Tooted
See raamat on pühendatud inimtekkelise absurdi vahest ehk kõige võimsamale õiele kogu inimkonna senises ajaloos – Nõukogude Liidule. Seal viljeldud absurd sai alguse väheste inimeste eluvõõrastest ideedest, kuid need arenesid edasi ja haarasid endaga üha uusi inimesi, kuni hakkasid iseennast omaenda sisemisest jõust taastootma. Absurdsed ideed sünnitasid absurdseid lahendusi, need omakorda nõudsid uusi absurdseid meetmeid, viimased uusi absurdseid ideid ja lõpuks ei saanud enam keegi aru, kust see kõik tuleb. Ainuke, mida võis mõista, oli see, et elu on muutunud košmaarseks, arusaamatuks, totraks ja et pole mingit lootust sellele vastu hakata, sest absurd valitseb kõikjal – polnud lihtsalt jõudu, mille abil absurdi lammutama hakata.
Kui palju teate oma naabritest? Emily ja Ben kolivad doktor Burmani ja tema naise Anita kõrvalmajasse ja soovivad uute naabritega tuttavaks saada. Seltskondlik Emily üritab sõbruneda arsti naisega, kuid Anita käitub kuidagi kummaliselt. Ta justkui kardab majast väljuda ja telefonile vastata. Kui Emily mõni nädal hiljem kadunuks jääb, satub Ben paanikasse. Kas tõesti on Emily ta teise mehe pärast maha jätnud? Või on saatuslikuks saanud Emily uudishimu naabrite vastu?
Eesti ja Saksamaa kunstikontaktidel on rikas ja pikk ajalugu. Kui 18. sajandil leidsid Saksa päritolu kunstnikud siinkandis soodsatel tingimustel tööd koduõpetajate ja portreemaalijatena, siis 19. sajandil liikumise suund pöördus. Eestist pärit kunstipürgijad omandasid Peterburi kõrval üha sagedamini kunstihariduse Saksamaa kunstiakadeemiates. Ka möödunud sajandi esimestel kümnenditel, säilitasid Saksamaa suured kunstikeskused München ja Berliin tänu moodsa kunsti mõjukale liikumisele – ekspressionismile oma külgetõmbejõu.
Saksamaa on olnud Eesti päritolu kunstnikele õpingute kohaks, motiivide allikaks ja enesetäiendusreiside sihtpunktiks, ent selle kõrval ka õige mitmete kunstisuundade ja -eksperimentide vahendajaks. Saksamaa erinevate geograafiliste paikade jäädvustamisest olulisemaks osutusid sealses kultuuriruumis omandatud kunstikogemused.
Mõnikord ma lihtsalt ei jõua ära imestada, miks on nii, et mõni peab elama karmavõlaga ja mõni teine sünnib õnnesärgis, aga meie perele on langenud osaks ohvernaabriks olemise sünge saatus. Tõesti, mul saab õige varsti villand Proletariaadi puiesteest! No mis elu see olgu? Paremat kätt naabrid ei märka teiste kätetööga rajatud krundipiiri, muru ega sõiduteed. Jõmmipere ei tea täpselt, mida ehitusbuumist saadud musta rahaga ette võtta, kuhu seda kulutada või mida kõike luba omamata kinnistule ehitada. Vasakut kätt torniga maja triikimistoa aknalaual lehvib aga Venemaa lipp ning hoovis praalitakse: „Aga meil Moskvas on nii hea ...“ Ja nagu kauge mineviku vari elab veel üle tänava Viinamees ainsana kolmest kangest vanamehest.
Enno Tammeri elulooraamatute kolmas köide, mis sisaldab tema ajakirjanduslikke tekste. Raamat hõlmab arvamusi, hoiakuid, intervjuusid ja publitsikat, mis käsitlevad ühiskonda, poliitikat ja eluolu. Teos valmis autori 50. sünnipäevaks.