Tooted

Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid
Murrangulised aastad 1991, 1992

Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul ilmunud mahukas (teatme)teos lähiajaloost. Eesti Vabariiki vaadeldakse sõnas ja pildis läbi kahe aastakümne.
Raamatu esimeses osas on putšipäevade kroonika; edasi kajastatakse kõiki valimisi, valitsusi, poliitikasündmusi ning kahte esimest aastat taasloodud Eesti Vabariigis. Lisades olulised dokumendid riigi loomisest.

Estonia hukk, lindiskandaal, rublaskandaal, Iisraeli relvatehing, jäägrikriis, Laari kukutamine, Meri tagasivalimine.
1990ndad olid pöörased sündmuste tulvalt, kui vaat et iga päev sündis midagi sellist, mille puhul annaks kasutada väljendeid nagu uus, esimene, tähenduslik, märgiline.
1990ndad olid pöörased sündmuste tummiselt olemuselt. Sündmuste kiires paisuvas tulvas kohtas ka vaat et iga päev midagi pöörast ning seda nii heas kui ka halvas tähenduses.
Päev päevalt pööraste 1990ndate sündmustikku käsitlev raamat on järg augustis 2011 ilmunud kogumikule „20 aastat uut Eestit. 1. osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992.”

Raamat käsitleb päev päeva haaval 1997., 1998. ja 1999. aasta sündmustikku taasiseseisvunud Eestis. See on kolmas osa sarjast, mis kirjutab lahti pööraste 1990ndate sündmused. Perioodi iseloomustavad kiired muutused, olulised sündmused ning nii positiivsed kui ka negatiivsed pöördelised hetked Eesti ajaloos.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

See raamat on pühendatud inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele kogu inimkonna senises ajaloos – Nõukogude Liidule. Seal viljeldud absurd sai alguse väheste inimeste eluvõõrastest ideedest, kuid need arenesid edasi ja haarasid endaga üha uusi inimesi, kuni hakkasid iseennast omaenda sisemisest jõust taastootma. Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, need omakorda nõudsid uusi absurdseid meetmeid, viimased uusi absurdseid ideid ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, kust see kõik tuleb. Ainuke, mida võis mõista, oli see, et elu on muutunud košmaarseks, arusaamatuks, totraks ja et pole mingit lootust sellele vastu hakata, sest absurd valitseb kõikjal – polnud lihtsalt jõudu, mille abil absurdi lammutama hakata.

Saksa Demokraatliku Vabariigi ajalugu kubiseb uskumatutest lugudest. Kõige kurioossematest jutustab selles raamatus Ida-Saksamaal üles kasvanud kirjanik Jakob Hein

Album pakub väikese valiku Eesti kunstnike Põhjamaa-nägemusest, mis suuresti kujunes välja 20. sajandi alguses.

Eesti kunstnike ja kirjanike 20. sajandi algusaastate Ahvenamaa suved, Soome rahvusromantilise kunsti mõjutused ja osasaamine tollal Euroopa kultuuriringkondades üldlevinud Norra-ihalusest jätsid tugeva jälje Eesti esimese iseseisvusperioodi kultuurielule.

Lisamõõtme Eesti kunsti seostele Põhjamaadega tõid maailmasõja-aastad, mil tuhandete eestlaste seas pages Rootsi ka tuntud Eesti kunstnikke.

Albumi näol annab Eesti Pank oma panuse Eesti rahvusliku kunstipärandi tutvustamisel.

Eesti ja Saksamaa kunstikontaktidel on rikas ja pikk ajalugu. Kui 18. sajandil leidsid Saksa päritolu kunstnikud siinkandis soodsatel tingimustel tööd koduõpetajate ja portreemaalijatena, siis 19. sajandil liikumise suund pöördus. Eestist pärit kunstipürgijad omandasid Peterburi kõrval üha sagedamini kunstihariduse Saksamaa kunstiakadeemiates. Ka möödunud sajandi esimestel kümnenditel, säilitasid Saksamaa suured kunstikeskused München ja Berliin tänu moodsa kunsti mõjukale liikumisele – ekspressionismile oma külgetõmbejõu.

