Tooted

Kutsume lugeja teekonnale läbi rahvusliku kooli ajaloo, taustaks Eesti rahva ja riigi sündmusterikas heitlik saatus I maailmasõja lõpust kuni 2018. aastani. Esimeses osas jälgitakse, kuidas aastail 1918‒1940, rööbiti riigivalitsemise õppimisega, kujundati eesti kool ajatormidele vastupidavaks. Teine osa näitab, et võõrvõimu aastakümneil (1940‒1991), ka kõige inimvaenulikumatel aegadel, hoidsid eestlased oma kooli, säilitades emakeelse hariduse kõrgkoolidiplomini. Impeeriumi langedes oli meil kuus eestikeelset ja -meelset kõrgkooli. Kolmas osa viib lugeja taas vaba ja demokraatliku Eesti hariduse rõõmude ja murede keskele.

Arstiteaduse areng viimase saja aasta jooksul on olnud silmapaistev, vabas maailmas üldiselt ka lineaarne. Oludest, kus paljud nakkushaigused olid veel potentsiaalselt surmavad, pärilikkuse aineline olemus ebaselge ning naistel polnud võimalust ega õigustki oma fertiilsust kontrollida, oleme jõudnud antibiootikumide, DNA biheeliksi ja antibeebipillideni. Eesti viimase saja aasta ajalugu nii sirgjooneline pole olnud. Meil takistasid heaoluühiskonna arendamist Vene ja Saksa okupatsioon. Hitleri-Saksamaa ja NSV Liit on ka meditsiiniloos olulised peatükid, kusjuures arstiteaduse areng neis riikides polnud sugugi ühemõtteliselt positiivne. Käesolev raamat vaatlebki Eesti meditsiini arengulugu neis muutlikes oludes, mida ajalugu meie kodumaale pakkunud on.

"Eesti politsei 100 aastat" kajastab korrakaitse arengut. Suurema tähelepanu all on omariikluse aastad 1918–1940 ja 1991–2018.

Nii omariikluse algusajal kui ka 1990. aastatel kulus hulk aega, enne kui tekkis riiklikele vajadustele ja ühiskondlikele ootustele vastav politseiorganisatsiooni töökultuur. Elu ja ühiskondlik-majanduslikud olud muutuvad pidevalt ning kuritegevus areneb ja teiseneb. Muutunud on korrakaitsjate ülesanded, asutuste alluvus ja struktuur, isikkoosseisu väljaõpe ning igapäevatööks vajalik materiaal-tehniline baas.

Raamatus jääb rõhuasetus politseile, teisi Eestis tegutsenud korrakaitseasutusi on käsitletud põgusalt. Politseitöö igati värvikast ajaloost on lähemalt peatutud mõnedel – enamasti eripärastel – üksikjuhtumitel.

Raamat „Eesti postmarkide 100 aastat” tutvustab eelkõige Eesti riigi omi väljaandeid aastatel 1918–1940 ja alates 1991. aastast. Postmarkide kogumine ehk filateelia jõudis Eestisse enne oma riigi postmarkide väljaandmist. Erinevalt markide väljaandmisest on filateeliaga Eestis tegeletud järjepidevalt. Vaid võimalused on eri aegadel erinevad olnud. Kohalike filatelistide tegemiste kõrval saab lugeda ka Eestiga seotud filatelistidest mujal maailmas. Tänapäeval, kui margi roll postimaksevahendina väheneb, muutub järjest tähtsamaks mark kogumisobjekti ja oma riigi tutvustajana. Rikkalikult illustreeritud ülevaade võimaldab lugejatel hinnata, millise pildi senised väljaanded Eestist annavad.

„Lihtne ja tervislik" kokaraamat on sündinud ajakirja 60+ lugejate tahtel, kes võtsid alates 2016. aasta jaanuarist vaimustunult vastu tunnustatud koka ja õppejõu Sirje Rekkori köögijutud ja väga hästi töötavad retseptid. Raamatus on mõnusaid hiliseid hommikusööke, toitvaid lõunasööke, kergeid õhtusööke, ideid, mida pakkuda, kui sõbrad tulevad külla, aga ka hoidiseid ja küpsetisi.

"Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestistˮ pole lühikesi lakoonilisi küsimusi ja kuivi vastuseid sisaldav väljaanne, nii nagu neid hea hulk ilmunud on. Siin pole mäng oluline. See on mäluraamat Eestimaast. Suuresti erineb see väljaanne sellegi poolest, et pea kõikide juba siitilmast lahkunud inimeste nimetamisel on ära toodud nende eludaatumid. Inimese eluaega on oluline teada, et osata ajateljel ette kujutada, millal ta tegutses.

Teine oluline erinevus võrreldes seni ilmunud mälumänguraamatutega on persoonide täisnimede väljakirjutamine. Nimi on inimese kõige tähtsam tunnus.
II osa lõpus on koguteose isikunimede register.

Koguteos on mõeldud laiale lugejaskonnale alates põhikooli õpilastest kuni kõrges eas inimesteni, kõigile neile, kellele on olulised teadmised Eestimaast.

Raamatu autorid on Postimehe lugejale tuttavad, sest nende koostatud mälumänge on ilmunud aastaid, vennad Lembit ja Uno Ainsoo on mälumängijad kuuekümnendatest aastatest alates.

"Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestistˮ pole lühikesi lakoonilisi küsimusi ja kuivi vastuseid sisaldav väljaanne, nii nagu neid hea hulk ilmunud on. Siin pole mäng oluline. See on mäluraamat Eestimaast.

Suuresti erineb see väljaanne sellegi poolest, et pea kõikide juba siitilmast lahkunud inimeste nimetamisel on ära toodud nende eludaatumid. Inimese eluaega on oluline teada, et osata ajateljel ette kujutada, millal ta tegutses. Teine oluline erinevus võrreldes seni ilmunud mälumänguraamatutega on persoonide täisnimede väljakirjutamine. Nimi on inimese kõige tähtsam tunnus. II osa lõpus on koguteose isikunimede register.

Kaheosaline, 880-leheküljeline koguteos on mõeldud laiale lugejaskonnale alates põhikooli õpilastest kuni kõrges eas inimesteni, kõigile neile, kellele on olulised teadmised Eestimaast. Raamatu autorid on Postimehe lugejale tuttavad, sest nende koostatud mälumänge on ilmunud aastaid, vennad Lembit ja Uno Ainsoo on mälumängijad kuuekümnendatest aastatest alates.

"Teine masinate ajastu" on murranguline raamat: see sõelub välja olulise arutelust, mida peetakse tehnoloogiliste muutuste kiiruse ja nendega kaasnevate majanduslike mõjude üle. "Brynjolfsson ja McAfee viivad meid peadpööritavale rännakule kogu maailma novaatorite ja leiutiste juurde. Aga see pole pelgalt huvireis. Autorid kirjeldavad, kuidas need tehnikaimed on sündinud, miks nad on tähtsad ning mis neist edasi saab," tutvustab raamatut Google'i peaökonomist Hal Varian. Maailmas laineid löönud teoses jagavad kaks oma valdkonna teerajajat – Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee – teraselt ja vahedalt selgitusi jõudude kohta, mis peituvad nii inimesi arvutimängus edestava tehisintellekti kui ka isesõitvate autode taga. Kaks mõtlejat paljastavad terava analüüsi käigus jõud, mis korraldavad ümber meie elu ja majandust, ning tutvustavad plaane, kuidas ehitada üles ja jagada õitsengut teisel masinate ajastul.

Kui 1918. aastal tekkis iseseisev Eesti Vabariik, elas Venemaal, Siberis, Kaukaasias, Lääne-Euroopas, Ameerikas ja Austraalias ligemale üks viiendik eestlaste üldarvust. Kõikjal, kus eestlased elasid suuremal hulgal koos, tegutsesid eesti seltsid, mõnel pool anti välja eestikeelset ajalehte. Raamat annab ülevaate organiseeritud väliseesti elust viimase saja aasta vältel. Mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse kahe maailmasõja vahelist perioodi, sest selle kohta on varem ilmunud vähe üldkäsitlusi.

Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus. ninad vastakuti kaks halli kassi üks toas teine vihmas Mihkel Kunnus soovitab: "Aastal 2011 kogumikuga "Aheldatud Jõgeva" debüteerinud Siim Pauklin on keeletundlik tipploodusteadlane, kelle vaimukad sõnamängud pole pelgalt sõnamängud."