Tooted

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Eestlaste raske põli on nüüd ametlikult lõppenud, sest „Tõeraamat“ juhatab meid tahes-tahtmata erilise vägevuse poole! Kui Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg oma maailma esimese trükimasina käima tõmbas, tundis ta, et midagi on puudu. Piibli paljundamine oli küll püha ja tore, aga masin oli kuidagi ... avanematu ja igav. Viga oli loomulikult selles, et vanale heale Johannesele ei laskunud õnne trükkida Avanejate „Tõeraamatut“. Nii tema üldiselt geniaalne bisnutt tasapisi ära kärbuski. Eks ta olegi ju loomulik, et tõeraamatulaadne avanemine peab esmalt teoks saama ikka eestlaste ehk Kungla rahva seas.

Spetsialistid kinnitavad, et „Tõeraamatu“ lugejatest 95% tunneb stressi kadumist, jõu taastumist, allergiate hääbumist ning loomulikult intellektuaalset ja meelelist naudingut! Eriliselt õnnelikel lugejatel avanevat käbinääre lausa kahekordselt! Vanarahvas räägib, et kui „Tõeraamat“ kevadisel pööriööl voodi alla peita, sünnib perre lapsi nagu jänestel! Lisaks paljastab hüva trükis selliseid saladusi, et tõenäoliselt peavad siinpool sood tegutsevad salateenistused oma mikrofonid ja räim-tomatis konservid kokku pakkima ja kurvalt kodumaale tagasi vantsima. Näiteks lugu „Eesti Vabariigi eelmised elud“ teeb kõigile selgeks, et siinkandis tüli norida ei maksa ning Malle Läsna Mangi horoskoop teeb tuleviku eriliselt selgeks. Et eestlased ennast kogemata hiinlasteks ei peaks, avaldas Püha Markkus oma revolutsioonilise maausu horoskoobi. ... ja see kõik on vaid jäämäe veepealne osa!

Üks eesti loetumaid huumorisaite Avanejad asutati omal ajal vastukaaluks Telegram.ee „reptiili-uudistele“. Avanejate horoskoop oli 2013 üks loetumaid uudiseid Postimehes (üle 200 000 lugeja).

 

Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. "Elu oli laif" sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?

Oleme osakesed uhkest eksperimendist nimega Euroopa Liit, aga kui palju me teda tegelikult tunneme? Teos on mõtteliseks jätkuks Martin Kala koostatud kogumikele "Eesti mütoloogiad" ja "Uued mütoloogiad", milles vaagitakse tänase Eesti enesekuvandi ja koha üle Euroopas.

• 1) võtke paar banaanilindu;
• 2) pöörake rüütli pead võllas;
• 3) ravige oma haavad onguentiga;
• 4) lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
• 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
• 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
• 7) minnes sinna, võrgutage naine;
• 8) ja magage temaga;
• 9) kuni see kõik laiali paisatakse;
• 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta.

Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur'st. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega – varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.

"Julge" on põhjalik ja praktiline juhend, mis õpetab mastaapselt mõtlema, kasutama eksponentsiaalseid tehnoloogiaid ning rahvahulkade võimendust, et luua erakordset rikkust ja mõjutada selle kaudu positiivselt miljardite inimeste elu. Autorid uurivad eksponentsiaalseid tehnoloogiaid, mis häirivad tänapäeva Fortune 500 ettevõtteid ning võimaldavad suurepärase äriideega eneseteadlikel väikeettevõtjatel jõuda miljardidollarise käibeni tunduvalt kiiremini kui kunagi varem, ning toovad näiteid 3D-trükitehnoloogia, tehisintellekti, robootika, võrkude ja andurite ning sünteetilise bioloogia vallast.

