Tooted

Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.

Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.

Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.

Oscar Wilde kirjutas raamatu „De Profundis” veidi aega enne Readingi vanglast vabanemist. Selle pika armastuskirja adressaat oli küll lord Alfred Douglas, aga Wilde ei unustanud ka tulevasi põlvi. Ta oli kindel, et lord Alfred hävitab kirja, ning seepärast palus ta Robert Rossil kiri kõigepealt kopeerida ning alles seejärel originaal Bosie’le saata.

See on romaan hüljatutest 1960. aastate Pariisis: aeglaselt surevast juudimutist Rosast, kes on endine prostituut ja teenib elatist litsilaste hoidmisega; transvestiit Lolast, kes on kunagine Senegali poksitšempion; vanast üksildasest araabia vaibakaupmehest Hamilist, kelle lahutamatu kaaslane on Victor Hugo „Hüljatud”; ning Momost, kes on üks Rosa litsilastest ja teose minategelane.

Momo jutustus puudutab ühtaegu valusalt ja koomiliselt vananemise traagikat, holokausti mõjusid, prostituutide ja immigrantide trööstitut elu ning püüdu pageda „heaoluühiskonna” sotsiaalhoolekande ja inimestel mitte surra laskva meditsiini eest.

Romain Gary (1914–1980) oli juudi rahvusest prantsuse diplomaat ja kirjanik. Ta on ainus, kes on võitnud maineka Goncourti preemia kahe eri nime all, Romain Garyna romaani „Taevajuured“ (1956) ja Émile Ajarina romaani „Elu alles ees“ (1975) eest. See, et Ajari nime taha peitub Gary, tuli välja alles pärast autori surma.

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Novellikogu eessõna autoriteks on Hando Runnel ja Andres Langemets. Kunstiliselt kujundas Priit Rea. 

Sisu:

• "Akt"
  
• "Võitlus"
  
• "Nina"
  
• "Mari"
  
• "Vesi"
  
• "Tramm"
  
• "Kakskümmend üks"
  
• "Mitu pilti"
  
• "Rist"
  
• "Seeria"
• "Danae"
• "Kuuplus"
• "Valge nõid"
• "Valgus"
• "Kivi"
• "Juhus"
• "Rõdu"
• "Ost"
  
• "Hambad"
  
• "Unerohi"
  
• "Maksimalist"
  
• "Balti vares"
  
• "Kulgeja"
  
• "Kirikutrepil"
  
• "Keeleõpingud"
  
• "Stend D 416"
  
• "Leid"
  
• "Luule"
  
• "Teenistus"
  
• "Muinsus"
  
• "Head abilised"
  
• "SUurus"
  
• "Peegel"
  
• "Hall lõuend"
  
• "Sukeldumine"
  
• "Inimeste heaks"
  
• "Fototundlikkus"
  
• "Noor kask"
  
• "Projekteerija"
  
• "Puu"

Kaks oivalist komöödiat, mis suurima "komödiandi" loomingu eestindamisel tõlkijaile millegipärast kahe silma vahele on jäänud. "Kodanlasest aadlimees" on kindlasti naljakaim näidend, mis senini kirjanduse ajaloos kirjutatud. Kohustuslik lektüür teatritegijaile, kuid ka -harrastajale.

Prantsuse klassiku 3 lühiromaani -- "Kolonel Chabert", "Gobseck" ja "Hüljatud naine".

Tuntumaid armastusromaane maailmakirjanduses üldse. Seesugust armastust kui selles teoses kohtab elus harva. "Manon Lescaut" on inspireerinud Massene'd, Puccinit.

Väliseesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s 1922) romaan "Märgitud" jutustab eesti noormeeste traagilisest saatusest II maailmasõja keerises ja selle järellainetuses. Faktidele rajatud sündmustiku aluseks on Soome armees vabatahtlikena teeninud ja sinna elama jäänud sõjameeste deporteerimine N. Liitu 1947. a. Ainsana õnnestub pääseda romaani peategelasel Eigo Argetil, kes on Siberi teekonna kord juba Punaarmeesse mobiliseerituna läbi teinud. Ergo Argeti elukäigu kaudu tuuakse lugejani ka tööpataljoni ränkrasked päevad 1941.-42. a.

Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi. On ju ka käesolev raamat, kuigi romaan, väga lühike, lausa ühe hingetõmbega loetav. Teose tegevustik hargneb kirjanikule koduses Normandias, mistõttu kirjeldused on lausa fotograafilise täpsusega edasi antud. Tihti meenutavad ranna- ja merepildid tema kaasaegsete, impressionistidest kunstnike maale. Selge on ka see, et peategelast Pierre´i purevad salamõtted pole kellegi muu kui autori enda hingevalu, kuigi välimuse ning iseloomu järgi püüab ta just Jeani meile igati sümpaatseks teha. Tähelepanuvääriv on raamatut alati saatev essee romaanist, mis meie väljaandes raamatu lõppu paigutatud. Seda tuleks kõigil eesti keeles kirjutajail ilmtingimata lugeda. Maupassant ise pidas just seda raamatut, mida te nüüd kohe lugema asute, oma parimaks teoseks. Tsiteerin autorit: "Püüdsin anda elust reaalsemat pilti kui reaalsus ise." Romaani sisu võtab kokku Alexandre Dumas noorema kurikuulus maksiim: abieluahel on sedavõrd raske, et selle kandmiseks peabki kahekesi olema, mõnikord kulub ka kolmanda abi marjaks ära. Lauri Leesi

Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka kaheköitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.

Käesolevaga jõuab kodumaise lugejani üks enim tõlgitud ja kuulsamaid paguluses kirjutatud eesti romaane. Olles pääsenud eluga vabasse maailma, ei ole autor unustanud hukkunud kaaslasi ja on tundnud end pääsemise eest saatusele võlgu olevat. Elanud on A. Viirlaid 1944. aastani Eestis, siis lühikest aega Rootsis, 1945-1953 Inglismaal ja sealtpeale Kanadas. Romaani 2. osa tegevus keskendub metsavendade elu ja võitluse kujutamisele. Traagiliste sündmuste ahelat seob peategelase Taavi Raudoja perekonna saatus - oma poja elu hinnaga on Taavi sunnitud lunastama vabaduse endale ja võitluskaaslastele.

Baudelaire saavutas alul nime kunsti- ja kirjanduskriitikuna, kellena ta oli vaenus kõige keskpärasuse ja tavalisusega, rõhutades omapära ja kuulutades uut esteetika teooriat.

"Väikestes poeemides proosas" (1868) esineb pilte ja tähelepanekuid kirjanikule armsast Pariisist; soov-unelmaid, kontraste tõelisuse ja kujutelmade vahel; ta alalist painavat igavusehirmu; müstifikatsiooni-tujusid ja iroonilisi vallatlusi; viha-armastust naiste vastu, – kuid siin on ka ta silm pöördunud erilise soojusega vaeste, viletsate ja hüljatute poole.