Tooted

J. Saar on selle raamatu kirjutaja varjunimi, mille taha varjas end Eduard Laaman (1888-1946), "Eesti iseseisvuse sünni", "Eesti Vabadussõja poliitilise ajaloo" jpt. teoste autor. Siinset raamatut peetakse tänini parimaks 1924. aasta 1. detsembri sündmuste käsitluseks. Faksiimiletrükk väljaandest: Tallinn : Valvur, 1925

Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. "lnetu hertsoginna Margarete Töllmokk" näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad — nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Nobeli laureaadi romaani tegevustik toimub mõne päeva jooksul. Jõukat ja vaest perekonda ühendab kahe klassivennast poisi sõprus. Ühe ema on abikaasa surmast peale elanud üsna mitme mehega, teise omal pole armukesi olnud. Mõlemal on omad unistused ja lootused, nii üks kui teine vajab kodule kaitsjat ja pojale isa. Prantsusmaal tunnistati romaan aasta parimaks tõlkeraamatuks.

Tegevus toimub firmas, mis tegeleb kuulsuste geneetilise pärandi müügiga. "Doonoriteks" on tippteadlasi, kultuuritegelasi ja kroonitud päidki. Et nood asja olemusest midagi ei tea, tekib hulgaliselt koomilisi olukordi.

Claude Farrère (s. Eduard Bargone, 1872) on elukutselt mereväeohvitser, kuid hiljem andus ta täielikult kirjandusele. Nagu Pierre Loti, on ka Claude Farrère eksootilise romaani harrastaja, kuid tema töis lisandub esimese sentimentaalsusele veel salapärast ja dramaatilist elementi. Ta esikteos "Oopiumisuits" (1904) äratas kohe suurt tähelepanu.

1936. aasta Noor-Eesti väljaande faksiimile, mille novellid on inspiratsiooni saanud Saaremaa läänerannalt. Teost on peetud parimaks rannaelu kujutaks eesti kirjanduses ning seda loetakse ilmselt senikaua, kui Eestimaal lapsed koolis käivad. 

Sisu:

• "Meeste vahel"
• "Mere annid"
• "Aegunud õnn"
• "Elamise rahu"
• "Randlase surm"

Erich Maria Remarque sai maailmakuulsaks 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta". 1931. aastal ilmunud "Tagasitee" on otsekui ühenduslüli selle sõjaromaani ning 1956. aastal avaldatud "Musta obeliski" vahel. Esimesest maailmasõjast naasnud noored mehed otsivad tagasiteed eraellu, paljud neist ei oska uute oludega kohaneda. Nagu elus ikka, on neid, kes elavad igal ajal nagu kalad vees, ja teisi, kes ei suuda kuidagi kohaneda. Kohanemisraskuste kirjeldus ulatub mahedast huumorist traagikani. Lugeja leiab "Tagasitees" mõndagi, mis on tuttav "Mustast obeliskist". Tegevustik toimub ilmselt ühes ja sessamas linnas, on ühiseid tegelasi, on mõlemas romaanis korduvaid tegevusmotiive.

20. sajandi menukirjaniku viimane, juba pärast surma ilmunud romaan. Olustik põhineb kirjaniku enda kogemustel, mis ta sai pagulasena Ameerika Ühendriikides. See raamat räägib vaeste rikkusest ja rikaste vaesusest, armastusest ja kirest, pagulaste elusaatusest, kunstist ja kunstiärist. Hollywoodi filmitootmise tagamaadest ning paljust muustki.

Ludwig Tieck on saksa kirjanduse suurnimesid. Romaanis käsitleb ta ajalootruudust taotlevas laadis põnevaid sündmusi XVI sajandi lõpu Itaalias. Tegelaskond koosneb ajaloolistest isikutest, kelle seas on kardinale, paavste, valitsejaid, aadlimehi, kirjanikke ja õpetlasi. Romaan on tulvil kuritegusid, hullumisi, julmust, aga ka õrna armastust, aadlike ja vaimulike kuulsuse- ja võimuiha. Paiguti kriminaalromaanina mõjuv teos on teisal pigem armastusromaan, olles ühtaegu sissevaade tolle aja elulaadi.