Tooted

Naine ei saa lõpetada kirjutamist, kuni leiab tapja. Mees ei saa lõpetada lugemist, sest tema on tapja. Eve Black oli kaheteistaastane, kui sarimõrvar, keda kutsutakse Eimidagimeheks – sest uurijatel pole temast sõna otseses mõttes mitte midagi, ei ühtegi jälge –, tappis terve tema perekonna. Ainsa ellujääjana saadab Eve'i ka täiskasvanuna kinnisidee tuvastada tema elu hävitanud mees. Ja ta kirjutab tõestisündinud mõrvaloost raamatu. Supermarketi turvatöötaja Jim Doyle loeb "Eimidagimeest", Eve'i lugu tema perekonda tabanud tragöödiast ja naise püüdlustest mõrtsukale jälile saada, ning iga uue leheküljega tunneb mees suurenevat raevu. Jim ei ole sugugi huvitatud Eimidagimehe kohta kirja pandust. Sest tema ongi Eimidagimees. Jim taipab peagi, kui ohtlikult lähedale on Eve tõele jõudnud ja et naine ei anna alla enne, kuni leiab mõrvari. Tal ei ole valikut, ta peab jõudma esimesena naise peatada … CATHERINE RYAN HOWARD (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda on nimetatud iiri noir'i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanid "Valetaja tüdruk" ja "Salasilm" (2020). Catherine'i uusim romaan "Eimidagimees" valiti 2020. aastal Iiri viie parima krimiloo hulka.

28. augusti hommik, 1941. Loode-Eesti sadamates kogunevad laevadele kümned tuhanded sõdurid ja tsivilistid. Järgmiseks päevaks lebab 64 laeva merepõhjas ja ligi viisteist tuhat inimest on elu kaotanud.

Kõštõm, 1957. Toimub tuumakatastroof, mille kannatanute arv ja radioaktiivse saaste tase ületab Tšornobõli oma mitmekordselt.

Guam, 2008. Kell on pool üksteist hommikul, üle stardiraja sõidab pommitaja B-2, kõigi aegade kõige salastatum ja kõige kallim lennumasin. Paar hetke hiljem on lennukist järel rusuhunnik ja kaks miljardit dollarit tõuseb suitsusambana taeva poole.

Miks? Iga suurkatastroofi puhul täidavad sellele küsimusele vastuse otsingud kümneid köiteid uurimismaterjale. Suuremat sorti õnnetused ei juhtu enamasti lihtsalt niisama. Vaja on tervet kokkusattumuste ahelat ning piisaks vaid ühe ketilüli katkemisest, et katastroof jääks olemata. "Katastroofid, mis ei unune" annab põhjaliku ülevaate kümnetest sellistest sündmusteahelatest, mille käigus inimene kaotas tehnika üle kontrolli ning maksis selle eest ränka hinda.

See raamat vastab kõikidele küsimustele, mis Sul kunagi tervise kohta on olnud – lisaks tervele hulgale küsimustele, mida Sa pole veel küsinud, aga peaksid. Isegi kui Sa ei hooli oma tervisest, peaksid seda ikkagi lugema, kuna Hamblin on nii kaasahaarav autor. Kui soovid mõista inimkeha kummalisi tööprintsiipe ja meditsiini tulevikku, siis peaksid seda haaravat ning harivat raamatut lugema.

Sõjaajaloolase Mati Õuna temaatiline bookazine "Atlandi lahingud." Kaks üliriiki, mõlemad veendunud oma tehnoloogia ja sõjalise jõu ülevõimus, kohtuvad Atlandi ookeani avarustel. Lahingulaev Hood on inglaste uhkus, Kruppi terasest hiiglane Bismarck omakorda kehastab Saksa insenerimõtte suursaavutusi. Kaks hiigellaeva kohtuvad surmaheitluses. Ent Teise maailmasõja märg lahingutanner ei piirdunud kaugeltki kahe superlaeva ajaloolise duelliga. Võideldi üle kogu Atlandi ookeani, enamgi, võitlus ei piirdunud veepinnaga, sõditi ka õhus ja meresügavustes.

See on avameelne portree USA presidendist Donald J. Trumpist ja teda kujundanud perekonnast. Mary L. Trump, ametilt kliiniline psühholoog, Donaldi ainuke vennatütar, heidab oma raamatus valgust nende perekonna tumedale ajaloole, et selgitada, kuidas tema onust sai mees, kellest on nüüdseks kujunenud oht kogu maailma tervislikule seisundile, majanduslikule turvatundele ja ühiskondlikule korraldusele. Mary L. Trump veetis suure osa oma lapsepõlvest vanavanemate uhkes New Yorgi majas, kus kasvasid üles ka Donald ja tema neli õde-venda. Vaimsete traumade, hävitavate suhete ning hooletuse ja kuritarvituse traagilisest koosmõjust põhjustatud sündmused on koos perekonnas järgitavate mustritega vorminud mehe, kes on end praegu sisse seadnud Ameerika Ühendriikide presidentide Ovaalkabinetis. Mary räägib oma perekonna süngetest ja tihtipeale segadusse ajavatest sündmustest nende vahetu tunnistajana, jutustades vaimukalt ja isegi humoorikalt. Ta kirjeldab halastamatu üksikasjalikkusega kõike: nii perekonna imetlust onu Donaldi vastu kui ka seda, kuidas Donald, Fred Trumpi lemmikpoeg, oma isa naeruvääristas ja kõrvale heitis, kui too hakkas alla jääma Alzheimerile.

