Tooted

Näitus ja kataloog "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust” on koostatud täies mahus Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal (näitus Kumu kunstimuuseumis 08.04.–28.08.2016). Näitus astub vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades muuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, plahvatuslike uute meediate kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.

"Õde" on Pille Õnnepalu debüütkogu, varasemalt on ta luuletusi avaldanud alates 80ndate lõpust Vikerkaares ja Loomingus. Peatselt ilmuvad luulekogu arvustused Sirbis ja Vikerkaares.

Kui räägitakse filmidest, siis esmalt ikka peaosades olevatest näitlejatest, sest lugu jutustatakse läbi nende. Rõhutatakse ka režissööri, kes on kogu filmiorkestri dirigent. Operaator aga, tänu kellele kogu jutustus oma valguse ja varjude maagiaga tegelikult ekraani jaoks talletatakse, jääb sageli pisut varju. Nii on ka Alar Kivilo, eestlastest maailma kinokunstis kõige kaugemale ja kõrgemale jõudnud operaator, jäänud paljude eestlaste jaoks mõneti varju. Nüüd astub Alar ise esmakordselt suure ekraani keskele valgussõõri – raamatus “Operaator”, mis on ta enda kirja pandud jutt oma elust ja tööst, alates sünnist Montreali väliseesti peres kuni Hollywoodi kõrgemasse filmitegijate ešeloni tõusmiseni, lisaks filosoofilised sissevaated filmimaagia loomisesse ning ligi tuhat fotot. “Operaator. Meie mees Hollywoodis” võiks olla kohustuslik lugemine filmikeelt alles õppivatele noortele, aga ka tõsistele filmihuvilistele, ja loomulikult kõigile, kes tahavad kaasa elada ühe meie mehe, eestlase saamisele meie meheks Hollywoodis. Raamatu idee sündis aasta eest, kui Alar Kivilo sai PöFFi elutöö preemia. Nüüdseks, uue PöFFi ajaks, on ta elu töö ka lahti kirjutatud. “Alar Kivilo on küll maailmas kõige tuntum Eesti kinematografist, aga ma ei tea lihtsamat, sõbralikumat ja lahkemat inimest. Ta pole hoidnud oma rikkalikke kogemusi vaka all, vaid on jaganud neid ka Eestis, olles eeskujuks paljudele meie noortele operaatoritele.” – Tiina Lokk, PöFF-i juht “Oled puhunud elu sellesse filmi [The Choice] ja sinu töö on veel üks särav tegelaskuju selles.” – Teresa Palmer, näitleja “Selle nägemispiiril oleva värina ja virvendavate varjude terviseks, mis me ekraanile heitsime.” – Scott Hicks, režissöör “Sinu näoilme [kaamera taga] on mulle alati viimaseks jah-sõnaks.” – Dana Delany, näitleja Mida oskan öelda? Oled niivõrd vajalik partner. Iga päev imetlen su loovust ja tööeetikat ja elujanu. – Kyra Sedgwick, näitleja ja režissöör “Alar Kivilole, meie operaatorile. Kui te näinuks, milline ma nägin välja hommikul ja milline lõpuks filmis – kaks väga erinevat asja.” – Sandra Bullock, näitleja

Artklikogumik "teater | tekstid. Eesti näitekirjanduse 20 aastat" on mõtteline jätk raamatule "Eesti dramaturgia 10 aastat" (2005). Kui varasem käsitles isikuportreede kaudu olulisemaid näitekirjanikke ning nende loomingut, siis uus kogumik vaatleb laiemat perioodi ning läheneb Eestis teatrilavale kirjutatud teksidele temaatilise vaatenurga alt. Raamat annab hea tausta nii teatrihuvilisele kui on sobiv lugemismaterjal ka kooliõpilastele.

Kogumik sisaldab 20 aasta jooksul Eestis lavale jõudnud algupäraste näidendite loetelu, nimekirja preemiatest ja Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluste auhinnatöödest ning nimeregistrit.

Sisukord:
Luule Epner, "Teoreetilisi vaateid nüüdisdramaturgiale: autorid, praktikad, strateegiad"
Riina Oruaas, "Tekstitehnikate muutumine postdramaatilise teatri ja performatiivsuse esteetika suunas"
Margit Tõnson, "Raha pärast. Teleteater, telefilm ja uus dramaturgia. Hierarhiad ja edenemised"
Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua"
Meelis Oidsalu, "Komöödiavõte ühiskonnakriitikana"
Madis Kolk, "Lavastajadramaturgiast autoriteatrini"
Sven Karja, "Deemant ja Dungal. Dramaatiline etüüd ühes osas"