Saksamaa on olnud Eesti päritolu kunstnikele õpingute kohaks, motiivide allikaks ja enesetäiendusreiside sihtpunktiks, ent selle kõrval ka õige mitmete kunstisuundade ja -eksperimentide vahendajaks. Saksamaa erinevate geograafiliste paikade jäädvustamisest olulisemaks osutusid sealses kultuuriruumis omandatud kunstikogemused.

Mitmed eestlased on käinud ennast avastamas kloostrites üle maailma. Käesolevas raamatus jagavad nad oma kogemusi ka lugejatega. Kuidas ja misläbi nad usku pöördusid? Millised on nende tõekspidamised? Miks nad kloostrisse läksid ja mida sealt leidsid? Mida nad pidid seal üle elama? Mida nad tundsid ja kuidas arenesid? Kuidas muutus nende suhe välismaailmaga? Juttu tuleb budismist, joogast, Hare Krišna liikumisest ja õigeusust. Põhjalikud kommentaarid usunditest on lisanud Martti Kalda. Raamatus on antud ülevaade kloostrite ja eraklate ülesehituse kunstiajaloolisest vaatenurgast ja hoonete funktsioonidest. Samuti kloostri päevaplaanist ja korrast ning inimsuhetestki.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Romaani peategelane on küpses eas Tessa, kes oma sünnipäeva jooksul kohtub näost näkku või telefonitsi nii tuttavate kui ka võõraste inimestega. Lugejale avanevad naise suhted oma pereliikmetega ja tema seksuaalsed elamused. Raamatus on eriline koht kajakatel, Tessa lapsepõlve pühadel lindudel. Ajalik ja ajatu, nähtav ja nähtamatu – kõik näikse koos olevat linnu tiivalöökides. Valgete linnutiibade saatel saab lennata läbi elu, mis pole muud kui unenägu.

1921. aasta augusti lõpul pakuti Oskar Kallasele saadikukohta Londonis. Oskar Kallas kõhkles veel esialgu mõnevõrra, kuid Aino Kallas nägi kohe selle ettepaneku suuri võimalusi ja veenis abikaasat nõustuma: "Mis siis! – hüpakem siis ometi kord ookeani. Piisab tiikidest!" Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg. Käesoleva raamatu kaante vahele on kokku kogutud enam-vähem kõik, mida Aino Kallas on oma Inglismaa-aastate kohta mälestuskildude vormis avaldanud.

Kui Evald Jõgis laupäevases seitungis ülima loomulikkusega Mägra Märdiks kehastus, liigutas end ühes noores kirjatsuras pisuke kadeduseussike. Mehel on seitungis oma kindel koht, et valgustada kiirelt tekkinud fännidele tormiselt edeneva Eesti elu "üksikuid kitsaskohti". Mehe suurmeisterlikust vestelisest stiilist rääkimata. Sellist stiili Liivimaal viimasel ajal ei kohta. Harjumaast ja saartest rääkimata. Noor kirjatsura tahtis ka kindlat kohta seitungis ja fänne. Mägra Märdi sulest rääkimata. Millestki jäi paraku alati puudu. Ei saanud temast Mägra Märti. Kindlast kohast seitungis rääkimata. Mägra Märdiks ei saadagi. Mägra Märdiks kirjutatakse. Vana kännuna teab kunagine noor kirjatsura, et end liigutama hakanud pisuke kadeduseussike ei kasvanudki seedekulglat halvavaks paelussiks ning et tärganud tahtmine oli eelkõige tunnustus väärt mehe väärt kirjatükkidele. Väärt mehe väärt kirjatükid aga elavad alati kauem kui üks laupäev. Pühapäevast rääkimata. Nii aitavad need ka aastakümneid hiljem valgustada tormiliselt edenenud Eesti elu. "Üksikutest kitsaskohtadest" rääkimata. Seepärast me need kokku kogusimegi. Enno Tammer, raamatu väljaandja

Kõik me soovime, et hooned, mille on ehitanud meie esivanemad või mille ise püstitasime, säiliksid võimalikult kaua. Kuid looduses on asjad seatud teisiti – elutud materjalid lagundatakse. Nii käibki pidev tasakaalu otsimine looduse ja inimtegevuse vahel. Käesolevas raamatus on antud ülevaade hooneid kahjustavatest seentest, putukatest, bakteritest, samblikest, sammaldest, taimedest, lindudest ja loomadest. Ära on toodud võimalused, kuidas nendega koos elada või nende vastu võidelda.

