Tooted

Õpik sisaldab grammatikat, harjutusi ning lugemispalu

Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 16 000 märksõna. Kuigi eeskätt koolidele mõeldud, on selle koostamisel - sõnade ja fraseoloogiliste väljendite valikul - arvestatud ka kõiki neid, kes keskmise raskusega saksakeelse ilukirjanduse ja tänapäeva publitsistlike ning populaarteaduslike tekstide lugemisel sõnaraamatu abi vajavad. Peale igapäevase ja laialdasemalt kasutatava ühiskondlik-poliitilise sõnavara on antud ka kirjasõnas sagedamini tarvitatavad lühendid. Lõppu on lisatud valimik tuntumaid geograafilisi nimesid ja grammatiline teatmik. Geograafilistest nimedest on esitatud üldiselt ainult need, mille kirjapilt saksa ja eesti keeles erineb või mille grammatilise soo määramine võib raskusi valmistada.

Järelpõlvede käes on tänapäeval umbes viissada Masingu kirja, mis tõenäoliselt moodustavad Äksi pastori laialdasest kodu- ja välismaisest korrespondentsist siiski vaid väikese osa. Enam kui pool Masingu säilinud sõnumikest on adresseeritud Rosenplänterile ja jõudnud meieni tänu viimase kogujahoolele. Johann Heinrich Rosenplänteri ja Otto Wilhelm Masingu ühiste rahvavalgustuslike huvide tõttu oli nende kontaktiastumine väikeses Eestis üsna ootuspärane. Algatus tuli nooremalt, Rosenplänterilt, kes pöördus Masingu poole 20. märtsil 1814 (vana kalendri järgi), paludes kaastööd oma ajakirjale "Beiträge zur genauern Kenntnißder ehstnischen Sprache". Selle kirjaga algaski 18 aastat kestnud kirjavahetus, mis katkes Masingu surmaga.

Koolinoortele mõeldud sõnastikus on umbes 25 000 märksõna, lisaks on toodud vajalikud grammatilised vormid, tugevatel verbidel ka põhivormid. Eraldi peatükina on toodud lühiülevaade õigekirjast, nimisõnade soo määramisest ja mitmuse moodustamisest.

5. trükk

Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 4300 märksõna ja 15000 fraseoloogilist väljendit, kuhu kuuluvad fraseoloogilised liitumid (idioomid) fraseoloogilised üksused (kõnekäänud, püsivõrdlused, lendsõnad, sõnapaarid, vanasõnad) fraseoloogilised kombinatsioonid (ainult osaliselt fraseoloogiliselt seotud ühendid)

Vana Tallinn 2. osa

Käesolevas «Vana Tallinna» köites avaldatakse rahvusvahelise konverentsi «Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur» ettekannete tekstid, Konverents toimus 14.-16. juunil 2002. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas, korraldaja oli pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetool Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja haridusameti toel.

Õpiku 38 õppetükki hõlmavad teemasid, mis on valitud igapäevase kõnekeele õpetamisest lähtudes. Õpikus on esitatud foneetika lühikursus ja grammatikareeglid. Harjutused sisaldavad probleemõppe elemente, mis arendavad loovat mõtlemist. Õpik iseõppijaile, sobib kasutada ka keeltekoolis ja -kursustel.

Tallinna vanalinna ajaloost rääkivad artiklid, ilmunud raamatute retsensioonid jm.

Sisukord: Sissejuhatuseks Zum Geleit Muhu mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch von der Insel Mohn Muhu mõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch von der Insel Mohn Maasi mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch vom Hofe Masik Saaremõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch vom Amt Holmhof

Teine trükk, sisaldab 32 000 sõna. Raamat on gooti kirjas.

Mikkeli muuseumi näitusega (03.04.–31.10.2010) kaasnenud kataloog tutvustab Eesti üht olulisemat väliskunsti kogu, mis jõudis Eesti Kunstimuuseumi tänu kunagistele erakollektsionääridele. Ükski teine 20. sajandi modernismi vool ei ole Eestis sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt esindatud kui saksa ekspressionism. Kollektsioon hõlmab graafikat ja joonistusi – selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvad kunstnikud (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka olulisemad hilisekspressionismi (Neue Sachlichkeit, verism) esindavad autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust.

Jõelähtme kirik ja kogudus 18.sajandi esimesel poolel. Kirche und Gemeinde von Jegelecht in der ersten Hälfte des 18. Jahrhunderts

Pastor heinrich Christopher Wrede ja tema ametijärglaste kroonikamärkmed. Chronikalische Nachrichten von Pastor Heinrich Christopher Wrede und seinen Amtsnachfolgern

Oma Jõelähtme kogudusekroonikas kirjutab pastor Heinrich Christopher Wrede (1691-1764) Põhjasõja-järgse maakihelkonna kirikuelu majanduslikust ja usulisest küljest, kohalikest koolioludest, Jõelähtme kihelkonna ajaloost ja rahvapärimusest, samuti tema ametiajal kihelkonnas aset leidnud tähelepanuväärsematest sündmustest.
Kroonika kaudu avaneb pilt 18. sajandi esimese poole maapastori hoiakutest nii talurahva kui ka aadli suhtes, tema haridustasemest ja usulistest tõekspidamistest. Wrede ametijärglaste poolt kroonikale lisatud täiendused keskenduvad peamiselt kirikuelu sisemistele küsimustele nagu pastorite ametissemääramine, talurahva ja mõisate koormised pastori ülalpidamiseks ja sellelt pinnalt tekkinud konfliktid.

Raamat sisaldab põhjalikku sissejuhatust ning kroonika teksti saksa ja eesti keeles.

"Johann Christoph Brotze. Estonica" hõlmab muinsustekoguja ja pedagoogi, Saksamaal Görlitzis sündinud ja põhiliselt Riias tegutsenud Johann Christoph Brotze (1742–1823) poolt Eesti aladelt ajavahemikus 1771–1818 kogutud ja üleskirjutatud muinsustekollektsiooni: vaateid linnadest, linnustest, mõisatest, kirikutest, kõrtsidest, taluhoonetest ja maastikest, linnade ja maakondade plaane, talupoegade tööriistu, arheoloogilisi leide, kirikutes leidunud hauakive ja vappepitaafe, münte ja medaleid, inimtüüpe, ajaloolisi ja kaasaegseid portreid jpm.

619-leheküljeline teos sisaldab kokku 287 Eesti ala puudutavat värvilist ja mustvalget pilti selgitavate kommentaaridega.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit