Tooted

Luulekogu 8+8 II osa on järg samanimelisele kogule, mis ilmus aastal 2013 ning selle ilmumise ajendiks on olnud jätkuvalt soov rikastada ja nähtavamaks teha Eesti-Soome ühist kultuuri- ja keeleruumi.

Luulekogus on esindatud 8 poeeti Eestist ja 8 Soomest: Maarja Kangro, Andrus Kasemaa, Mathura, Liisi Ojamaa, Ly Seppel, Karl Martin Sinijärv, Andra Teede, Tõnu Õnnepalu, Birgitta Boucht, Anja Erämaja, J.K.Ihalainen, Hannu Kankaanpää, Sanna Karlström, Tomi Kontio, Henriikka Tavi, Ilpo Tiihonen. Luulekogu on kakskeelne – eesti autorid soome keeles ja soome autorid eesti keeles.

Olukorrast väljumiseks on üks tee, võtta olukord omaks, mõtestada, sõnastada olukord, tekitades nii uue olukorra, kus eelmine enam ei kehti. Siia juurde tekib küsimusi, nt kas avada õllepudel, see esimene, kas muuta reaalsust? Olukorda see ei muuda, üks õllepudel jääb ikka viimaseks, kas ühes olukorras pesitseb mitu olukorda.
Tühistades, omaks võttes, kuhu olen nüüd jõudnud. kas peaksin helistama ja rääkima viiulikontserdist, mitte helistama või rääkima millestki muust. Mida see muudab, reaalsust, enesetunnet, eimiskitki?
Mitu päeva järjest võib külmast väriseda, arvestamata ümbritsevat temperatuuri? Keha ei arvesta, ons see surm. Kas peaksin võtma, et maailm väriseb (surma olukorra korral).
Lõdiseda, mitte inkubeeruda, vabiseda, vappuda, kraadiklaasi kadumise korral mitteteadvusel olles.
Kas mittereaalsus on erinev, kui üks joob õlut ja teine veini? Reaalsuse erinevuse korral üks marihuaanat ja teine kohvi. Mitte-humaniseerumise korral üks kassikonservi ja teine porgandit. Kumb akt on mittehumaansem?
Tekib küsimusi päädes.
Kas Teil külmetavad vahel jalad? Kas Teie ema oli halb inimene? Kas Te tahaksite olla lillemüüja? Kas Te tahaksite vahel vigastada kedagi teist või iseennast? Kas Te arvate, et Teie isa oli halb inimene? Kas Te tahaksite hasartmängus võita või kaotada?
Tekib ju küsimusi?
Ma arvan, et Teil on tihtipeale olnud õigus.
Kas olukordade muutmise korral tuleb tühistada jäägitult, mõtestamisel jäägitult mõtestada, jne.
Miks või kas? Üks või sama?

Õudusnovelle aastaist 1990–1994. 

Sisu:

• "Surma mõrsja"
• "Tõugud"
• "Saatanlik eksitus"
• "Sabat"
• "Must laul"
• "Ämblike needus"
• "Täiskuu"
• "Öö silmad"
• "Merevahune köis"
• "Sõnajalaõis"
• "Maja keset roose"
• "Tuledeemon"
• "Roheline küünal"
• "Kutse koolnule"
• "Igavese elu orjad"
• "Kieukaani kiired"
• "Hüatsintsõrmus"
• "Sammud sinises toas"

George Orwell (Eric Arthur Blair, 1903--1950) on tuntud eelkõige kui «Loomade farmi» ja «1984» autor. Ta võttis osa Hispaania kodusõjast vabariiklaste poolel. «Kummardus Katalooniale» (1938) on sõjakogemustele tuginedes kirjutatud detailiderohke ja tolleaegset poliitilist õhkkonda põhjalikult analüüsiv dokumentaaljutustus. George Orwell on kirjutanud oma raamatu kohta: «Viimase kümne aasta jooksul olen kõige rohkem tahtnud muuta poliitilisi kirjutisi kunstiks. Kui hakkan raamatut kirjutama, ei ütle ma endale: «Nüüd teen ühe kunstiteose valmis.» Kirjutan seepärast, et tahan paljastada mingit valet, tahan juhtida mingile tõsiasjale tähelepanu, ja mu esialgne mure on, et mind kuulda võetaks. Muidugi on minu raamat Hispaania kodusõjast «Kummardus Katalooniale» avameelselt poliitiline, aga suures osas on see kirjutatud omamoodi objektiivse vormitaotlusega. Püüdsin väga, et selles raamatus oleks kirjas kogu tõde, ilma et mu kirjanduslikud vaistud viga saaksid.»

Juba meie eelkäijad teadsid, et surnu võib pöörduda tagasi elavate hulka. Jutustusi sellest võib leida müütides, religioossetes tekstides, ajalookroonikates ja elulookirjeldustes. Millest siis võib rääkida sealpoolsest hämarusest tagasipöördunu? Meie sajandi 1970. aastatel hakkasid teadlased koguma kliinilise surma läbielanud inimeste mälestusi. Selgus, et need on üksteisega hämmastavalt sarnased...

Norra menukirjaniku Lars Saabye Christenseni «Oscar Wilde’i lift» on Põhjamaade novelli sarja avaraamat. Novellikogu koosneb kaheteistkümnest kaasahaaravast loost, milles põimuvad nii traagiline kui ka koomiline, juttudes on tubli annus eneseirooniat ning värskendavalt lõbusaid sekventse. On kuldseid kuuekümnendaid koos mässumeelsuse ja vaoshoitud melanhooliaga, on menukirjaniku portreteerimist ajakohaste sündmuste kõverpeeglis, on dramaatilist ja kummastavat lennukogemust, on poliitiliselt julget kommentaari usu teemadel, on klaver, mis keldritrepist alla kukub, on kurjategija, kes poja sünnipäevale saabub, on edukaid ja äpardunud muusikuid, on lift, mis kahe korruse vahel seisma jääb...

Piibliaineline romaan prohvet Hooseast, kes tegutses Iisraelis 750-735 eKr. Jumal andis Hooseale käsu abielluda moraalselt langenud naisega, mistõttu Hooseas satub vastuollu preesterkonnaga ning kaotab varanduse ja saavutatud positsiooni.

Poola kirjanikule maailmakuulsuse ja Nobeli kirjandusauhinna toonud ajalooline romaan I sajandi Rooma elust. Ristiusu ja paganliku Rooma võitlus tõi keiser Nero ajal kaasa kristlaste verise tagakiusu. Romaani pealkiri "Quo vadis?" meenutab Peetruse-legendi, kes tagakiusu eest põgenedes kohtab oma Issandat Appia teel.

Direktor oli minu vastu väga kena see päev kui ta mu tööle võttis. Ma võisin päris ise oma parfümeeriaäri pidada. See laabus hästi. Ainult et kui esimesed tundemärgid ilmusid, siis ma pidin parfümeeriaärist ära tulema. Mitte sündsuse ega millegi sellise pärast, lihtsalt kõik muutus nii keeruliseks. Õnneks sain ma tuttavaks Edgariga, ja Edgarist sai teatavasti vabariigi president. Mina olengi Edgari muusa. Aga keegi ei tundnud mind ära. Ma olin nii palju muutunud. Ei tea, kas ma lasin oma võimaluse käest? Igatahes ei saanud ma ikka veel päris hästi aru, mis minuga toimub. Kõige rohkem tegi mulle muret see sinikas parema rinna all.

Višnu on suremas. Ta lebab ühe Bombay kortermaja trepimademel ning samal ajal, kui ta jõukamad naabrid ei jõua kuidagi kokkuleppele, kus talle kiirabi peaks kutsuma, juurdleb tema, kas ta pole äkki jumal Višnu, mitte ainult oma maja, vaid kogu universumi kaitsja. Samas keeb tema ümber selle trepikoja igapäevane elu kogu oma kentsakuses. Veidravõitu ja groteskne, ent värvikas tegelastegalerii kajastab küll kaasaegse India linnaühiskonda, kuid samas ka tihedalt koos elavate inimeste kogukonda üldse.

Manil Suri on sündinud Bombays ning töötab praegu Ameerikas matemaatikaprofessorina. "Višnu surma", tema meisterlikku esikromaani on kriitikud võrrelnud nii maailma romaaniklassikaga, kui ka näiteks Arundhati Roy "Väikeste Asjade jumalaga".

Sellest raamatust saad sa teada probleemse mänguhasardi olemusest, äratundmisest ning selle vastu võitlemisest, samuti kaasnevate majanduslike tagajärgedega võitlemisest, ravist ja paljust muust. Teos on optimistlik – hasartmängimisega on võimalik toime tulla!