Tooted

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Jason Priestley on pisut üle kolmekümnene Londoni ajakirjanik, kellel on korraga liiga palju muresid. Endine tüdruksõber teatab kihlusest ja Jason kirjutab purjus peaga tema Facebooki lehele kommentaare, mis järgmisel hommikul ei tundu sugugi kõige mõistlikumad. Ajakirjanikuna peab ta kirjutama üsna küsitava väärtusega lugusid. Tema sõbrad tunduvad elavat mingis oma maailmas, sest neile pakuvad suuremat huvi näiteks Poola juustusordid ja 1980ndate aastate videomängud. Ja loomulikult on ta liiga sageli pidanud seletama, et ta ei ole see Jason Priestley. Kuid siis toimub saatuslik kohtumine – või vähemasti nii arvab Jason. Ta kohtub tänaval naisega, kes talle hetkeks naeratab ja sõidab taksoga minema. Jason ei tea temast mitte midagi, kuid tema kätte jääb naise ühekordne fotoaparaat, milles olevate fotode alusel hakkab ta tundmatut otsima. "Charlotte Street" on võrratult tempokas ja naljakas raamat kolmekümnendates eluaastates inimeste otsingutest ja saatustest. Danny Wallace (snd 1976) on briti kirjanik ja telesaatejuht. Tema varasema raamatu "Kõigele "Jah"" põhjal valmis 2008. aastal samanimeline film. "Charlotte Streeti" tõlkeõigused müüdi juba enne raamatu ilmumist paarikümnesse keelde ning selle põhjal tehakse ka film.

Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadates? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas mõttekogus kõlavad hääled eri põlvkondadelt, ühiskonnaredeli astmetelt ja elualadelt.

Nõukogude aja lõppedes jäi Venemaa ilma suurematest sadamatest Läänemere ääres. Venelastel puudusid moodsad terminalid, mille kaudu vedada välja naftat ja naftatooteid. See andis suurepärase uue ärivõimaluse Tallinnale, mis oli säranud transiitkaubanduse keskusena eriti võimsalt Hansa Liidu ajal. Keskaegse Tallinna tähtsaim kaup oli sool, tänapäevane Tallinn teenib musta kulla ehk nafta ja naftatoodete pealt.

Eestit läbiv naftatransiit algas Tallinnas Koplis asunud kalasadama naftabaasist. Esimese kaasaegse terminali ehitas aga Muuga sadamasse Pakterminal. Tema juhist Aadu Luukasest kujunes Eesti transiidiäri ja kohalike suurettevõtjate liider.

Peagi algas naftatransiit ka Paldiski ja Sillamäe kaudu. Lääne kapitali kõrval sisenes ärisse üha jõudsamalt Vene kapital. XXI sajandi alguseks andis naftatransiit juba nii suure osa Tallinna Sadama tulust, et poliitikud ja äriringkonnad hakkasid muretsema, mis juhtub siis, kui õitseng peaks hääbuma.

See raamat räägib ühe Läänemere-äärse väikese maa edukama ja olulisema majandusharu loo koos selle tõusude ja mõõnadega, keerulise tausta ja vastuoludega, emotsioonide, võitude ja kaotustega.

Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. "Elu oli laif" sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?

Oleme osakesed uhkest eksperimendist nimega Euroopa Liit, aga kui palju me teda tegelikult tunneme? Teos on mõtteliseks jätkuks Martin Kala koostatud kogumikele "Eesti mütoloogiad" ja "Uued mütoloogiad", milles vaagitakse tänase Eesti enesekuvandi ja koha üle Euroopas.

• 1) võtke paar banaanilindu;
• 2) pöörake rüütli pead võllas;
• 3) ravige oma haavad onguentiga;
• 4) lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
• 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
• 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
• 7) minnes sinna, võrgutage naine;
• 8) ja magage temaga;
• 9) kuni see kõik laiali paisatakse;
• 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta.

Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur'st. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega – varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.

2014. aastal Man Bookeri auhinna võitnud romaan "Kitsas tee sisemaale" räägib sõja julmusest, elu haprusest ja armastuse võimatusest. Lugu Austraalia kirurgist Dorrigo Evansist, keda painab armulugu oma onu naisega, viib meid 20. sajandi alguse Tasmaania trapperite koobastest lagunevasse sõjaeelsesse rannahotelli, Tai džunglivanglast Jaapani lumefestivalile ja mujalegi. Kesksel kohal on selles 17. sajandi haikuluuletaja Bashō reisipäevikult pealkirja saanud raamatus üks augustipäev Jaapani orjatöölaagris 1943. aastal. Dorrigo Evans püüab asjatult kaitsta oma alluvaid nälja, koolera ja peksmise eest, ent päeva õudne lõpp aina läheneb. See on lugu paljudest vormidest, mille võivad võtta surm ja armastus, sõda ja rahu sel ajal, kui mees saab täiskasvanuks, et viimaks avastada, mille ta oma elus kaotanud on. Richard Flanagan (snd 1961) on Tasmaaniast pärit Austraalia kirjanik, ajaloolane ja filmitegija. Kõik tema kuus romaani on pälvinud ohtralt tunnustustust, romaani "Kitsas tee sisemaale" eest ta Man Bookeri auhinna. "Mõnel aastal võidavad Man Bookeri auhinna väga head raamatud, sel aastal võitis selle meistriteos," ütles 2014. a auhinnažürii esimees A. C. Crayling.

Paljud su unistused jäävad pelgalt unistusteks, kuna sa ei tee endale lõpuni selgeks, mida elult ootad. Võimalusi on lõputult. Paljud soovid on teineteisega vastuolus. Teisel on sulle palju ootusi. Su valikuid ja otsuseid mõjutavad reklaamid ning meedia. Nii polegi väga keeruline argipäeva tormamises ennast ja oma unistusi ära kaotada. "Kõige tähtsam küsimus" räägib sellest, kuidas saada aru, mida sina ise tegelikult tahad. Ja sellest, kuidas seda kätte saada ning sellest ka ausalt rõõmu tunda.

Helen Käiti värske lastelugu „Kristiine poisid tegutsevad" viib lugejad seekord Tallinna Kristiine linnaosa koolipoiste maailma. 14–15aastased Ingmar, Ragnar, Timo ja Henri on täitsa tavalised kutid, aga igal neist on oma kiiksud ja konksud, erinevad kodud ja arusaam elust. Sellest tulenevalt tekib ohtralt probleeme ja arusaamatusi, aga saab ka palju nalja ning koos tehakse läbi nii mõnigi seiklus.

Aeg, mil ei tohtinud kuulata ega mängida rokkmuusikat ja kanda teksapükse? Või Saaremaale sõiduks pidi taotlema politseist eriluba, mida Kuivastu sadamas okastraadiga piiratud alal kontrollisid relvastatud piirivalvurid? Välismaale reisimine aga oli täiesti võimatu. Ometi oli niisugune elu meil aastakümneid tagasi igapäevane tegelikkus. Kuidas siis õnnestus meil sellisest seisundist välja tulla? Oli see õnnelik juhus? Või meid okupeerinud võõrvõimu heatahtlikkus? Või tõi Eestile vabaduse meie rahva arukas, julge ja tahtekindel võitlus? Sellest põnevast ja Eestile nii olulisest ajast kirjutab Heinz Valk oma uues ja noorematele lugejatele mõeldud raamatus.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Erkki Kõlu hakkas anekdoote koguma juba 1982. aastal, tema varasalv tundub olevat ammendamatu. Käesolevasse kogumikku on ta valinud need, mis räägivad loomadest. Mida kassid arvavad? Mida koerad arvavad? Hea küll, võib-olla me teamegi. Aga krokodillid? Aga ämblikud? Kaelkirjakud? Kilpkonnad? Kui selle raamatu rohkem kui 1700 anekdooti läbi lugeda, siis saab vast targemaks. Ja kui targemaks ei saagi, siis naerda saab küll kõvasti.