2014. aastal Man Bookeri auhinna võitnud romaan "Kitsas tee sisemaale" räägib sõja julmusest, elu haprusest ja armastuse võimatusest. Lugu Austraalia kirurgist Dorrigo Evansist, keda painab armulugu oma onu naisega, viib meid 20. sajandi alguse Tasmaania trapperite koobastest lagunevasse sõjaeelsesse rannahotelli, Tai džunglivanglast Jaapani lumefestivalile ja mujalegi. Kesksel kohal on selles 17. sajandi haikuluuletaja Bashō reisipäevikult pealkirja saanud raamatus üks augustipäev Jaapani orjatöölaagris 1943. aastal. Dorrigo Evans püüab asjatult kaitsta oma alluvaid nälja, koolera ja peksmise eest, ent päeva õudne lõpp aina läheneb. See on lugu paljudest vormidest, mille võivad võtta surm ja armastus, sõda ja rahu sel ajal, kui mees saab täiskasvanuks, et viimaks avastada, mille ta oma elus kaotanud on. Richard Flanagan (snd 1961) on Tasmaaniast pärit Austraalia kirjanik, ajaloolane ja filmitegija. Kõik tema kuus romaani on pälvinud ohtralt tunnustustust, romaani "Kitsas tee sisemaale" eest ta Man Bookeri auhinna. "Mõnel aastal võidavad Man Bookeri auhinna väga head raamatud, sel aastal võitis selle meistriteos," ütles 2014. a auhinnažürii esimees A. C. Crayling.

Paljud su unistused jäävad pelgalt unistusteks, kuna sa ei tee endale lõpuni selgeks, mida elult ootad. Võimalusi on lõputult. Paljud soovid on teineteisega vastuolus. Teisel on sulle palju ootusi. Su valikuid ja otsuseid mõjutavad reklaamid ning meedia. Nii polegi väga keeruline argipäeva tormamises ennast ja oma unistusi ära kaotada. "Kõige tähtsam küsimus" räägib sellest, kuidas saada aru, mida sina ise tegelikult tahad. Ja sellest, kuidas seda kätte saada ning sellest ka ausalt rõõmu tunda.

Aeg, mil ei tohtinud kuulata ega mängida rokkmuusikat ja kanda teksapükse? Või Saaremaale sõiduks pidi taotlema politseist eriluba, mida Kuivastu sadamas okastraadiga piiratud alal kontrollisid relvastatud piirivalvurid? Välismaale reisimine aga oli täiesti võimatu. Ometi oli niisugune elu meil aastakümneid tagasi igapäevane tegelikkus. Kuidas siis õnnestus meil sellisest seisundist välja tulla? Oli see õnnelik juhus? Või meid okupeerinud võõrvõimu heatahtlikkus? Või tõi Eestile vabaduse meie rahva arukas, julge ja tahtekindel võitlus? Sellest põnevast ja Eestile nii olulisest ajast kirjutab Heinz Valk oma uues ja noorematele lugejatele mõeldud raamatus.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Gustaf Mannerheim kuulub kahekümnenda sajandi suurkujude hulka. Venemaad teeninud noore Soome ohvitserina nägi ta viimase tsaari kroonimist. Vene-Jaapani sõjas tauniti teda hulljulguse eest, kuid ühtaegu tunnustati tema vaprust autasudega. Ta viibis Rootsi antropoloogi kattevarjus „suure mängu" agendina kaks aastat salaja Aasias. Läbi Hiina ratsutades peatus ta teel, et õpetada 13. dalai-laamale püstolist laskmist ja luurata Jaapani laevastikku. 1917. aastal hädavaevu bolševike käest pääsenud, juhtis Mannerheim Soomes võitlust Vene vägedega, osales kodusõjas ning hiljem, Soome kõige karmimal tunnil, kaitses ta kodumaad kohutavalt ülekaaluka vaenlase vastu Talvesõjas.

