Tooted

Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.

Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.

Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Novellikogu eessõna autoriteks on Hando Runnel ja Andres Langemets. Kunstiliselt kujundas Priit Rea. 

Sisu:

• "Akt"
  
• "Võitlus"
  
• "Nina"
  
• "Mari"
  
• "Vesi"
  
• "Tramm"
  
• "Kakskümmend üks"
  
• "Mitu pilti"
  
• "Rist"
  
• "Seeria"
• "Danae"
• "Kuuplus"
• "Valge nõid"
• "Valgus"
• "Kivi"
• "Juhus"
• "Rõdu"
• "Ost"
  
• "Hambad"
  
• "Unerohi"
  
• "Maksimalist"
  
• "Balti vares"
  
• "Kulgeja"
  
• "Kirikutrepil"
  
• "Keeleõpingud"
  
• "Stend D 416"
  
• "Leid"
  
• "Luule"
  
• "Teenistus"
  
• "Muinsus"
  
• "Head abilised"
  
• "SUurus"
  
• "Peegel"
  
• "Hall lõuend"
  
• "Sukeldumine"
  
• "Inimeste heaks"
  
• "Fototundlikkus"
  
• "Noor kask"
  
• "Projekteerija"
  
• "Puu"

Kaks oivalist komöödiat, mis suurima "komödiandi" loomingu eestindamisel tõlkijaile millegipärast kahe silma vahele on jäänud. "Kodanlasest aadlimees" on kindlasti naljakaim näidend, mis senini kirjanduse ajaloos kirjutatud. Kohustuslik lektüür teatritegijaile, kuid ka -harrastajale.

Prantsuse klassiku 3 lühiromaani -- "Kolonel Chabert", "Gobseck" ja "Hüljatud naine".

Tuntumaid armastusromaane maailmakirjanduses üldse. Seesugust armastust kui selles teoses kohtab elus harva. "Manon Lescaut" on inspireerinud Massene'd, Puccinit.

Väliseesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s 1922) romaan "Märgitud" jutustab eesti noormeeste traagilisest saatusest II maailmasõja keerises ja selle järellainetuses. Faktidele rajatud sündmustiku aluseks on Soome armees vabatahtlikena teeninud ja sinna elama jäänud sõjameeste deporteerimine N. Liitu 1947. a. Ainsana õnnestub pääseda romaani peategelasel Eigo Argetil, kes on Siberi teekonna kord juba Punaarmeesse mobiliseerituna läbi teinud. Ergo Argeti elukäigu kaudu tuuakse lugejani ka tööpataljoni ränkrasked päevad 1941.-42. a.

Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi. On ju ka käesolev raamat, kuigi romaan, väga lühike, lausa ühe hingetõmbega loetav. Teose tegevustik hargneb kirjanikule koduses Normandias, mistõttu kirjeldused on lausa fotograafilise täpsusega edasi antud. Tihti meenutavad ranna- ja merepildid tema kaasaegsete, impressionistidest kunstnike maale. Selge on ka see, et peategelast Pierre´i purevad salamõtted pole kellegi muu kui autori enda hingevalu, kuigi välimuse ning iseloomu järgi püüab ta just Jeani meile igati sümpaatseks teha. Tähelepanuvääriv on raamatut alati saatev essee romaanist, mis meie väljaandes raamatu lõppu paigutatud. Seda tuleks kõigil eesti keeles kirjutajail ilmtingimata lugeda. Maupassant ise pidas just seda raamatut, mida te nüüd kohe lugema asute, oma parimaks teoseks. Tsiteerin autorit: "Püüdsin anda elust reaalsemat pilti kui reaalsus ise." Romaani sisu võtab kokku Alexandre Dumas noorema kurikuulus maksiim: abieluahel on sedavõrd raske, et selle kandmiseks peabki kahekesi olema, mõnikord kulub ka kolmanda abi marjaks ära. Lauri Leesi

Lugu olematust teatrist.

Guy de Maupassant romaani peategelane Jeanne on veetnud oma nooruse kloostrikoolis, kuhu aadlikust isa ta paigutas, et tütar oleks 17-aastaselt kõlbeliselt sama rikkumata kui kloostrikooli asudes. Nüüd, 1819. aastal, on kool läbi ja tütar valmis ellu astuma. Romaan vaatlebki Jeanne'i elu 19. sajandi alguse Prantsusmaal noorusest vanaduseni.

Baudelaire saavutas alul nime kunsti- ja kirjanduskriitikuna, kellena ta oli vaenus kõige keskpärasuse ja tavalisusega, rõhutades omapära ja kuulutades uut esteetika teooriat.

"Väikestes poeemides proosas" (1868) esineb pilte ja tähelepanekuid kirjanikule armsast Pariisist; soov-unelmaid, kontraste tõelisuse ja kujutelmade vahel; ta alalist painavat igavusehirmu; müstifikatsiooni-tujusid ja iroonilisi vallatlusi; viha-armastust naiste vastu, – kuid siin on ka ta silm pöördunud erilise soojusega vaeste, viletsate ja hüljatute poole.