Tooted

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018).

Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin.

Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis.

Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga.

Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist.

Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.

Raamat kaasneb näitusega "Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma" Kumu kunstimuuseumis (22.03.–08.09.2024). Eestis sündinud, ent suure osa oma elust Itaalias ja Šveitsis elanud baltisakslane Elisàr von Kupffer (1872–1942) ehk Elisarion oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Oma maalidel lavastas ta ennast sageli autoaktina, provotseeris alastusega ja hägustas teadlikult sugude piire. Raamat võtab kokku Elisàr von Kupfferi elu ja kunstiloomingu, pakkudes sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse kataklüsmidesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma. Raamat sisaldab ka Elisàr von Kupfferi novelli "Tema armastuse mõistatus" ("Sein Rätsel der Liebe", 1901), mis on Baltimaade kirjanduses üks esimesi ilukirjanduslikke tekste, kus käsitletakse homoseksuaalsust tänapäevases eneseavastusliku "väljatulekuloo" võtmes.

Raamat sisaldab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhi Anders Härmi kolme loeng-performance'i teksti aastatest 2002–2012: "Ole purjus, ole väga, väga purjus…", "Kokkamine ja sittumine", "Päästes Sofi Oksaneni".

Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioon 4. korruse A-tiivas on mahukaim projekt, mille muuseum 2016. aastal oma 10. sünnipäeva tähistamiseks ette võttis. Väljapanek püüab kaardistada nõukogude aja kunsti arenguid ja mitmekesisust, pretendeerimata sealjuures rangelt kunstiajaloolisele ülevaatlikkusele. Peale kunstiteoste saab näha ka palju dokumentaalset materjali, mis annab huvitatuile võimaluse tutvuda mõne teose või kunstinähtuse tagamaadega. Käesolev raamat on koostatud lähtuvalt väljapaneku pea- ja alateemadest. Parema loetavuse huvides on raamatus järgitud selgemat ajalist kronoloogiat kui näitusel, kus ruumi spetsiifikast tingituna on ajatelge kohati painutatud, mõned teemad üksteisega ühendatud, teised jälle läbivad mitmeid ruume. Igast alajaotusest on esile tõstetud mõned kõige iseloomulikumad, huvitavamad, intrigeerivamad teosed, mille sisu ja tausta pikemalt selgitatakse. Kuna raamatul on kokku seitse autorit, siis on ka tekstid erinevad – see muudab terviku fragmentaarsemaks, kuid annab samas võimaluse näidata vaatepunktide ja nõukogude aja kunstist kõnelemise viiside paljusust.

Raamat sisaldab ülevaadet Eesti Kunstimuuseumi ja tema peahoone ehitamise ajaloost, Kumu kui elava kunsti muuseumist, Eesti kunsti klassikast 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni, Eesti kunstist sõjajärgsest perioodist taasiseseisvumiseni, kaasaegsest kunstist, Kumu auditooriumist, hariduskeskusest ning konserveerimise-restaureerimise osakonnast.
Sisukord:
Marika Valk Pikk kodutee. Eesti Kunstimuuseumi ja tema peahoone ehitamise ajaloost / A Long Way Home. History of the Art Museum of Estonia and its Main Building
Sirje Helme Kumu. Elava kunsti muuseum / Kumu. The Museum of Living Art
Tiina Abel Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. / Treasury. Classics of Estonian Art from the Early 18th Century until the End of the Second World War
Eha Komissarov Suurte murrangute aeg. Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni / The Era of Radical Changes. Estonian Art from the End of the Second World War until the Restoration of Estonia's Independence
Eha Komissarov Kumu tulevikuprojekt. Kaasaegne kunst / Kumu's Future Project. Contemporary Art
Mare Pedanik Kumu auditoorium. Kultuurisünteeside katselava.The Kumu Auditorium. A Testing Ground for Cultural Syntheses
Anu Purre Väikestele ja suurtele. Kumu hariduskeskus / For the Young and the Old. The Kumu Education Centre
Alan Nurkse Kunstiteoste säilitamine ja taassünd. Eesti Kunstimuuseumi konserveerimise-restaureerimise osakond / Preservation and Revival of the Works of Art. Department of Conservation and Restoration of the Art Museum of Estonia

