Tooted

Mõistega "baltisakslane" tähistatakse Eestis ja Lätis elanud saksakeelseid inimesi. Laiemalt tuli see sõna kasutusele alles 20. sajandi algul, kuid sellegipoolest käsitletakse baltisakslastena ka siinmail varasemal ajal elanud sakslasi.

Baltisakslased kujutasid endast eestlaste kõrval ja nendega koos elanud saksa keelt kõnelnud inimrühma oma kultuuri ja saatusega.

Käesolev kataloog praotab ukse Eesti muuseumides leiduva rikkaliku baltisaksa kultuuripärandi juurde. Esemete valikul on keskendutud baltisaksluse kõrgajale 18.-19. sajandile ja 20. sajandi algusele.

Rainer Maria Rilke oli eelmise sajandi üks suuremaid luuletajaid, kes alustas oma kümne "Duino eleegia" kirjutamist 1912. aastal vürstinna Marie von Thurn und Taxis-Hohenlohe külalisena Duino lossis ja valmis said nad 1922. aastal Švetsis Muzot' väikelossis. Rööptekst saksa keeles.

Koolinoortele mõeldud sõnastikus on umbes 25 000 märksõna, lisaks on toodud vajalikud grammatilised vormid, tugevatel verbidel ka põhivormid. Eraldi peatükina on toodud lühiülevaade õigekirjast, nimisõnade soo määramisest ja mitmuse moodustamisest.

5. trükk

Mikkeli muuseumi näitusega (03.04.–31.10.2010) kaasnenud kataloog tutvustab Eesti üht olulisemat väliskunsti kogu, mis jõudis Eesti Kunstimuuseumi tänu kunagistele erakollektsionääridele. Ükski teine 20. sajandi modernismi vool ei ole Eestis sedavõrd hästi ja rahvusvaheliselt esindatud kui saksa ekspressionism. Kollektsioon hõlmab graafikat ja joonistusi – selle tuumiku moodustavad tööd ekspressionistidelt, kelle seas on nii stiili rajavatesse rühmitustesse Die Brücke ja Der Blaue Reiter kuuluvad kunstnikud (Emil Nolde, Franz Marc, Heinrich Campendonk, Paul Klee, Erich Heckel, Alfred Kubin) kui ka olulisemad hilisekspressionismi (Neue Sachlichkeit, verism) esindavad autorid (Otto Dix, Max Beckmann, George Grosz). Samuti ei puudu näited selliste ekspressionismi suurkujude nagu Ernst Barlachi, Oskar Kokoschka, Egon Schiele, Käthe Kollwitz jt loomingust.

Sisukord: Sissejuhatuseks Zum Geleit Muhu mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch von der Insel Mohn Muhu mõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch von der Insel Mohn Maasi mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch vom Hofe Masik Saaremõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch vom Amt Holmhof

Õpiku 38 õppetükki hõlmavad teemasid, mis on valitud igapäevase kõnekeele õpetamisest lähtudes. Õpikus on esitatud foneetika lühikursus ja grammatikareeglid. Harjutused sisaldavad probleemõppe elemente, mis arendavad loovat mõtlemist. Õpik iseõppijaile, sobib kasutada ka keeltekoolis ja -kursustel.

Õpik sisaldab grammatikat, harjutusi ning lugemispalu

Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 4300 märksõna ja 15000 fraseoloogilist väljendit, kuhu kuuluvad fraseoloogilised liitumid (idioomid) fraseoloogilised üksused (kõnekäänud, püsivõrdlused, lendsõnad, sõnapaarid, vanasõnad) fraseoloogilised kombinatsioonid (ainult osaliselt fraseoloogiliselt seotud ühendid)

Teine trükk, sisaldab 32 000 sõna. Raamat on gooti kirjas.

Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 16 000 märksõna. Kuigi eeskätt koolidele mõeldud, on selle koostamisel – sõnade ja fraseoloogiliste väljendite valikul – arvestatud ka kõiki neid, kes keskmise raskusega saksakeelse ilukirjanduse ja tänapäeva publitsistlike ning populaarteaduslike tekstide lugemisel sõnaraamatu abi vajavad. Peale igapäevase ja laialdasemalt kasutatava ühiskondlik-poliitilise sõnavara on antud ka kirjasõnas sagedamini tarvitatavad lühendid. Lõppu on lisatud valimik tuntumaid geograafilisi nimesid ja grammatiline teatmik. Geograafilistest nimedest on esitatud üldiselt ainult need, mille kirjapilt saksa ja eesti keeles erineb või mille grammatilise soo määramine võib raskusi valmistada.

 

Siin esitatud alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis alates 18. sajandi viimasest veerandist kuni 1918. aastani. Läbi on töötatud mitte üksnes kunstiajaloolised ja kunstikriitilised tekstid, vaid ka artiklid ja teated kunstielust, reisikirjeldused, õpikud ja mineviku kunstipärandit käsitlevad ajaloolised notiitsid.

Kunstikirjutus Eestis 1864-1900 = Kunstschreibung in Estland von 1864 bis 1900. Alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis.

Kunstikirjutus Eestis 1900-1918 = Kunstschreibung in Estland von 1900 bis 1918. Alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis.

Käesolev köide tutvustab huvilistele taas vähetuntud tahke Tallinna pikast ja sisukast ajaloost.

Sisu:
Heino Gustavson 70
ARTIKLID
Tallinna mündimeistrid 16. sajandil
Võrdlev mördianalüüs Tallinna raekoja ehitusetappide määramisel
Tallinna raesaali piltvaibad
Võrdlevaid tähelepanekuid Tallinna ja Helsingi rahvastiku vitaalsusest 18. sajandil
Muudatustest Kaasani kiriku arhitektuuris
Kindlusrajatis - kasarm - vangla
Tarbekunsti Ateljee tegevusest Tallinnas 20. sajandi algul
AS Kopli Kinnisvarad
EX ARCHIVO CIVITATIS REVALIENSIS
Tallinna sadama 18. sajandi II poole portooriumiraamatud Tallinna Linnaarhiivis
Linnamuusik Ernst Jacob Tewese varaloend
Bernt Notke ja Pühavaimu kiriku peaaltar. Kunstniku kiri raele
MISTSELLID
Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi sünd
Malest vanas Tallinnas
VÄHETUNTUD PILTE
J. Pfaffi leivatööstus (1866)
Vanim teadaolev meierei kujutis Eestis (1780)
MÄLESTUSI
Naissaart mäletades
RETSENSIOONE JA ÜLEVAATEID
KROONIKA

Tallinna vanalinna ajaloost rääkivad artiklid, ilmunud raamatute retsensioonid jm.

Käesolevas «Vana Tallinna» köites avaldatakse rahvusvahelise konverentsi «Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur» ettekannete tekstid, Konverents toimus 14.-16. juunil 2002. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas, korraldaja oli pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetool Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja haridusameti toel.