On aasta 1933 ja kirjanik Mihhail Bulgakovi karjäär on kokkuvarisemise äärel. Tema suur sõber ja eeskuju, poeet Ossip Mandelštam arreteeritakse, teda piinatakse ja saadetakse asumisele. Samal ajal astuvad Bulgakovi ellu ja löövad selle täiesti segamini kaks võrdselt salapärast – aga täiesti vastandlikku – tegelast: saatanlik KGB agent, keda kannustab isiklik vimm kõigi kirjanike ja eriti Bulgakovi vastu, ning ohtlikult siiras, kaunis Margarita. Kuklasse hingamas arreteerimisoht ja kõrvuni armunud, asub Bulgakov kirjutama oma kuulsaimat tööd – «Meistrit ja Margaritat». Romaani sündmustik, mille sündmuspaigad ulatuvad Moskva restoranidest, kirjanduseliidi kodudest ja Lubjanka kongidest Siberini välja, keerleb ümber kirgliku armukolmnurga, mis omakorda vastandub tolleaegsetele pingetele vaba loova vaimu ja diktaatorliku režiimi vahel. Margarita on tugev, idealistlik, võrgutav naine, keda armastavad raevukalt kaks väga erinevat meest, aga nad kumbki ei suuda teda kaitsta režiimi eest, mis nõuab inimohvreid.

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.

Marshall Goldsmith on kuulus ja tunnustatud mõtleja ning juhtimisguru, kelle nõuandeid kuulavad kõrvad kikkis juhid kogu maailmas. Ajakirjad The Times ja Forbes on Goldsmithi valinud viieteistkümne kõige mõjukama ärimõtleja sekka. „Mojo“ on autori kõige värskem raamat ning eesti keeles tema esimene teos. Tema raamatuid on kogu maailmas müüdud üle miljoni koopia ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Mojo on hetk, mil me teeme midagi sihiteadlikku, mõjuvõimsat ja positiivset ning kogu ülejäänud maailm märkab ja tunneb seda. Käesolev raamat räägibki sellest hetkest: kuidas me saame seda oma elus esile kutsuda, kuidas seda säilitada ja kuidas seda uuesti tabada, kui meil seda taas kord vaja läheb.

Peep Vain: „„Mojo” on hea raamat – mitte liiga keeruline, mitte liiga lihtne. Nagu positiivse seisundi hoidmine positiivsele inimesele keerulistel aegadel. Goldsmith aitab taas kord peatuda ning teha oma identiteedi, saavutuste, maine ja muu inventuuri. See omakorda aitab iseenda jaoks läbi mõelda, kuidas just praegu oma sisemist põlemist alal hoida, elust kohe praegu ning ka pikas plaanis rõõmu ja rahuldust tunda.“

Aavo Kokk: „Üldiselt peaks igaüks oma mojo ise üles leidma ja raamatutarkusest on siin vähe abi. Aga raamatutel on peale tarkuse jagamise veel üks ülesanne. Head raamatud aitavad edasi neid, kes on oma mojo leidmiseks valmis. Nii et nendel, kes on valmis, tasub ka seda raamatut lugeda.“

 

TV3 "Su nägu kõlab tuttavalt" on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri. Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud. Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse "Need näod kõlavad tuttavalt". See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.

Dr Sanjay Gupta, neurokirurg ja CNN-i meditsiinikorrespondent, kirjeldab imelistest paranemistest jutustavas raamatus arstiteaduse saavutusi, mis on elu ja surma traditsioonilist piiri ähmastanud. Need erakordsed juhtumid – alates terapeutilise hüpotermia katsetamisest, et päästa komatoosseid ajurabanduse või infarkti ohvreid, kuni üsasiseste elupäästvate operatsioonideni või loomade talveune uurimiseni, et aidata haavatud sõdureid kaugetel lahinguväljadel – muudavad ja rikastavad meie arusaamu elu ja surma olemusest.

Raamatu puhul ei ole tegemist elulooraamatuga, vaid hoopis tööloo(ma)raamatuga. Marani pikka ning edukat filmimehe karjääri kokku võttev teos heidab pilgu kõigi tema loodud filmide kaamera taha jäänud maailma. Miks, kuidas, missuguste valude ja rõõmudega iga film sündis.