Erlis Schönberg on kahes Hiiumaa restoranis tegutsev Mulgimaa mees, kelle elu kulinaariamaastikul on kulgenud nagu filmis. Kuueaastasena ema kõrval restoraniköögis tärganud huvi söögitegemise vastu viis 2010. aastal tiitlini "Aasta kodukokk". Järgnesid tööaastad pealinna noobli restorani köögis peakokana. Praeguseks on Erlis esimene kodukokast peakokk, kes ilma kutsetunnistuseta sai kutse liituda Eesti peakokkade ühendusega.Erlis "Maitsemeelelahutaja" retseptid on nagu vanad sõbrad – arvad neid tundvat, aga ikka üllatud! Sest Erlisel lihtsalt on vaja pea igasse retsepti oma vimka sisse visata. Tema käekirjaga on hapukapsasupp kuivatatud räimega, karusmarja rummipallid, mehine seljanka kuumsuitsulõhega, meretagune mulgipuder, linnasejäätis ja värskekapsakali ning Erlise äkiline raketikütus ehk supersärtsakas tomati-küüslaugu-mädarõikasalat võtab pisarad lahti ka kõige vapramal mehepojal.

Nautida toitu ja samal ajal end hästi tunda – see vajab julgust ja pisut ka teadmisi. Kui kogu aeg kardad, et sööd liiga palju, kuidas sa siis saad ja julged süüa nii palju kuitahad? Kui mõelda iga hetk, et maitsev toit teeb paksuks, kuidas siis üldse toitu nautida? Tegelikult on hästi söömine püsiva kaalujälgimise alus. Hästi söömise all mõeldakse toidu nautimist ja tervislikku toiduvalikut. Selles raamatus on kogutud kokku maitsvad ja tervislikud retseptid ning teadmised sellest,mis on tervislik toit ja kuidas teha õigeid valikuid. Soovime,et naudiksid toitu ja muretseksid vähem, samal ajal kui parandad vähehaaval oma söömisharjumusi. Patrik Borg ja Sirkka Hirvonen on põhjanaabrite tunnustatud toitumisasjatundjad. Nad on andnud välja palju nõuanderaamatuid ja avaldanud artikleid erinevates väljaannetes.

"Tulevik on ajalugu" räägib Venemaast viimase kolmekümne aasta jooksul, ühendades isikliku ja akadeemilise vaatenurga. Isiklikku vaadet pakuvad seitsme inimese elulood, nii et autor on raamatut nimetanud ka romaaniks tõsielust. Ühiskonnauurijate abiga otsib Gessen vastuseid küsimustele, miks demokraatiapüüdlused nurjusid, kuidas siis õigupoolest nimetada praegu valitsevat režiimi ja miks homo soveticus kõigest hoolimata surematuks osutus.

"Populaarsed raamatud Venemaast või ka teistest riikidest jagunevad kahte põhilisse kategooriasse: lood võimuinimestest (tsaarid, Stalin, Putin ja nende ringkonnad), mis püüavad selgitada, kuidas riiki on juhitud ja juhitakse, ja lood tavalistest inimestest, mis püüavad näidata, kuidas nendes riikides elada tundub.

Olen kirjutanud mõlemat sorti raamatuid ja lugenud kõvasti rohkem. Aga isegi parimad neist – õigupoolest just eriti parimad neist – pakuvad vaid ühe aspekti riigi loost. Kui mõista ajakirjanikutööd, nagu mina tavaliselt mõistan, India mõistujutuna kuuest pimedast mehest ja elevandist, pakub enamik raamatuid Venemaast vaid elevandi pea või jalgade kirjeldust. Ja isegi kui mõned raamatud kirjeldavad ka looma saba, lonti või keret, üritavad vaid vähesed selgitada, kuidas see loom kokkuvõttes välja näeb, või seda, mis loom see üldse on.

Minu plaan oli sel korral looma nii kirjeldada kui ka määratleda." – Masha Gessen

Masha Gessen (snd 1967)on Moskvas sündinud ja praegu USA-s tegutsev ajakirjanik ja inimõiguslane. Ta on avaldanud üheksa raamatut, sealhulgas Vladimir Putini biograafia "Näota mees" (Tänapäev, 2012).

"Tulevik on ajalugu" kuulutati 2017. aastal USA riikliku raamatuauhinna võitjaks, samuti valisid The New York Times, Los Angeles Times ja Boston Globe selle aasta parimate raamatute hulka.