Tooted

Novellid

Sisu: 

• "Absoluutne meister" (2006)
• "Turupäev" (2006)
• "Vilniuse alibi" (2006)
• "Farö rand" (2006)
• "Kaunid valged kalkunid" (2006)
• "Kala" (2006)
• "Elutants" (2006)
• "Kuningriigi lävel" (2006)
• "Kolme kuninga päev" (2006)

Artikleid aastatest 2010–2020.
Suurem osa kirjanikke, kirjastajaid, raamatukaupmehi ja lugejaid paistavad olevat veendunud, et tagakaanel peab midagi olema. See on kujunenud kinnisideeks. Raamatu tagakaas on võimalus, mis lihtsalt tuleb ära kasutada. Sinna sobib teose autori paraadportree, seal võib üles lugeda ta tunnustused. Tagakaanele sobivad kriitik N.-i ja literaat P. kiidusõnad. Tagakaas on reklaamipind, see on tasuta käes, õige inimene ei jäta juhust kasutamata. Mis ripakil, see ära! Jah, parim soovitus raamatule võiks ju olla raamat ise, aga eks me hinda kõike ka kaante järgi, ja õige ongi. Tagakaanetekst on võlupeegel. Kõik on väga ilus, aga hirmus raske on aru saada, kui palju see peegel tõtt räägib.

Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).

Reisijutte on mitmesuguseid. On "Gulliveri reisid", on "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia". Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest – "Odüsseia". Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll – kilomeetrite arvus. Siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.

Novellikogu.

Sisu:

• "Teelahkmel"
• "Koolmeister Sangvars"
• "Jutt tollest, kes argipäeva riietuse all kannab klouni ülikonda"
• "Pankrott"
• "Perpetuum mobile"
• "Püksid"
• ""Kui Saara naerab" ja Karl Ast Rumor – elumerel seilaja ja poliitiline löömamees"
• "Karl Ast Rumori elukäik"

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

Mudlumi kolmas raamat liigub mööda unenäolist, tihedat meelekangast.
Erinevaid jutte ühendab illusoorse ja reaalse vaheline pingeväli. Kohal on kõiksugused metafüüsilised teemad, aga neile on lähenetud mõnusa kodukootud nurga alt, mis muudab tõsise ja pühaliku naljakaks ja lähedaseks ning tõstab nii mõnegi igapäevase asja erilisesse aupaistesse. Iga inimene siin keerulises maailmas unistab ja tahab olla tubli, aga alati ei tule välja. Mudlum kirjutab sellest nii, et on tervislik ja lohutav lugeda.
Naerda või vähemalt muiata saab ka ja see on samuti väga oluline.

Kes on tänapäeval Eesti kõige tuntum noor luuletaja? Sellele küsimusele ei saa niisama lihtsalt vastata. Tõenäoliselt pakutaks välja kolm-neli erinevat nime, ja needki oleneksid vastaja kalduvustest. Ühtainust kõige tuntumat lihtsalt ei ole, nagu ei ole ka ühtainust stiili, mille kõik eksimatult ära tunneksid ja ühe nimega seostaksid.

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.

Teos käsitleb Eesti ajaloo sõlmküsimusi nagu kas me olime siinsed algasukad, miks me kaotasime oma muistse vabaduse, miks me lõime oma riigi alles 1918. aga mitte varem ning miks libises meie riik 1939.a. käest. Tegemist ei ole pelga ajaloolise ülevaatega vaid see on "...rahvuse elulugu, lugu meie, eestlaste saatuset" kus peamiseks küsimuseks on "miks", mitte aga "mis".

Kogumik koondab Hasso Krulli viimase nelja aasta kirjutisi uutest avastusretkedest kunsti-ilmas.

Kuulsa Moll Flandersi lugu, tema elu tõusud ja mõõnad. Moll Flanders sündis Newgate´i vanglas, elas kuuskümmend aastat pidevat kirevat elu, kaasaarvatud ta lapsepõlv, oli kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest korra omaenda vennaga), kaksteist aastat varas, kaheksa aastat Virginiasse asumisele saadetud kurjategija, sai lõpuks rikkaks ja suri patukahetsejana. Kirjutatud ta enda märkmete järgi.

Argisest läbi ja kaugemale nägeva kunstnikupilguga tõlgendatud ELU: aeg, mitmeplaanilised inimsuhted, haigus, meid ümbritsevad asjad... Raudam kirjutab taas OMA LUGU, mis mõeldud neile, kes tahavad näha tekstist sügavamale; kes otsivad kirjanduses kunsti ja sõnas mõtteid kandvat väge. Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et Nips on samavõrd Minu kui mina Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning kui mõned unetud ööd (mida oli varemgi ette tulnud) maha arvata, olin täiesti terve – täiesti terve ja (nagu oluline lisada) normaalne laps.

