksid kindlasti uuesti kätte võtma ka kõik need lugejad, kellel kunagi koolipingis vastav teos kohustuslikus korras juba läbi on loetud – positiivseid üllatusi on palju.