Ühel päeval võtab ajakirjanikuga ühendust mees, kes on pikka aega pidanud motelli. Nagu selgub, on tema hobiks olnud läbi lakke puuritud augu piiluda, mida teevad inimesed motellitubades. Kõige selle kohta on ta pidanud detailselt päevikut. See on üllatav, häiriv ja köitev lugemine.

Gay Talese (snd 1932) on üks tuntumaid USA ajakirjanikke, nn pikkade lugude meister, kes on aastakümneid avaldanud olemuslugusid New York Timesis, New Yorkeris, Esquire'is jt tuntud väljaannetes.

Staažika ajakirjaniku Stepan Karja ilukirjanduslikus mälestusraamatus toimub tegevus 1950ndate Eestis. Väeteenistusse sattunud maapoisi silme läbi kirjeldatakse elu kroonus, nn rahvusväeosade lõpuaegu, üldisemalt tolleaegset elu nii maal kui suuremas linnas, ajastul, mis nõudis kõigilt harjumatut kohanemist muutuvate oludega.

Inimtõug ei ole tegelikult tõug. See on liik, ent jagatud mitmeks mugavaks rassiks nagu must, valge, asiaadi ja segavereline rass. Need jaotused rajanevad peentel bioloogilistel erisustel ja väljenduvad füsioloogilise teguritena. Rassism tähistab vastikust teise rassi vastu tervikuna või teise isiku vastu kõigest sellepärast, et ta on teatava rassi liige. Nagu pealkiri viitab, on see raamat mõeldud kasutamiseks rassismi praktilise käsiraamatuna nii rassistidele kui ka mitterassistidele. See käsitleb mitmesuguseid erinevate rasside ja rahvusrühmadega seotud stereotüüpe, samuti nende päritolu ja tõesust. Etnograafiaprofessor C. H. Dalton on tuntud Ameerika koomiku Sam Meansi pseudonüüm, mille all heidab ta satiirilise ja hüsteeriliselt naljaka pilgu korraliku rassisti hingellu.

Kui midagi teed, siis tee täie pühendumusega. See on olnud Jaak Salumetsa kreedo, mida ta on järginud korvpallurina, treenerina ja igas muus ametis, mis talle leiva lauale on toonud. Muhe ja ehe. Otsekohene, aus ja karismaatiline. Nõudlik, õiglane, hooliv. Nii korvpallurina kui ka treenerina tahtis Jaak alati võita, ja sageli võitiski. Treeneritöö haripunktis juhtis ta Kalevi meeskonna 1991. aastal NSV Liidu meistriks ja Eesti koondise kaks aasta hiljem Euroopa meistrivõistlustel kuuendaks. Nii palli- kui ka elumängu väljakutelt on ta lahkunud sirge seljaga, jäänud iseenda vastu ausaks ja oma põhimõtetele truuks. Ta räägib selles raamatus õppetundidest, mida 66 aasta jooksul on kogenud.

Ajakirjanik ja meediauurija Peter Pomerantsev on keskendunud võimustruktuuride propagandasõnumite analüüsile. 2015. aastal esines ta ka Tallinnas Lennart Meri konverentsil, samal aastal ilmus eesti keeles tema raamat "Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik" ning ütles: "Lõputu narratiivide võitlus, tõdede tõestamine on just see, mida Kremli võimuladvik tahab, ning kui Lääs sellega kaasa läheb, on ta kaotanud." Nelikümmend aastat pärast seda, kui Peter Pomerantsevi teisitimõtlejatest vanemad KGB tagakiusamise eest NSVL-st emigreerusid, leiab Pomerantsev, et Kremlist on taas kujunemas suur (propaganda)jõud. Küsimused, mida autor esitab, viivad ta tagasi Venemaale, kuid vastused, mida ta sealt leiab, pole just sellised, nagu ta ootas.