"Õilsad südamed" (1970) on Karl Ristikivi viimase romaanitriloogia avateos, mille tegevus toimub korraga mitmel ajatasandil: ühes Londoni väiketeatris lavastatakse 1960. aastatel kaua tundmatuks jäänud 17. sajandi autori Richard Cliffordi seni ette kandmata näidendit "Kaks sõpra Firenzes". Näidendi tegevus toimub 15. sajandi lõpul Savona­rola diktatuuri aegses Firenzes, aga seda kirjutades on Clifford soovinud kritiseerida oma kaasaegset diktatuuri Cromwelli aegsel Inglismaal. Lavastamise käigus aktualiseeruvad ja võimenduvad omakorda need näidendi ideed, mis haakuvad 1960. aastate ühiskonna- ja inimsuhetega. Põhitoonilt irooniline ja skeptiline romaan äratab oskuslikult ellu eri ajastuid ja avab suurepäraselt inimloomuse erinevaid tahke.

Valik indoanglia luuletaja Sujata Bhatti neljast raamatust. Luuletustes puudutatakse rohkesti erinevaid teemasid: lapsepõlvemälestused Indiast, perekondlik pärimus, diasporaaelu kogemus ja kohanemisraskused, mütoloogia ja erootika. Luuletaja liigub vabalt üle Lääne ja Ida, Põhja ja Lõuna kultuuriliste piiride. Sujata Bhatt on sündinud 1956. aastal Lääne-Indias, Gujarati osariigi pealinnas Ahmedabadis. Tema emakeel on gujarati keel, kuid luuletusi on ta kirjutanud ainult inglise keeles. Esmakordselt kolis perekond USAsse, kui tüdruk oli viieaastane. Hiljem õppis Sujata Bhatt Iowa ülikoolis kirjandust. Praegu elab ta Saksamaal.

"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt on Pilter eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.

Lauri Pilter avaldas 2004. aastal romaani lühijuttudes "Lohejas pilv", mis sai Betti Alveri debüüdipreemia ja samal aastal pälvis ta ka Friedebert Tuglase novelliauhinna. Eesti Ekspressi arvustuses leiti, et "Pilter kirjutab justnagu korralik (maailmatasemel) klassik". 

Raamatusse on koondatud autorite eredamad noorpõlvemälestused. "Kord kummardasin ühe istuva tüdruku ees, kes siis toolilt muudkui tõusis ja tõusis, nagu oleks tuletõrjevoolik lahti rullitud, igal juhul oli tema pikkus jahmatamapanev. Minu nina ulatus umbes tema tisside vahele. Samas oli ta sellevõrra viisakas, et ta mulle korvi ei andnud. Nii me siis tantsisime ja mul oli nii piinlik, et sure või ära, aga kui juba tantsule oli mindud, ega siis polnud enam kuhugi taganeda." Priit Pajusaar "Minu all korteris elas aga Hull Eeri. Meist pisut vanem, aga vaimselt pisut noorem. Teda ma natuke kartsin, sest ükskord kutsus mu külla ja näitas paksu raamatut koonduslaagritest ja natside veretegudest. Seal olid võikad pildid. Kõrval mulises roheline akvaarium." Jaanus Rohumaa

Esseede-artiklite kogumik "Väike äratundmiste raamat" sisaldab autobiograafilisi seiku. Kirjutised teemal: Kuidas ära tunda head või halba inimest, bürokraati, kirjanikku, ärimeest, iseennast jne.

Peeter Helme on eesti noorema põlvkonna kirjanik, kes kirjutab kaasaja urbanistlikest noortest, kelle pealtnäha turvaline korrastatud elu varjab kirgi ja änge. Võrreldes autori eelnevate romaanidega – "Puudutus" (2007) ja "September" (2009) – on "Varastatud aja lõpus" üllatavalt emotsionaalne teos. Lugu, mida romaanis jutustatakse, on lihtne, aga igavikuline – ühe armastussuhte areng - ja see on kirjeldatud tundlikus romantilises stiilis. Küsimused, mis romaanis kerkivad ja millele lugeja peab vastust leidma, on sügavalt inimlikud: kuidas tunda ära armastust? Kuidas armastuse emotsionaalse koormaga hakkama saada? Kuidas armastust hoida? Samas on tegemist ülimalt ausa raamatuga, sest meessoost peategelasel on harvaesinevat julgust üles tunnistada oma eksimusi.

Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus. ninad vastakuti kaks halli kassi üks toas teine vihmas Mihkel Kunnus soovitab: "Aastal 2011 kogumikuga "Aheldatud Jõgeva" debüteerinud Siim Pauklin on keeletundlik tipploodusteadlane, kelle vaimukad sõnamängud pole pelgalt sõnamängud."