Tooted

Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.

"Eesti politsei 100 aastat" kajastab korrakaitse arengut. Suurema tähelepanu all on omariikluse aastad 1918–1940 ja 1991–2018. Nii omariikluse algusajal kui ka 1990. aastatel kulus hulk aega, enne kui tekkis riiklikele vajadustele ja ühiskondlikele ootustele vastav politseiorganisatsiooni töökultuur. Elu ja ühiskondlik-majanduslikud olud muutuvad pidevalt ning kuritegevus areneb ja teiseneb. Muutunud on korrakaitsjate ülesanded, asutuste alluvus ja struktuur, isikkoosseisu väljaõpe ning igapäevatööks vajalik materiaal-tehniline baas. Raamatus jääb rõhuasetus politseile, teisi Eestis tegutsenud korrakaitseasutusi on käsitletud põgusalt. Politseitöö igati värvikast ajaloost on lähemalt peatutud mõnedel – enamasti eripärastel – üksikjuhtumitel.

Elu presidendi kõrval on kõike muud kui tavaline. Selle raamatu on oma mälestuste põhjal kirja pannud Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini abikaasa Naina Jeltsina. Siiras ja vahetu lugu kirjeldab kolkaküla tüdruku teekonda maailma ladviku hulka – saatuse tahtel sai Naina Jeltsina elust murrangulisel ajajärgul osa suure riigi ajaloost. Presidendi abikaasana nägi ta väga lähedalt erakordseid ajaloolisi sündmusi – Venemaa esimesed üldrahvalikud presidendivalimised, 1991. aasta augustiputš, NSV Liidu kokkuvarisemine, 1993. aasta poliitiline kriis, 1998. aasta finantskriis ja paljud teised. Esialgu lastele ja lapselastele jäädvustatud memuaaridest on suur osa seotud Boriss Jeltsiniga, kellega Naina elas koos üle viiekümne aasta. Saame teada, kuidas nad kohtusid, kuidas arenesid nende suhted, kuidas kasvas nende pere. Mälestused hõlmavad pika ajavahemiku 1930. aastatest kuni meie päevini, pakkudes ajalooliselt huvipakkuvat ja ehedat pilti elust Venemaal. Raamatut illustreerivad üle 100 mustvalge ja värvifoto autori noorpõlvest, Jeltsinite eraelust ja presidendipaari ametlikest visiitidest. Varem avalikkusele kättesaamatud fotod avaldatakse Jekaterinburgis asuva Boriss Jeltsini presidendikeskuse arhiivi loal.

Raamat vastab küsimustele: Kas egoism on edukam elustrateegia kui koostöö ja teistega arvestamine? Miks on isasel paabulinnul nii ohtlikult värvikirev ja mõttetult suur saba? Mis sunnib inimest kulutama aastaid raamatu kirjutamisele või pillimängu lihvimisele? Mis teeb tippteadlased, -kunstnikud ja -kirjanikud nii populaarseks? Miks on laia joonega inimesed vastassoole ülimalt atraktiivsed? Vaid efektiivsusel ja ratsionaalsusel põhinevaid teooriaid aluseks võttes ei ole kunsti või filantroopia vajalikkust võimalik seletada. Autori arvates saab aga paljusid muidu raskelt seletatavaid inimkäitumise ja kultuuriliste nähtuste põhjusi seletada kulukate signaalide mõistega.

See raamat viib teid juhtide mõttemaailma, et selgitada, miks nad tavatarkuse kõrvale heidavad, ja tutvustada tõdesid, mis seda asendavad.

Kirjanik Arvo Mägi ja kunstnik-kirjanik Arno Vihalemma aastatel 1955-1988 peetud mahuka kirjavahetuse algusosa annab värvika ja intrigeeriva pildi paguluses toiminud avalikust kultuurielust ja selle telgitagustest. Kõne all on nii osaliste eneste loominguga seonduv kui peegeldused teiste tegemistest. Nendes intelligentsetes, kuid samas elulistes ja lopsaka keelepruugiga kirjades avalduvad kaks omanäolist loojat ja nende vahel valitsenud inspireeriv ja viljakas sõbrasuhe. Raamat sisaldab ka valiku A. Vihalemma graafilisi lehti mapist "Marionetid".