Inimene on sündinud aegajalt paastuma. See ilmneb tohututes tervisega seotud eelistes, mida niinimetatud lühiajaline paast endaga kaasa toob. Südame ja soolestiku koormus väheneb. Põletikele pannakse piir. Depressioonid leiavad leevendust ja kehaomased rakud noorenevad. Tulemus on aga täiesti vahetult nähtav ka meie kehakaalus. Sest vaevalt leidub lihtsamat ja tõhusamat viisi püsivalt saledaks saada – kaloreid lugemata ning ilma jojoefektita.

Gustaf Mannerheim kuulub kahekümnenda sajandi suurkujude hulka. Venemaad teeninud noore Soome ohvitserina nägi ta viimase tsaari kroonimist. Vene-Jaapani sõjas tauniti teda hulljulguse eest, kuid ühtaegu tunnustati tema vaprust autasudega. Ta viibis Rootsi antropoloogi kattevarjus „suure mängu" agendina kaks aastat salaja Aasias. Läbi Hiina ratsutades peatus ta teel, et õpetada 13. dalai-laamale püstolist laskmist ja luurata Jaapani laevastikku. 1917. aastal hädavaevu bolševike käest pääsenud, juhtis Mannerheim Soomes võitlust Vene vägedega, osales kodusõjas ning hiljem, Soome kõige karmimal tunnil, kaitses ta kodumaad kohutavalt ülekaaluka vaenlase vastu Talvesõjas.

On aasta 1933 ja kirjanik Mihhail Bulgakovi karjäär on kokkuvarisemise äärel. Tema suur sõber ja eeskuju, poeet Ossip Mandelštam arreteeritakse, teda piinatakse ja saadetakse asumisele. Samal ajal astuvad Bulgakovi ellu ja löövad selle täiesti segamini kaks võrdselt salapärast – aga täiesti vastandlikku – tegelast: saatanlik KGB agent, keda kannustab isiklik vimm kõigi kirjanike ja eriti Bulgakovi vastu, ning ohtlikult siiras, kaunis Margarita. Kuklasse hingamas arreteerimisoht ja kõrvuni armunud, asub Bulgakov kirjutama oma kuulsaimat tööd – «Meistrit ja Margaritat». Romaani sündmustik, mille sündmuspaigad ulatuvad Moskva restoranidest, kirjanduseliidi kodudest ja Lubjanka kongidest Siberini välja, keerleb ümber kirgliku armukolmnurga, mis omakorda vastandub tolleaegsetele pingetele vaba loova vaimu ja diktaatorliku režiimi vahel. Margarita on tugev, idealistlik, võrgutav naine, keda armastavad raevukalt kaks väga erinevat meest, aga nad kumbki ei suuda teda kaitsta režiimi eest, mis nõuab inimohvreid.

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.

Zlatan Ibrahimović, praeguse hetke üks maailma parimaid jalgpallureid, ei ole kindlasti karjääri lõpetamas, vastupidi, selle tipp näib olevat veel ees. Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks (auto)biograafiaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast pagulaspoisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Raamat sisaldab palju fotosid nii Ibrahimovići lapsepõlvest kui säravast karjäärist jalgpalliväljakutel.

Gustavo Sánchez Sánchez, hüüdnimega Carretera ehk Maantee, on kirglik kollektsionäär ja ekstravagantne oksjonipidaja, kelle jaoks oksjon tähendab eelkõige lugude jutustamist. See raamat on tema elulugu ja tema hammaste lugu, aga ühtlasi põimub siia elurõõmsa ja hoogsa kirjandusliku mänguna terve rida teisi hambaid ja teisi tegelasi alates naaber Julio Cortázarist ja lõpetades onu Marcelo Sánchez-Proustiga. Ja muidugi ei saa unustada Marilyn Monroe enda hambaid! Need on küll kollakad ja ehk pisut puseriti – vist seepärast, et diivad suitsetavad –, aga see ei lähe meile korda.