Maailma Insuldiorganisatsiooni hinnangul haigestub maailmas igas minutis insulti 30 inimest. Insult võib põhjustada jäädava puude või lõppeda surmaga, aga võib olla ka ajutine tervisehäda, millest taastutakse 24 tunni jooksul. Igal juhul tuleb insulti väga tõsiselt suhtuda. See on haigus, millel võivad olla rasked kehalised ja vaimsed tagajärjed ning mis mõjutab oluliselt nii haiget kui ka tema lähedasi. See raamat sisaldab põhilisi teadmisi insuldi kohta, õpetab ära tundma selle riskitegureid ning annab juhiseid, mida insuldi korral ette võtta. Muu hulgas saab raamatust teada: mis inimesega insuldi korral juhtub; insuldi liikide kohta; kuidas insuldist paraneda ja taastuda; millised on insuldiravimid ja milliseid abivahendeid läheb vaja, et üksinda toime tulla. Dr Keith Souter on Suurbritannia perearstide ühenduse Royal College of General Practitioners liige ja meditsiiniteoste autor. Eesti keeles on ilmunud tema raamat "Mis on depressioon ja kuidas sellega toime tulla".

See on 12-aastase Reena päevik tema elumuutustest kuni esimese armumiseni. Reena on tore ja tark äärelinnatüdruk. Kuni viienda klassi lõpuni keerles Reena elu ümber muusika – ta õppis muusikakallakuga koolis viiulit. Aga tasapisi selgus, et ükskõik, kui väga Reena ka ei püüaks, ei ole ta selle kooli jaoks piisavalt hea. Nii jäi ta ühtäkki ilma peaaegu kogu oma senisest maailmast.

Naabrinaised Maud Finch ja Millicent Swallow on kaks väga erinevat inimest. See, kuidas nad on nii kindla sõpruse sõlminud, on jäänud külaelanike jaoks täielikuks mõistatuseks. Kõik muutub, kui külla ilmub võõras mees Theodore Cadmus, kes ütleb end tulevat väikeselt Vahemere saarelt Calderast, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Mõistatusliku võõra saabumine tekitab kaose idüllilise küla ellu. Kaua varjatud saladused ja viha ähvardavad pinnale tõusta, tekitades vägivalla, kaosekeerise ja mõrva. Satiiriline romaan täis salapära, kättemaksu, ahnust ja armukadedust. Peter Ackroyd (sündinud 5. oktoobril 1949 Suurbritannias) on tunnustatud romaanikirjanik, biograaf ja kirjanduskriitik. Suur osa tema teostest keskendub Londoni ajaloole ja kultuuriloole. 2003. aastal sai temast Briti impeeriumi ordu komandör.

Mõnusalt muhedad lood muhulaste elust ja tegemistest, mille kirjanik Eesti kirjandusklassikasse kirjutanud. Nüüd on uues kujunduses jäädvustatud Ärni ja Mihkli monoloogid, mis oma aktuaalsust pole tänaseni kaotanud.

Meie põhjanaabritel soomlastel on igasuguste nippide kogumisest ja kasutamisest saanud institutsioon. Üle kahekümne aasta on ajakiri Pirkka kogunud ja talletanud nippe igalt elualalt. Välja on arenenud ka omalaadne nipifilosoofia, nn. nipiloogia. Roheline olla on moes. Rohelise mõtteviisi osa on taaskasutus. Seega on igasugused nipid osa rohelisest mõtteviisist, sest nippide eesmärk on heade ja praktiliste mõtete taaskasutus. Enne kuid midagi ära viskad, mõtle hoolega, kuidas seda veel kasutada saaks. Selles raamatus vaatame vanu asju uue pilguga ning õpetame, kuidas lihtsad nipid kergendavad elu ning teevad selle lõbusamaks.