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taavetist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaid kaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

Bestselleriks saanud raamatus lahkab Michael Knowles metoodiliselt käimasolevat kultuurisõda, mille üks osapool on seadnud eesmärgiks nii põhjalikud muutused, et võib rääkida katsest Lääne kultuur lammutada.

Autor vaatleb selle liikumise ideoloogilisi lätteid, arengut ja avaldusi, nagu poliitkorrektsuse juurutamine, võitlus kolonialismi, seksismi ja rassismiga (Black Lives Matter), monumentide purustamine jm.

Umbes aasta tagasi puhkes sõda Lõuna-Osseetias, mis kasvas üles Gruusia ja Venemaa täiemõõtmeliseks sõjaks. Käesolevas raamatus kommenteerib Gruusia president nii tollaseid sündmusi, sõja eelmängu ja järgnenud diplomaatilisi mänge ning lahenduste otsimist tulevikuks. Ta kirjeldab ka praegust poliitilist olukorda, Venemaa ja Gruusia suhteid, sõja tähendust Venemaa naaberriikidele ja kogu Euroopale.

Teine maailmasõda algas 1939. aasta augustis Mandžuuria piiril ja lõppes sealsamas täpselt kuus aastat hiljem Nõukogude invasiooniga Põhja-Hiinasse. Sõda Euroopas tundus olevat täielikult eraldatud sõjast Vaiksel ookeanil ja Hiinas, siiski olid maakera vastaskülgedel toimunud sündmustel tõsised tagajärjed. Oma tõeliselt ülemaailmse ulatusega on see ajaloo suurim katastroof mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ja nende arusaamu enam kui ükski teine konflikt.
Antony Beevori varasemad raamatud „Stalingrad“, „Berliin 1945“ ja „D-Päev“ on saanud bestselleriteks üle maailma, need on ilmunud enam kui 30 keeles ja müüdud üle viie miljoni eksemplari. Kasutades kõige uuemaid akadeemilisi uurimusi ning kirjutades selgelt ja osavõtlikult, maalib Beevor tervikpildi haarava jutustusega, mis ulatub Põhja-Atlandist kuni Vaikse ookeani lõunaosani, lummetuisanud stepist kuni Põhja-Aafrika kõrbe ja Birma džunglini, SS Einsatzgruppe’deni piirimaadel, karistuspataljonidesse arvatud Gulagi vangideni ja Hiina-Jaapani sõja kirjeldamatute julmusteni.
Beevor on Kenti ja Bathi ülikooli audoktor ning Birkbecki kolledži ja Kenti ülikooli külalisprofessor.

Alexandra Oliva provokatiivne romaan sunnib meid silmitsi tõdemusega, kui suurt rolli mängib meie reaalsustajus meedia ja kui lihtne on meiega manipuleerida. Kõik saab alguse tõsielusarjast. Kahtteist võistlejat ootavad väljakutsed, mis panevad proovile nende vastupidavuse. Ühiskonnast äralõigatud võistlejad ei tea, et samal ajal toimub katastroof. Kui suur on hävingu ulatus? Kas seda põhjustas loodus või on süüdi inimene? Üksinda ja sihi kaotanud, komberdades lugematuid kilomeetreid mööda tundmatut maad aina edasi, tuleb ühel võistlejal – noorel naisel – appi võtta kogu jõud ja ellujäämisinstinktid. Kui ta ei usu ikka veel, et see pole enam ammu mäng.

"Ülima õnnelikkuse kogudus" on kõrgelt premeeritud "Väikeste Asjade Jumala" autori teine romaan, kahe teose vahele jääb peaaegu täpselt 20 aastat ja selle raamatu ilmumist peetakse üheks käesoleva aasta olulisematest kirjandussündmustest maailmas.