Unustusehõlmas Põhjamere äärne suvituskoht on paik, kus pääseb pakku kõige eest. Peale mõrva. Nii sünge pole edutamisest ja oma kaunist kihlatust Priscilla Haburton-Smythe´ist ilma jäänud Lochdubhi konstaabel Hamish Macbeth varem olnudki. Puhkus võluvas mereäärses võõrastemajas koos oma koera Towseriga peaks norus tuju parandama. Selle asemel saab talle saabudes osaks jahe õhustik, kõlbmatu toit, kõike muud kui lahked kaaslased. Külastajate hulgas on armunud vanatüdruk, kaks kerglast neiukest, erusõjaväelane, salatsev Londoni perekond ja Bob Harris, kes oma naist, Dorist, nii hullusti näägutab, et igaüks neist tahaks teda maha lüüa. Kuni keegi teebki seda. Peagi pöördutakse Macbethi poole – et minevikus tuhnides ja hingesügavustesse kaevudes mitte lihtsalt süüdlane kätte saada, vaid seada jalule õiglus.

TV3 "Su nägu kõlab tuttavalt" on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri. Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud. Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse "Need näod kõlavad tuttavalt". See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.

Dr Sanjay Gupta, neurokirurg ja CNN-i meditsiinikorrespondent, kirjeldab imelistest paranemistest jutustavas raamatus arstiteaduse saavutusi, mis on elu ja surma traditsioonilist piiri ähmastanud. Need erakordsed juhtumid – alates terapeutilise hüpotermia katsetamisest, et päästa komatoosseid ajurabanduse või infarkti ohvreid, kuni üsasiseste elupäästvate operatsioonideni või loomade talveune uurimiseni, et aidata haavatud sõdureid kaugetel lahinguväljadel – muudavad ja rikastavad meie arusaamu elu ja surma olemusest.

Enno Tammeri koostatud raamat "Nõukogude kool ja õpilane" jätkub kohast, kus jäi pooleli omal ajal raamat "Nõukogude aeg ja inimene". Ehk sellest, kuidas lapsest püüti kasvatuslikult karastada nõukogude noor, kes omakorda astuks täisväärtuslike nõukogude kodanike vankumatusse perre. Rohkelt dokumenteeritud ja illustreeritud raamat on sündinud sadade inimese poolt saadetud materjalide põhjal.

Elie Wiesel (1928–2016) oli Rumeenia juudi päritolu ameerika kirjanik ja õpetlane, kes pühendas oma elu holokausti mälestuste jäädvustamisele ning oli ülemaailmselt tuntud inimõiguste eestkõneleja. 1986. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. „Öö“ on Elie Wieseli isiklikel kogemustel põhineva triloogia esimene osa. Autor kirjeldab oma ellujäämist ja läbielamisi teismelisena Teise maailmasõja lõpuaastail. Lugu algab Sigheti linna juudi kogukonnas ning kulmineerub Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrite halastamatus tegelikkuses. Painava jutustuse võtab kokku valus tõde: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Originaali pealkiri La Nuit.

Raamatu puhul ei ole tegemist elulooraamatuga, vaid hoopis tööloo(ma)raamatuga. Marani pikka ning edukat filmimehe karjääri kokku võttev teos heidab pilgu kõigi tema loodud filmide kaamera taha jäänud maailma. Miks, kuidas, missuguste valude ja rõõmudega iga film sündis.

Ühel päeval võtab ajakirjanikuga ühendust mees, kes on pikka aega pidanud motelli. Nagu selgub, on tema hobiks olnud läbi lakke puuritud augu piiluda, mida teevad inimesed motellitubades. Kõige selle kohta on ta pidanud detailselt päevikut. See on üllatav, häiriv ja köitev lugemine.

