Tooted

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

"Ahvirannik" on jutustus ühe indiaani perekonna lagunemisest ja leinast ning ühtaegu ka hingekeeli puudutav lugu täiskasvanuks saamise raskusest. Läbi noorukese Lisa Hilli silmade avaneb maailm, milles elavad tänapäeva indiaanlased, kus lääne kultuur põimub igipõliste traditsioonide ja uskumistega. Uskumata venna hukkumist elab Lisa mõtteis uuesti läbi nende ühise mineviku, milles olulist osa mängivad tema värvikad perekonnaliikmed: onu Mick, tulihingeline Elvise fänn ja indiaanlaste õiguste eest võitleja; vanemad, kes üritavad leida kooskõla haisla rahva pärandi ja Lääne kommete vahel; isepäine vanaema Ma-ma-oo, traditsioonide kandja. Lisal tuleb toime tulla ka teistsuguse maailmaga: vaimude, sasquatch'ide ja loomade hingedega, kes oma riukalikul moel üritavad tüdrukut kord kaitsta, kord endi maailma peibutada. Eden Robinson on 34-aastane indiaani kirjanik. "Ahvirannik" on ta esimene romaan ja see valiti Kanada parima romaani nimetusele kandideerivate raamatute nimistusse.

"Alkeemia" on Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma esikromaan.

Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarah'st üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri – tema noore näoga teisik – oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda. Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.

Viis autorit. Viis romaani. Üks kirjastus. Ja vaid üks bestseller. Davis & Dash on Manhattani sädeleva kirjanduselu koondpilt, maailm mitmemiljoniliste avansside ja kirjastuspidudega. Ja kui kätte jõuab otsustav, raamatute trükist ilmumise hetk, võitleb D&D ägedalt võistlejatega. Viiel autoril on õnnestunud ihaldatavasse nimekirja pääseda aga bestselleriks saab vaid üks romaan.

Ameerika menukirjaniku Tom Wolfe'i (sünd. 1931) panoraamromaani keskseks tegelaseks on 38-aastane New Yorgi börsimaakler Sherman McCoy, kes ise nimetab end universumi isandaks. Tal on abikaasa, tütar, luksuslokaal Manhattanil, miljonini küündiv sissetulek ja kirglik armuke -- "kõik nii nagu peab". Üheainsa silmapilguga maandub peategelane Manhattani pidulikest õhtusöögisaalidest rassiliste, majanduslike, seksuaalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste pingete keerisesse, kui peale juhuslikku ekslemist Bronxi tänavatel jääb tema Mercedese rataste alla noor mustanahaline. Meedia haarab sündmusest aplalt kinni ning korrumpeerunud poliitikute ja kasu lootvate ametnike lõksust välja rabeleda pole sisuliselt võimalik. Autorit peetakse sajandilõpu Ameerika staatusühiskonna üheks satiirilisemaks kroonikuks.

Mary Wollstonecraft Shelley "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" (1818) kasvas välja süngest ja üleloomuliku tegelaskonnaga gooti romaanist, mis oli moes 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. "Frankensteiniga" lõi 19-aastane autor uue kvaliteedi õuduskirjanduses ja kirjanduses tervikuna. Omas ajas oli romaan tavatu selle poolest, et autor püüdis üleloomulikke jõude teaduslikult seletada.

"Joomahullu päevaraamat" on tõupuhas kultusraamat. See Juha Vuorise päevikuvormis netti kirjutatud absurdne ja siiralt räme kolehuumori õieke saadab väikekodanlikud väärtushinnangud pikalt ning paneb naerulihased proovile.

"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain – Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu – ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"

"Pikapeale tekkis tal oma nime suhtes vastutuse tunne. Nimi muutus talle lähedaseks ega ärritanud enam. Kassandrast kirjutati raamatus kui ennustajast, keda kunagi keegi ei uskunud, kuid kelle sõnad alati tõeks osutusid. Kassandra teadis küll kõike, nägi ette Trooja langemistki, kuid oli võimetu sündmuste käigus midagi muutma." Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma teine romaan.

