Tooted
"Ahvirannik" on jutustus ühe indiaani perekonna lagunemisest ja leinast ning ühtaegu ka hingekeeli puudutav lugu täiskasvanuks saamise raskusest. Läbi noorukese Lisa Hilli silmade avaneb maailm, milles elavad tänapäeva indiaanlased, kus lääne kultuur põimub igipõliste traditsioonide ja uskumistega. Uskumata venna hukkumist elab Lisa mõtteis uuesti läbi nende ühise mineviku, milles olulist osa mängivad tema värvikad perekonnaliikmed: onu Mick, tulihingeline Elvise fänn ja indiaanlaste õiguste eest võitleja; vanemad, kes üritavad leida kooskõla haisla rahva pärandi ja Lääne kommete vahel; isepäine vanaema Ma-ma-oo, traditsioonide kandja. Lisal tuleb toime tulla ka teistsuguse maailmaga: vaimude, sasquatch'ide ja loomade hingedega, kes oma riukalikul moel üritavad tüdrukut kord kaitsta, kord endi maailma peibutada.
Eden Robinson on 34-aastane indiaani kirjanik. "Ahvirannik" on ta esimene romaan ja see valiti Kanada parima romaani nimetusele kandideerivate raamatute nimistusse.
Kirg, igatsus, armusuhte lõpp või vastamata armastuse meeleheide on sageli saanud ajendiks palavatele ja pahatihti ettevaatamatutele kirjadele. Virginia Woolf, George Sand, Emily Dickinson, Marina Tsvetajeva, keisrinna Aleksandra, Simone de Beauvoir, Anais Nin ja paljud teised rohkem või vähem tuntud naised on kõik kirjutanud hinnatavaid ja omanäolisi armastuskirju.
Selles raamatus toodud valik pakub lugejale avaramaid tõlgendusvõimalusi kui andide toomine üksnes romantilise ja seksuaalse armastuse altarile. Või kes saakski väita, et Colette'i armastus Marguerite Moreno vastu, mis pidas vastu viiskümmend neli aastat, oli ainult kahvatu vari selle kõrval, mida tundis kuulus abielupaar Josephine ja Napoleon?
"Joomahullu päevaraamat" on tõupuhas kultusraamat. See Juha Vuorise päevikuvormis netti kirjutatud absurdne ja siiralt räme kolehuumori õieke saadab väikekodanlikud väärtushinnangud pikalt ning paneb naerulihased proovile.
"Arvasin, et elan õnnelikult igavesest ajast igavesti, Cam kasuemaks. Nojah, ha-haa! Välja kukkus hoopis teisiti. Cam on jõle kitsi. Ta ei raatsi mulle moekaid riideid osta ja just seetõttu läkski nii, et uues koolis hakkasid kõik lapsed mind pilkama. Ime siis, et ma teen poppi ja käin ühes eriti salajases paigas. Seal käivad need kaks poissi ka, kellega ma tuttavaks sain Alexander ja Jalgpall. Me mängime julgusmängu ja mina jään alati võitjaks. Mina olen kõikidest kõige vahvam. Olen jah!"
"Pikapeale tekkis tal oma nime suhtes vastutuse tunne. Nimi muutus talle lähedaseks ega ärritanud enam. Kassandrast kirjutati raamatus kui ennustajast, keda kunagi keegi ei uskunud, kuid kelle sõnad alati tõeks osutusid. Kassandra teadis küll kõike, nägi ette Trooja langemistki, kuid oli võimetu sündmuste käigus midagi muutma." Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma teine romaan.
"Maailma ajalugu 10½ peatükis" on briti kirjanduse suurkuju Julian Barnesi üks enim kõne- ja uurimisainet pakkunud romaane. Väljamõeldist ja ajaloolis-faktilist ainest humoorikalt ning elegantselt põimides seab autor löögi alla kogu kirja pandud ajaloo tervikuna. Ja pakub asemele oma loo - stiilse, nüansipeene ning ootamatute seostega ajas ja ruumis.
Teekond algab Noa laevalt ja lõpeb paradiisis, mis jagatakse igale inimesele kätte vastavalt sellele, millist taevariiki ta igatseb. Ja tavaliselt igatsevad inimesed lõppematut elu... Kuid paremat, iseenesestki mõista.
Pühendunud frankofiilina on Barnes esimene inglane, kes on võitnud 2 suurimat Prantsuse kirjandusauhinda - Prix Médicis ja Prix Fémina. Ühtlasi on ta Prantsusmaal enimhinnatud inglise kaasaegne autor, kuna kehastab prantslaste arusaamade järgi kõike inglaslikku, mahtudes ilusasti selliste nimede sekka nagu Tristram Shandy, Edward Lear ja Monty Python.
Tuntud Briti koomiku ja kirjaniku David Baddieli meelelahutusliku romaani "Unetus" (Time for Bed) peategelaseks on hilistes 20ndates unetuse all piinlev Gabriel Jacoby, kes ise nimetab ennast igavlevate feministide unelmaks. Noore mehe elu täidavad pornofilmid, hirm komplikatsioonide ees seksuaalelus, jalgpall, teise järgu Ameerika filmid ja ulguma ajav kirg ei kellegi muu kui oma õnnelikus abielus oleva venna naise vastu. Ja mehele, kes väidab, et tema erootilisi eelistusi on kujundanud peamiselt porno, on see iseäranis keeruline olukord, tõepoolest. Seda enam, et ka kõik muu tundub nihu minevat: vend surub tööd peale, ema nõuab pruuti, korterikaaslane läheb hulluks, mängu ilmub vennanaise õde... Suhete koomilises sasipuntras otsustab peategelane lihtsalt aega surnuks lüüa ja leppida külmalt teadmisega, et õnnelikuks ei saa ta ilmselt kunagi.