Gay Talese (snd 1932) on üks tuntumaid USA ajakirjanikke, nn pikkade lugude meister, kes on aastakümneid avaldanud olemuslugusid New York Timesis, New Yorkeris, Esquire'is jt tuntud väljaannetes.

Staažika ajakirjaniku Stepan Karja ilukirjanduslikus mälestusraamatus toimub tegevus 1950ndate aastate Eestis. Väeteenistusse sattunud maapoisi silme läbi kirjeldatakse elu kroonus, nn rahvusväeosade lõpuaegu, üldisemalt tolleaegset elu nii maal kui suuremas linnas, ajastul, mis nõudis kõigilt harjumatut kohanemist muutuvate oludega.

Inimtõug ei ole tegelikult tõug. See on liik, ent jagatud mitmeks mugavaks rassiks nagu must, valge, asiaadi ja segavereline rass. Need jaotused rajanevad peentel bioloogilistel erisustel ja väljenduvad füsioloogilise teguritena. Rassism tähistab vastikust teise rassi vastu tervikuna või teise isiku vastu kõigest sellepärast, et ta on teatava rassi liige. Nagu pealkiri viitab, on see raamat mõeldud kasutamiseks rassismi praktilise käsiraamatuna nii rassistidele kui ka mitterassistidele. See käsitleb mitmesuguseid erinevate rasside ja rahvusrühmadega seotud stereotüüpe, samuti nende päritolu ja tõesust. Etnograafiaprofessor C. H. Dalton on tuntud Ameerika koomiku Sam Meansi pseudonüüm, mille all heidab ta satiirilise ja hüsteeriliselt naljaka pilgu korraliku rassisti hingellu.

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Pärmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile läbi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi ühte saatust jaganud Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Tšetšeenia kui ka palju eksootilisemalt kõlavad Kalmõkkia, Somaalimaa ja Lääne-Sahara ning puhkuserõõme tõotav Põhja-Küpros.

Juba IV sajandil e.m.a sõdisid kreeka vägedes Ateenas ja Spartas naised. Hiljem käisid nad Makedoonia Aleksandri sõjaretkedel. Vene ajaloolane Nikolai Karamzin on kirjutanud: "Slaavlannad käisid vahel sõjas koos isade ja meestega, ega kartnud surma: nii leidsid kreeklased 626. aastal Konstantinoopoli piiramisel tapetud slaavlaste hulgas palju naiste surnukehi. Ema valmistas lapsi kasvatades neid sõjameesteks saama." Inglismaal hakati aastatel 1560 kuni 1650 rajama hospidale, kus teenisid naissõdurid. Esimese maailmasõja ajal võeti Inglismaal naisi juba Kuninglikesse õhujõududesse, formeeriti Kuninglik autotranspordi abikorpus ja naisleegion – kokku sada tuhat inimest. Ka Venemaal, Saksamaal ja Prantsusmaal asusid paljud naised tööle sõjaväehospidalides ja sanitaarrongides. Teises maailmasõjas oli aga maailm naiste kui nähtuse tunnistaja. Naised teenisid kõikides väeliikides juba paljudes maailma maades: Inglise armees 225 tuhat, USA armees 450 kuni 500 tuhat, Saksa armees 500 tuhat … Nõukogude armees sõdis umbes miljon naist. Nad omandasid kõik sõjaväelised erialad, sealhulgas ka need, mida peeti kõige rohkem meeste aladeks. Tekkis koguni keeleprobleem: sõnadel "tankist", "jalaväelane" ja "automaatur" polnud tollal naissugu, sest seda tööd ei olnud naised veel kunagi teinud. Naissoost sõnad sündisid seal, sõjas … Nobelist vaatleb teoses naiste osa Teises maailmasõjas ja sõja osa naiste elus.

