Tooted

"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.

 Kokkuvõtted inglise, saksa, soome ja vene keeles

Eesti tuntuima ajakirjanikust ajaloolase isikupärane ja teravmeelne Eesti ajaloo käsitus, mis hõlmab sündmusi sajandivahetusest 1925. aastani. Erinevalt Traksmaast heidab Laaman valgust ka Euroopa poliitilistele intriigidele ja Ida veresaunale. Et tekst polnud mõeldud avalikuks levitamiseks võis autor kirjutada asjadest nii, nagu need tegelikult olid. Kolmas trükk

Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. "lnetu hertsoginna Margarete Töllmokk" näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad — nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Nobeli laureaadi romaani tegevustik toimub mõne päeva jooksul. Jõukat ja vaest perekonda ühendab kahe klassivennast poisi sõprus. Ühe ema on abikaasa surmast peale elanud üsna mitme mehega, teise omal pole armukesi olnud. Mõlemal on omad unistused ja lootused, nii üks kui teine vajab kodule kaitsjat ja pojale isa. Prantsusmaal tunnistati romaan aasta parimaks tõlkeraamatuks.

Tegevus toimub firmas, mis tegeleb kuulsuste geneetilise pärandi müügiga. „Doonoriteks“ on tippteadlasi, kultuuritegelasi ja kroonitud päidki. Et nood asja olemusest midagi ei tea, tekib hulgaliselt koomilisi olukordi.

See on lugu tüdrukust, kes on algul nii ebameeldiv, et kui väikesel Maura Higginsil oli mingit lootust, siis on lootust kõige inetumal meie hulgast. Iga naise südamepõhjas hõõgub veendumus, et tal on õigus ilus olla. Näotu naine tunneb, et temal lasub needus, mis hoiab tema ilu unehõlmas; ja kuigi eile inetu tüdruk soostus närtsima müürilillena, täna alustab ta võitlust. Tänapäeval võib näha sadu meeldivaid, šikke noori naisi, keda tüdrukupõlves oleks liigitatud inetute hulka, kui nad oleksid elanud oma vanaema päevil. Praegune põlv on targem ega alistu säärasele saatusele; ei lase oma ilu surmani magada. Nii tegi endast magneti ka Maura Higgins, kes näis olevat üks looduse korratumaid kätetöid, igav, vormitu, väljapaistmatu. Õhutatud igatsusest ühe teatava mehe armastuse järele, ta hüüdis äkki: "Ma tahan kütkestada! Ma tahan võita!" Ja ta tuli sellega toime.

1936. aasta Noor-Eesti väljaande faksiimile, mille novellid on inspiratsiooni saanud Saaremaa läänerannalt. Teost on peetud parimaks rannaelu kujutaks eesti kirjanduses ning seda loetakse ilmselt senikaua, kui Eestimaal lapsed koolis käivad. 

Sisu:

• "Meeste vahel"
• "Mere annid"
• "Aegunud õnn"
• "Elamise rahu"
• "Randlase surm"

Harva on olnud inimest, kes oma ajas on nii tuntud ja tunnustatud kui oli Erasmus. Pea kogu haritlaskond pidas Erasmust lausa eksimatuks, iga tema mõtet lõplikuks tõeks. Harva on mõne teadlase elust kirjutatud nii köitvalt kui teeb seda Stefan Zweig Rotterdami Erasmuse elukäiku kujutades. Usu- ja teadusemehe avastused ja mõtted, ka ta eksimused ja möödalaskmised oma aja olme taustal on saanud suure kirjaniku väärilise rüü.

20. sajandi menukirjaniku viimane, juba pärast surma ilmunud romaan. Olustik põhineb kirjaniku enda kogemustel, mis ta sai pagulasena Ameerika Ühendriikides. See raamat räägib vaeste rikkusest ja rikaste vaesusest, armastusest ja kirest, pagulaste elusaatusest, kunstist ja kunstiärist. Hollywoodi filmitootmise tagamaadest ning paljust muustki.