Raamat ja dokumentaalfilm kaasnesid Kumu kunstimuuseumi näitusega "Raoul Kurvitz" (18.01.–21.04.2013). Trükis on valminud lähtuvalt äratundmisest, et Kurvitza kunstikukarjäär selle eri etappide, teemade ja produktsioonimahuga vajab pikemat lahtikirjutamist ning analüüsimist, kui näitusesaali võrdlemisi napp sissejuhatav seinatekst võimaldab. Kurvitz on olnud kunstnikuna aktiivne alates 1980. aastate keskpaigast ja tema pea 25 tegevusaasta sisse mahub nii eriilmeline loominguline tegevus kui ka lahkamist vääriv autorikuvand. Raamatuga kaasneb dokumentaalfilm DVD-l, millel on Kurvitza persoonilugu – kunstnik räägib oma elust ja loomingust, heites pilgu erinevatele koostööprojektidele ja partneritele ning lahates oma loomingulisi saavutusi. Filmis on üles võetud ka näituse ehitusprotsess (Kurvitza loomingu puhul on alati rohkesti küsimusi esitatud just tehnilise teostuse kohta) ja näitusevaated ehk valmistööd.

Raamat kaasneb näitusega „Nad hakkasid kõnelema“ Kumu kunstimuuseumis (07.02.–03.08.2025). Rahvusvaheline grupinäitus ja seda täiendav raamat käsitlevad keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. „Nad hakkasid kõnelema“ toob kokku üle 15 kunstniku, mõtleja ja kirjutaja. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele põlvedele, kes tajuvad sidemete katkemist ümbritsevaga. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest. Tekstikirjutajatena on käesolevasse raamatusse panustanud kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, keskkonnasotsioloog Outi Autti ning kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve. Kunstnikud: Pia Arke, Eglė Budvytytė, Merike Estna, Sofia Filippou & Eline Selgis, John Grzinich, Joanna Kalm, Johann Köler, Ruth Maclennan, Outi Pieski & Biret Haarla Pieski & Gáddjá Haarla Pieski, Mia Tamme, Sasha Tishkov, Vive Tolli

Raamat kaasnes näitusega "Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega” Kumu kunstimuuseumis (09.05.–12.10.2014) ja on esimene sedavõrd mahukas kokkuvõte eesti avangardi klassiku Raul Meele loomingust. Raul Meel on kontseptuaalse kunsti ja konkreetse luule üks olulisemaid esindajaid Ida-Euroopa regioonis ning teda tuntakse ka eesti kunsti kõige nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meele eksperimenteeriv looming tunnistati Läänes 1970. aastail mitme preemia vääriliseks ja kunstnik sai austavaid näitusekutseid. 1980.–1990. aastail saabus ka kodumaine tunnustus Meele talendile ja hiigeltööle. Raul Meel on nii kodu- kui välismaal osalenud arvukatel näitustel ning pälvinud mitmeid kõrgeid autasusid. Artiklite autorid vaatlevad Raul Meele erinevaid loomingulisi väljundeid ning mahukas reproduktsioonide ja elulooliste fotode plokk annab põhjaliku ülevaate kunstniku loomingust. Näituse kuraator kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud esimese ulatusliku ülevaate Raul Meele loomingust, pannes selle dialoogi Lääne kunstisuundumustega. Kunstnik, kriitik, uue meedia õppejõud ning samuti näituse kuraator Raivo Kelomees käsitleb Meele tuntuimat tööd "Taeva all”. Kunstiteadlane ja semiootik Virve Sarapik kirjutab kirjutusmasinajoonistustest "Päris nimed” ning kirjanik, kunstnik ja keeleteadlane Erkki Luuk on esitanud eksperimentaalse teksti dialoogis Meele tekstipõhise loominguga