Teise maailmasõja eelõhtul teeb ääremaa kolhoosi lähistel hädamaandumise lennuk, mida määratakse valvama reamees Ivan Tšonkin. Lihtsameelne sõdur unustataksegi sinna ja Tšonkin tutvub külanaise Njuraga, kelle juurde peagi sisse kolib. Kui Njura lehm sööb ära kohaliku hobiagronoomi Kuzma Gladõševi tomati ja kartuli hübriidtaimed, saadab too pühas vihas NKVD-le kaebekirja, et Tšonkin on desertöör. Järgnev tohuvabohu on vaimukas kirjeldus nõukogude külaelust ja sõjaväest, laiemalt tolle aja absurdsusest. See on esimene osa kolmest Ivan Tšonkini seiklustest pajatavast raamatust, mida on sageli nimetatud "vene Švejkiks". Vladimir Voinovitš (snd 1932) on vene kirjanik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Serbia ja juudi juurtega perekonnast autor hakkas Ivan Tšonkini seikluste esimest osa kirjutama 1963. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma. Eesti keeles on varem ilmunud tema raamatud "Meie elame siin", "Tahan olla aus", "Karvamüts" ja "Moskva 2042".

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taavetist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaid kaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

1954. aasta jõulukuul ilmunud "Tundmatu sõdur" on saanud tunda nii lugejate armastust kui ka paljude mõistmatust ja viha. Varemalt olid lugejad pidanud vaatama soomlaste suurimat sõda pilguga, mis oli kõrgete väepealike staapides kaartidele suunatud, nüüd aga piidlesid nad lahinguvälja kuulipildujakompanii sõdurite hirmust, higist ja pakasest kissis silmadega. Mõnikümmend meest muutusid tervele rahvale nii armsaks ja omaseks, et igaühe surm tõi leina lugeja südamesse ning igaühe pääsemine tegi õnnelikuks. Iga sõna ja tunne selles epopöas on ehtne ja Väinö Linna, kes selle Taaveti ja Koljati heitluse ise kuulipilduja taga üle elas, on suutnud kogetu panna siirastesse ja lihtsatesse lausetesse, mis ütlevad eesti lugejale Soome ja soomlaste kohta enam tõtt kui miski muu... Nüüdseks on "Tundmatu sõduri" ja tema algupärase, Nõukogude Liidu ja kiriku huvides tsenseerimata variandi "Sõjaromaani" trükiarv ületanud 700 000 piiri. Sellise au osaliseks on Soomes varem saanud ainult piibel, Aleksis Kivi "Seitse venda" ja Johan Ludvig Runebergi "Lipnik Ståli lood".

Bestselleriks saanud raamatus lahkab Michael Knowles metoodiliselt käimasolevat kultuurisõda, mille üks osapool on seadnud eesmärgiks nii põhjalikud muutused, et võib rääkida katsest Lääne kultuur lammutada. Autor vaatleb selle liikumise ideoloogilisi lätteid, arengut ja avaldusi, nagu poliitkorrektsuse juurutamine, võitlus kolonialismi, seksismi ja rassismiga (Black Lives Matter), monumentide purustamine jm.

Umbes aasta tagasi puhkes sõda Lõuna-Osseetias, mis kasvas üles Gruusia ja Venemaa täiemõõtmeliseks sõjaks. Käesolevas raamatus kommenteerib Gruusia president nii tollaseid sündmusi, sõja eelmängu ja järgnenud diplomaatilisi mänge ning lahenduste otsimist tulevikuks. Ta kirjeldab ka praegust poliitilist olukorda, Venemaa ja Gruusia suhteid, sõja tähendust Venemaa naaberriikidele ja kogu Euroopale.

Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt.

Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni.

Beevor on Kenti ja Bathi ülikooli audoktor ning Birkbecki kolledži ja Kenti ülikooli külalisprofessor.

Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt.
Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni.
Beevor on Kenti ja Bathi ülikooli audoktor ning Birkbecki kolledži ja Kenti ülikooli külalisprofessor.