"Maailma ajalugu 10½ peatükis" on briti kirjanduse suurkuju Julian Barnesi üks enim kõne- ja uurimisainet pakkunud romaane. Väljamõeldist ja ajaloolis-faktilist ainest humoorikalt ning elegantselt põimides seab autor löögi alla kogu kirja pandud ajaloo tervikuna. Ja pakub asemele oma loo -- stiilse, nüansipeene ning ootamatute seostega ajas ja ruumis. Teekond algab Noa laevalt ja lõpeb paradiisis, mis jagatakse igale inimesele kätte vastavalt sellele, millist taevariiki ta igatseb. Ja tavaliselt igatsevad inimesed lõppematut elu... Kuid paremat, iseenesestki mõista. Pühendunud frankofiilina on Barnes esimene inglane, kes on võitnud 2 suurimat Prantsuse kirjandusauhinda -- Prix Médicis ja Prix Fémina. Ühtlasi on ta Prantsusmaal enimhinnatud inglise kaasaegne autor, kuna kehastab prantslaste arusaamade järgi kõike inglaslikku, mahtudes ilusasti selliste nimede sekka nagu Tristram Shandy, Edward Lear ja Monty Python.

Matarese dünastia, kellega oleme juba kohtunud "Matarese ringis", on kogu oma kurjuse ja küsitava hiilgusega tagasi. Ning ainsat meest, kelle teadmised suudaksid seda takistada, CIA operatiivohvitseri Cameron Pryce'i ähvardab ajanappus. Tema ülesanne on jõuda kivise südamega tapjate jälile mööda vereraha rada surmaohtliku vandenõu südamesse. Selleks peab ta appi kutsuma juba pensionile jäänud legendaarse agendi Brandon Scofieldi – ainsa mehe, kellel on õnnestunud tungida Matarese ringi ja seal ellu jääda. See mees on vaja Kariibi mere saare paradiislikust peidupaigast välja meelitada ning taas Matarese surmaringi saata

Andeka moekunstniku Karen Kahni kõik unistused on täitumas. Teda autasustatakse moetööstuse ühe hinnatuima autasuga, tema abielu on õnnelik ning talle pakutakse ahvatlevalt suur summat firma müümise eest. Ainus, mis tema elust on puudu, on miski, mida ta juba kaua on igatsenud - laps. Saades teada šokeeriva uudise, et ta ei ole võimeline kunagi lapsi saama, avastab ta, et kuigi ta on hinnatud disainer, ei ole tal oma andekust ja geene kellelegi pärandada. Pärast arsti saatuslikke sõnu ja sellega kaasnenud kaotusvalu, hakkab tema hoolikalt üles ehitatud elu tasapisi lagunema. Ühel hetkel seisab ta fakti ees, et on kaotanud nii oma firma kui ka abikaasa. Nüüd tuleb tal otsustada, milline tema unistustest on väärt edasist võitlemist ... sest see saab olema raskeim kõigest, mis tal kunagi teha on tulnud.

C-551 ehk õuduste "Paradiis" Puhkelaager "Paradiis" on tulvil vaba aja veetjaid, kes ei oska aimatagi, et igaühest neist võib saada range saladuskatte all korraldatava saatanliku eksperimendi ohver. Kõik tunnistajad hävitatakse ääretu julmusega, varjamaks jälgi. Laagrist on võimatu ja mõttetu pageda, sest see tähendaks põgenemist elu lõpuni.

Tuntud Briti koomiku ja kirjaniku David Baddieli meelelahutusliku romaani "Unetus" (Time for Bed) peategelaseks on hilistes 20ndates unetuse all piinlev Gabriel Jacoby, kes ise nimetab ennast igavlevate feministide unelmaks. Noore mehe elu täidavad pornofilmid, hirm komplikatsioonide ees seksuaalelus, jalgpall, teise järgu Ameerika filmid ja ulguma ajav kirg ei kellegi muu kui oma õnnelikus abielus oleva venna naise vastu. Ja mehele, kes väidab, et tema erootilisi eelistusi on kujundanud peamiselt porno, on see iseäranis keeruline olukord, tõepoolest. Seda enam, et ka kõik muu tundub nihu minevat: vend surub tööd peale, ema nõuab pruuti, korterikaaslane läheb hulluks, mängu ilmub vennanaise õde... Suhete koomilises sasipuntras otsustab peategelane lihtsalt aega surnuks lüüa ja leppida külmalt teadmisega, et õnnelikuks ei saa ta ilmselt kunagi.