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis asub üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Käesolev raamat annab ülevaate altariretaabli ajaloost ning tutvustab ja selgitab selle pildiprogrammi. Rikkaliku pildimaterjaliga raamat esitab kappaltaril kujutatud pühakute lugusid olles nii teose tähendusi avavaks käsiraamatuks kui kohalikuks pühakuleksikoniks. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel telliti Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. Kappaltar on Lübecki kunstiproduktsioonis üks kallimaid ja suuremamahulisi välisturule tehtud töid. Harukordne on ka see, et väikestele vaheaegadele vaatamata, on kappaltar asunud oma algses asukohas üle 500 aasta. Suurejooneline retaabel oli mõeldud ühele kahest linna kogudusekirikust ning esitles kohaliku kogukonna pühakukultust. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel” (03.03.–11.06.2017) ja on kolmas raamat sarjast "IV B. Täiendusi nõukogude aja kunstiloole”. Sari "Täiendusi nõukogude aja kunstiloole” kaasneb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiiva näitustega ning pakub sissevaateid nõukogude aja eesti kunsti. Käesolev raamat käsitleb Moskva ja Tallinna kunstikontakte 1960.–1980. aastatel. Keskmesse on tõstetud Moskva–Tallinna kunstitelje kõige krestomaatilisemad esindajad Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel ning nende loomingu uuenduslikum osa, mis oli seotud nõukogude ajal omaette fenomeniks tõusnud populaarteadusliku materjali kirjastamisega, aga ka spetsiifiliste audiovisuaalsete lahenduste kasutamisega. Käsitluse diskursiivseks raamiks on tänapäevased arusaamad 20. sajandil fotograafia, kino, televisiooni jt uute pildiliste meediatega kaasnenud n-ö visuaalsest pöördest. Moskva–Tallinna kunstnikkonna interdistsiplinaarset ja tsitaadirohket kujundikeelt on analüüsitud kui teadlike visuaalsete kõrvutuste ja otsingute süsteemi. Näituse ja raamatu koostamise juures on Kumu kunstimuuseumile olnud suurepärasteks partneriteks Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseum (MMOMA) ja Juri Sobolevi arhiivi kuraator Galina Metelitšenko, aga ka Riiklik Tretjakovi Galerii, Riiklik Filmimuuseum, Kultuurifond Jekaterina, Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Kaasaegse Kunsti Keskus Zarja, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Rahvusraamatukogu, Tõnis ja Eva Vint, Raul Meel, Tenno-Pent Sooster, Vladimir Tarasov, Mihhail Alšibaja, Viktoria Motšalova, Ben Hellman, Igor Makarevitš.

Kumu kunstimuuseumis toimunud Ülo Õuna loomingu ülevaatenäitusega (19.06.–01.11.2009) kaasnenud raamat. Eesti väga omanäolise modernistliku skulptori Ülo Õuna (1940–1988) materjalikasutus ja kontseptuaalse mõtlemise eripära on senini ainulaadne kogu Põhja-Euroopas. Raamat sisaldab ülevaadet kunstniku elust ja loomingust ning on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja teoste reproduktsioonidega.

Raamat "Ülo Sooster" on ajendatud kunstniku 100. sünniaastapäevast, kuid on oma ambitsioonilt ja lähenemiselt palju enamat kui juubelinäituse kataloog. See täiendab, avardab ja kaasajastab Eesti 20. sajandi teise poole kunsti suurkuju senist retseptsiooni, pakkudes tema loomingule uusi vaatenurki ning tuues kunstiteaduslikku käibesse seni vähemtuntud materjali.

Raamat kaasneb näitusega "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" Kumu kunstimuuseumis 12. oktoober 2018 – 3. veebruar 2019. Näitus "Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes" oli esmakordselt eksponeeritud Orsay Muuseumis Pariisis 10. aprill – 15. juuli 2018. Näitus on osa Eesti Vabariik 100 sündmuste programmist. Näitusel on esindatud ligi 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näha saab Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallise jpt Eesti, Läti ja Leedu kunsti suurnimede loomingut nelja Balti muuseumi – Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi – kogudest. Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Käesolev kataloog on esimene põhjalik käsitlus Baltimaade sümbolismist, mille juhatab sisse Rodolphe Rapetti essee "Terra incognita”. Rapetti essee on kantud ambitsioonist tuua Baltimaade kunstnike looming, mida autor hindab unikaalseks nähtuseks sümbolismi rahvusvahelises kontekstis, laiemalt Lääne-Euroopa kunstipubliku teadvusesse. Lisaks rikkalikule pildimaterjalile sisaldab kataloog näitusel eksponeeritavaid teoseid tutvustavaid tekste kolme Balti riigi kunstiuurijatelt.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Mikkeli muuseumis (25.04.–11.10.2015) ja sisaldab muuseumi kogudes olevate lehvikute kataloogi ning artikleid lehvikute ajaloost, kollektsioneerimisest ja konserveerimisest. Üle 30 esemest koosnevas Eesti Kunstimuuseumi hinnalises lehvikukollektsioonis on esindatud need 18.–20. sajandi esimese poole olulised moeaksessuaarid nii Lääne-Euroopast ja Venemaalt kui ka Hiinast ja Jaapanist. Ajaloolistel lehvikutel avaneb miniatuurselt tolleaegne maailm: seltskonnaelu- ja kombed, mood ja poliitika.