See on kriipiv armastuslugu, lugu võitlusest ja elujäämisest, jutustatud kord sosinal, kord karjudes, tihti läbi ausate pisarate ja vahel kibedalt naerdes. Pea kõik selle romaani arvukad kangelased on inimesed, kelle nende koduks olev maailm on murdnud, aga kellel on õnnestunud pääseda, armastuse ja lootuse läbi terveks saada. Lugu liigub peamiselt Delhi tänavatel ja Kašmiri vabadusvõitlejate seas, ning on jutustatud harukordse tundlikkusega, nagu Roylt oodata võikski.

Eesti Vabariik on 90 aastat vana ja sellega on käes esimeste kokkuvõtete tegemise aeg. Kas Eesti suudab olla iseseisev riik kõigis neis tähendustes, milles üks riik peab iseseisev olema? Kas me tegelikult oleme Euroopas ja Euroopa jaoks? Kui kaugel meist on teadmistepõhine ja säästev Eesti? Kas armastuse kallale tohib asuda alles peale tööd? Neid ja paljusid teisi küsimusi käesolevas teoses esitataksegi.

Putini võimukümnendi ajal tugevnes FSB tohutult. Nad võtsid tagasi kadumaläinud võimu ning laienesid uutes suundades. FSB eelarve pole avalikult teada ning saladuseks on ka selle ohvitseride koguarv. Kuid isegi tagasihoidlike hinnangute kohaselt ulatub FSB isikkoosseis 200 000 töötajani. FSB põhimõtteks sai kaitsta riiki iga hinna eest, mis mõnes mõttes meenutab tsaariaja bürokraatia suhtumist. Selle raamatu pealkiri „Uus aadel", annab märku, kui kaugele on ajas tagasi mindud. Kõige olulisemaks suundumuseks aga võib pidada seda, et luurebürokraatia peab end nüüd igasugusest kriitikast kõrgemalseisvaks ning demokraatia nõudmiste vastu immuunseks.

Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jón Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast kulisside taga. Jón Baldvin on kirglik sotsiaaldemokraat, kes räägib väikeriikide solidaarsusest, Põhjamaade mudelist ja neoliberaalide väljakutsest sellele. Samuti kirjeldab ta, kuidas kasvav ebavõrdsus ohustab meie demokraatiat, ja õpetab, mida selle vastu ette võtta. Pärast riigipöördekatse nurjumist Moskvas 1991. a augustis tekkis Moskvas võimuvaakum ja Läänes peataolek. Hannibalsson haaras initsiatiivi, algatas Balti riikide taasiseseisvumise tunnustamise protsessi ja muutis selle pöördumatuks. Tänutäheks Eesti iseseisvuse tunnustamise eest, mis on nüüdseks legendaarseks saanud, nimetati Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hoone esine väljak 1998. aasta augustis Islandi väljakuks. Jón Baldvin Hannibalsson on Islandi poliitik. Ta oli Islandi Sotsiaaldemokraatliku partei liider 1984–1996. Aastatel 1987–1995 oli ta rahandusminister ning seejärel välis- ja väliskaubanduse minister. Välisministrina taotles ta iseseisvuse taastanud Balti riikidele visalt toetust NATOs ja mujal. Tänutäheks toetuse eest on talle antud kõigi Balti riikide kõrgeimad autasud. Rahandusministrina jääb ta alatiseks meelde Islandi maksu- ja riigitulude süsteemi täieliku ümberkorraldajana. Välis- ja väliskaubanduse ministrina juhtis ta Islandi läbirääkimisi EL-iga Euroopa Majanduspiirkonna küsimuses (1989–1994), millest sai Islandi majandusliku jõukuse suurim tugisammas. Jón Baldvin Hannibalsson õppis majandust Edinburghi ja Stockholmi ülikoolis ning pääses Fulbrighti stipendiaadina Harvardisse. Ta kirjutab ohtralt majanduspoliitikast, haridusest ja rahvusvahelistest asjadest, nii kodu- kui ka välismaal.

"Valekoidik" tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik.

John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev "Valekoidik", mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on "globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast".