Tooted

Inimesi on läbi aegade võlunud fantastilised loomad, olgu nendeks hirmuäratavad kolme peaga koerad, lohed, või mürkmaod, kes ei allu maotaltsutajale. Juba keskajal saavutasid erakordse populaarsuse sisult ja välimuselt kirevad bestiaariumid, kus kirjeldati kummalisi loomi ja nende käitumisviise. Kuid bestiaariumid on midagi rohkemat kui pelgalt pentsik zooloogia – need on kunstilised katsed anda edasi laiemaid uskumusi inimolendite ja looduse korralduse kohta. Caspar Henderson pakub lugejaile valikut loomadest, kelle õige mitme olemasolust pole paljudel siiani olnud õrna aimugi.

Kognitiivne käitumisteraapia on üks kasutatumaid psühholoogilisi ravimeetodeid maailmas, lähtudes arusaamast, et paljud meie vaimse tervise probleemid on tugevalt seotud just meie endi mõttemustrite ja reaktsioonidega eri olukordades. Kui õppida iseend paremini reguleerima ja teadvustama, annab see positiivseid tulemusi ka psüühilistest häiretest (nt ärevus- ja meeleoluhäired, sõltuvushäired, krooniline valu, stress või väsimus) tervenemisel. Michael A. Tompkins

„Kognitiivse käitumisteraapia tööraamatut“ võib kasutada omaette või ka täienduseks psühhoteraapiale ja muule ravile. Raamat pakub tehnikaid mistahes probleemide lahendamiseks – poole sajandi vältel tehtud tuhanded uuringud näitavad, et need tehnikad parandavad enesetunnet ja elukvaliteeti märgatavalt. Tööraamatust leiate võtteid meele ja keha kiireks rahustamiseks ning ka juhiseid selleks, kuidas muuda oma suhtumist probleemsetesse sündmustesse. Kui kipute näiteks asju edasi lükkama või soovite oma asjadega paremini hakkama saada, leiate raamatust asjakohaseid oskusi ajajuhtimiseks ja tegevuste kavandamiseks. On ka suhete parandamise ja tugevate emotsioonide – ärevuse, depressiooni, süü- või häbitunde – leevendamise meetodid.

Tööraamatus puudutatakse järgmisi vaimse heaolu võtmeteemasid:

• Motivatsioonioskused
• Lõdvestumisoskused
• Teadvelolek
• Mõtlemisoskused
• Tulemuslik suhtlus
• Ajajuhtimine ja tegevuste kavandamine
• Emotsioonide läbielamine
• Emotsionaalne heaolu

Kui omandate Tompkinsi kirjeldatud kognitiivse käitumisteraapia oskused ja neid täiendavad emotsionaalset heaolu loovad tehnikad, saate viimase etapina panna paika kindla plaani, kuidas õpitut harjutada ja korrapäraselt praktiseerida ning neist maksimumi võttes oma elukvaliteeti hüppeliselt tõsta.

Oliver Sacks on üks tänapäeva kuulsamaid neurolooge, keda suur osa inimesi tunneb peategelasena tõsielulisest filmist "Ärkamised" (peaosades Robert de Niro ja Robin Williams), milles arst üritas kooma-laadses seisundis patsiente uue ravimeetodiga elule tagasi tuua. "Mees, kes pidas naist kübaraks" on äärmuslikke meditsiinilisi juhtumeid kirjeldav kogumik. Need on lood meestest ja naistest, kes jätavad ka kirjanduslikult kordumatu mulje ning tõstatavad küsimuse: mis on õieti reaalsus?

"Ära kuula ega usu mitte kunagi inimest, kes ei riski enda nahaga – ilma riske võtmata üritavad kasu teenida vaid lollid ja petised, kes loodavad, et vead ei jõua kunagi nendeni tagasi." Nassim Nicholas Taleb esitab oma ääretult provokatiivses, kuid samas praktilises raamatus "Oma nahk mängus" väljakutse paljudele meie igapäevastele ja tavaks saanud uskumustele. Puudutagu need siis riske, kasumiteenimist, poliitikat, religiooni, majandust või indiviidi rolli ühiskonnas. Fännide poolehoiu võitnud teos mõtestab ümber tavapärase maailmakäsitluse ning lükkab ümber müüdid edukast karjäärist. Taleb püüab raamatus kaasa aidata õiglase ühiskonna defineerimisele ning annab näpunäiteid libafaktide äratundmiseks ja teiste mõjutamiseks. Taleb on seisukohal, et oma riskide teadvustamine ning nende eest vastutuse võtmine on omane kangelastele, pühakutele ning edukatele inimestele kõigis eluvaldkondades.

Enamus meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga ütleb, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri "Piirideta mõistus" pakub ohtralt tõendeid, mis kinnitavad, et tegelikult on meie aju ääretult paindlik ja õpivõimeline. Paljud on kasvanud üles veendumusega, et pea kas võtab matemaatikat või siis mitte. Esimeste raskuste tekkimisel jõutakse kärmelt järelduseni, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda. Samas leidub üllatavalt vähe selgeid tõendeid selle kohta, et inimene on jõudnud oma võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid sellest, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma. Uuringud näitavad sedagi, et kui matemaatikapelguril tuleb arvudega pistmist teha, aktiveerub tema ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku – samas kui probleemilahendamiskeskuste aktiivsus kukub oluliselt. See selgitab nii mõndagi. Boaler lükkab üheselt ümber meid kammitsevad väärarusaamad ning selgitab, kuidas iseenda ja teiste potentsiaali paremini avada. Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast, sest mõistes oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime.

New York Timesi müügihitt nr 1 Barnes & Noble'i ja Amazoni 2017. aasta parima raamatu nominent "Variant B" on kahe armastatud autori koostöös kirjutatud värske raamat, mis räägib, kuidas kasvatada endas paindlikkust ja sitkust ning liikuda pärast elu paratamatuid tagasilööke ikka edasi. Pärast abikaasa surma oli Sheryl kindel, et tema ja lapsed ei saa enam iial siirast rõõmu tunda. Tema sõber ja Whartoni ülikooli psühholoog Adam Grant ütles talle, et selleks puhuks on olemas kindlad sammud, mis aitavad laastavatest kogemustest välja tulla. Meile pole sündides kaasa antud kindlaks määratud hulka sitkust. See on nagu lihas, mida igaüks saab tugevdada. "Variant B" seob Sheryli isiklikud kogemused Adami uurimistulemuste ja juhtnööridega, mis aitavad tagasilöökide korral jõudu leida. Sitkus ammutab jõudu nii sügavalt sisimast kui ka ümbritsevate inimeste toetusest. "Variant B" näitab, kuidas teisi kriisiolukorras aidata, arendada enesekaastunnet, kasvatada tugevad lapsed ning luua vastupidav perekond, töökeskkond ja ühiskond. Kui plaani A ellu viia ei ole võimalik, siis saab võtta parima sellest, mida pakub plaan B. Me kõik elame ühel või teisel põhjusel ikka ja jälle plaani B järgi. See raamat aitab võtta sellest parima. Sheryl Sandberg on Facebooki operatiivjuht ja ülimenuka raamatu "Lean In" ("Astu ette") autor. Adam Grant on Whartoni ülikooli professor ning kirjutanud menuraamatud "Anna ja võta" ja "Originaalsus", mis on juba ilmunud ka eesti keeles.

Me elame maailmas, mis üle kõige väärtustab andekust. Kipume kiitma võimekaid koolis, loomulikult osavaid spordis ja imelapsi muusikas. Kui me aga imetleme neid, kellel on algusest peale parem stardipositsioon olnud, vaatame samas mööda edusammudest, milleks me ise võimelised oleme. Alahindame õpitavate oskuste ja teadmiste ulatust ning seda, kui kaugele on võimalik nende toel jõuda. Paremaks saamises võib igaüks paremaks saada. Kui aga sobiv võimalus uksele ei koputa, pangem see uks ise püsti. Organisatsioonipsühholoog Adam Grantist on saanud rahvusvaheline fenomen: tema raamatud, taskuhäälingud ja TED-i kõned on üle maailma inspireerinud miljoneid inimesi nende enesearenguteekonnal. Granti teedrajavad uurimused on paljuski kujundanud seda, kuidas mõtestada taolisi teemasid nagu motivatsioon, heldus, loovus ja potentsiaal.

Nüüdisaegses infoküllases maailmas on tõe ja vale eristamine muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Valeinfo levib aina laialdasemalt sotsiaalmeedias, uudistes ja isegi teaduslikes uuringutes, mõjutades meie arusaamu ja otsuseid ning viies potentsiaalselt tõsiste tagajärgedeni. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik, et mitte langeda väidete, uudiste ja andmete lõksu, millest paljud võivad olla eksitavad või manipuleerivad. Kuidas eristada fakte väidetest, andmeid tõenditest ja tõendeid tõestusest? Alex Edmans, London Business Schooli professor ja tunnustatud majandusteadlane, on probleemi luubi alla võtnud.

Raamatus tuuakse esile meie mõtlemist mõjutavad kognitiivsed eelarvamused, nagu näiteks mustvalge nägemine või kinnitushoiak – kalduvus uskuda meie varasemate uskumustega ühtivat infot ning seada kahtluse alla kõik vastupidine. Edmans selgitab, kuidas need eelarvamused kujundavad meie igapäevaseid otsuseid ja teevad meid vastuvõtlikuks eksitavatele andmetele. Tõsieluliste näidete abil toob ta esile, kuidas valeinfo mõjutab nii üksikisikuid kui ka ühiskonda tervikuna.

Edmans õpetab, kuidas infot kriitiliselt hinnata, kuidas ära tunda eksitavaid väiteid ning kuidas andmete ja uuringute konteksti paremini mõista. Ta jagab tööriistu, mis aitavad meil infot teadlikumalt tarbida, vältida manipulatsiooni ning teha targemaid otsuseid. Kriitiline mõtlemine on 21. sajandi oskus, mis ei tähenda mitte ainult kahtlemist, vaid ka valmisolekut oma seisukohti muuta. Üksikisikul on aina suurem roll ja vastutus valeinfo vastu võitlemisel – „Võib sisaldada valet“ annab sulle vahendid, et selleks vajalikke hoiakuid kujundada ja iseseisvalt tõeni jõuda.