Pean Lawrence E. Saphiro raamatut vanematele kasulikuks lugemisvaraks. Raamatu pealkirja võiks sõnastada ka "Kuidas kasvatada iseseisvat, teistega arvestavat ja elus hästi tulevat inimest". Ei ole olemas ideaalseid lapsevanemaid ja ideaalset kasvatust, kuid on olemas kasvatusviisid, mis on osutunud tõhusaks ja mille toel kasvanud lapsed saavad elus ette tulevate probleemidega paremini hakkama. Neid kasvatusviise käesolevas raamatus kirjeldataksegi. Eve Kikas, psühholoogiadoktor

Thomas Gordonit võib julgelt nimetada inimeseks, kes on muutnud ajalugu. Tema elutöö viljade mõjul on muutunud arusaamad peresuhetest ja laste kasvatamisest mitte ainult Ameerikas, vaid Eestiski. Lapsevanema ja pereajakirja toimetajana on mul hea meel, et Thomas Gordoni humanistlikud raamatud nüüd ka eesti keeles ilmuvad. "Kasutad võimu, kaotad mõjuvõimu", ütleb käesoleva raamatu autor. Iga lapsevanem on tundnud vahel, et mõistus on otsas ja lapsele kuluks keretäis ära. Kuidas sellistest olukordadest välja tulla nii, et lapsel säiliks austus vanema vastu ja vanemal lugupidamine enda vastu? Ja veel nii, et lapsest kasvaks inimene, kes ei vaja väliseid autoriteete, vaid suudab end ise motiveerida ja teostada? Tiia Kõnnussaar ajakirja "Pere ja Kodu" peatoimetaja, kahe poja ema

Iga suurlinna juures on rikaste eeslinn. Los Angeleses on see Beverly Hills, Londonis Ascot, Pariisis Neuilly-sur-Seine jne. Seal on ilusad majad, hoolitsetud aiad, kallid autod ja ei mingeid migrante, vaid valitud seltskond, kelle kohta levib hulka trafaretseid legende. Moskva lähistel kannab selline miljonäride looduskaitseala nime Rubljovo-Uspenski maantee, Rubljovka. Kuid sealseid eramuid ei ole reeglina väga kõrgete aedade tagant näha. Ja kuristik sealsete majaomanike ning lihtsate inimeste vahel pole mitte üksnes varanduslik, vaid ka kultuuriline. Elatakse teistmoodi, süüakse eri toite, juuakse eri jooke, lõbutsetakse eri moel ja isegi räägitakse eri keelt. Rikkad ja vaesed Venemaal – need on kaks eri rahvast, kellel on oma kultuur ja isegi oma religioon. Kui vene lihtinimesel on juhust sattuda Rubljovka restorani, ei saa ta aga suuremast osast menüüst arugi. Mis on kammeljas? Mis on ceviche? Trühvel – kas see on tõesti seen, mitte kompvek? Aga me ei tea isegi, mis inimesed nad on. Mida nad söövad-joovad, millesse usuvad, mille poole püüdlevad, mida kardavad ja millele loodavad… Ja kurat võtaks – kust neil nii palju raha on?

Inimese seksirepertuaar on iidne – selle on miljonite aastate jooksul söövitanud meie kehadesse looduslik valik. Meie seksuaalpärand on meid hästi teeninud – kui meie keha, kehakeemia ja käitumine paljunemist ei soosiks, siis ei oleks inimesi enam olemas. 21. sajandi lävel seisab inimkond aga silmitsi arengutega, mis ähvardavad meie paljunemisvalikuid määratult laiendada – katseklaasiviljastamine, kloonimine, asendusemadus, asendusmunandid, rakutuuma siirdamine, geenimanipulatsioon, sugurakupangad ja külmutatud looted, isegi lihtlabased isadustestid ja lastetoetuse rakendamine hakkavad mõjutama alanud sajandi lapsetegemisviise, paari- ja peresuhteid. Nagu oma eelmises bestselleris "Spermasõjad", ei karda Robin Baker nüüdki teha julgeid ennustusi ja oletusi. Kas usute, et 21. sajandi esimese poole jooksul jõuab lõpule seksi eraldumine paljunemisest? Vähe sellest, et tehnoloogia saab hakkama viljatuse kaotamisega – see lööb tasakaalust välja ja korrigeerib iidse ebavõrdsuse meeste ja naiste vahel? Et seksuaaltegevusväli, mis on vabam, võrdõiguslikum ja mitmekesisem kui kunagi varem, annab rohkem aega keskenduda muulegi peale paljunemise? Ja mängu ilu ei kao, vaid hoopis kasvab? Võrratu ja elamuslik lugemine ka neile, kes "Spermasõdu" pikantseks pidasid.

Neli senitundmatut C.R. Jakobsoni käsikirja - muuhulgas esimene eesti näidend "Kuuno ja Salme".