Seksikaubandus ehk naiste ja laste transportimine üle riigipiiride ja nende sundimine prostitutsioonile on orjapidamise 21. sajandi vorm. Vägivaldne ja kalk äri, mida juhivad organiseeritud kuritegelikud jõugud üle kogu maailma. Ükski seksiorjaks müüdud briti naine pole kunagi oma üleelamisi avalikkuse ees kirjeldanud – kuni tänase päevani. Lugu sellest, kuidas Sarah Forsythi peteti, orjaks müüdi ja Amsterdami punaste laternate rajoonis vangis hoiti, on dramaatiline ja veenev pilguheit rahvusvahelise seksiorjuse suletud maailma. Kuid lugu Sarah' elust, lugu tüdrukust, keda esmakordselt kuritarvitati kodus ja seejärel lastekodus ning tema vaevarohkest võitlusest ellujäämise nimel on samal ajal ka sügavalt inimlik lugu haavatavast noorest naisest ja tema meeleheitlikust pürgimisest turvatunde poole.

See kõik juhtus Caspar Neljateistkümnenda kuningriigis, mida läbi aegade oli kaitsnud draakon. Kuid keegi polnud kunagi draakonit näinud. Teati vaid, et draakon elas sügaval kaevu põhjas pargi kõige kaugemas nurgas. Lossis elas koos kuninga ja kuningannaga printsess Mimi. Tal oli maailma kõige kaunim jume, kõige ilusam suu, kõige nägusam piht. Tal oli maailma võluvaim nöpsnina. Tema juuksed olid samuti kaunimad maailmas. Pole siis imestada, et draakon Mimisse armus.

Me ei ela maailmas üksi. Ning kuidas me oma elu elame ning milliseid otsuseid teeme, sõltub suuremalt jaolt kõige lähedasematest inimestest. Tammerraamatu sarjas "Paar" räägivad Eesti tuntud abielupaarid oma elust, tööst, tõusudest, mõõnadest, kodust, lastest, koosolemisest. Raamatu persoonid on Siiri ja Mihkel Oviir.

Kui naine kaotab ootamatult oma eluaegse parima sõbra ja mentori, saab ta ootamatult sõbra koera omanikuks. Naise võitlust leinaga tugevdab koera vaikne kannatus peremehe seletamatu kadumise pärast. Kuigi teised muretsevad, et lein on teinud naisest oma mõtete ja koera vangi, keeldub ta koerast lahkuma. Muust maailmast isoleerituna on naine otsustanud õppida koera meeli ja mõtteid lugema, et seeläbi ka enda tunnetest aru saada. Seda kõike saadab suur sõprus koera ja inimese vahel, mis annab mõlemale elujõudu ning aitab raskustest üle saada. See on liigutav lugu armastusest, sõprusest, leinast, tervenemisest ning naise ja tema koera maagilisest sidemest.

Kimberly Dozieri elu muutus ühe hetkega. CBS Newsi auhinnatud reporterina oli Dozier pühendanud oma karjääri sellele, et olla uudiste edastamiseks õigel ajal õiges kohas. Kuid ühtäkki, olles kõige hullemal ajahetkel vales kohas, sai temast endast uudis, kui surmav plahvatus tabas tema meeskonda ja teade sellest levis üle kogu maailma. 2006. aasta tavaline patrull Bagdadis lõppes sellega, et Dozier lamas pärast autopommiplahvatust ühel tänaval vereloigus ning tema operaator ja helitehnik, samuti kaasas olnud kapten ja tõlk olid surma saanud. Kriitilises seisundis Dozier tuli teadvusele, kuid pidi võitlema kõigepealt ellujäämise, seejärel aga paranemise ja lõpuks tööle naasmise nimel. Autorist: Edastades väliskorrespondendina uudistekanalile CBS News Lähis-Ida sündmusi Iisraeli terroristidest kuni Afganistani sõja ja Osama Bin Ladeni jälitamiseni teenis Kimberly Dozier ära reporteri maine, kes kajastas uudiseid alati esirinnas. Iraagi sõja uudiseid edastas ta aastast 2003 kuni autopommiplahvatuses vigasaamiseni aastal 2006. Ta on saanud neli prestiižikat Gracie auhinda organisatsioonilt American Women in Radio and Television, nende seas 2007. aastal Grand Gracie auhinna töö eest Iraagis.

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid.

Volkonski parimad naljad ta enda valikul.