Tooted
Kolm paralleelset mälestust kolmest eri ajajärgust: pagemisest eelmise sajandivahetuse Saksamaal, lapsepõlvest stalinistlikus Ungaris ja eneseleidmisest seitsmekümnendate Ida-Berliinis. Kaksteist aastat kirjutatud romaan, milles kirjanik sukeldub sedavõrd oma tegelaste süvakihtidesse, et äärmiselt isiklik ja reeglipäratu muutub korraga üleüldiseks, kehamälu avab ajaloomälu, tegelaste meelelistest eneseotsingutest kujuneb ajastu psühhogramm. 1980ndate aastate Ungari proosauuenduse peateos, mida Susan Sontag on nimetanud 20. sajandi lõpukümnendite kõige paremaks romaaniks.
„Häda pole seni, kuni häda pole, lihtsalt siis, kui häda on, on häda.“
Ema on suremas ja Isa kutsub lapsed maailma eri otstest koju. Lapsed kogunevad haigla ette, roostes raudvärav kriiksatab, pea kohale kerkib suur vaikus ning kõik tunded ja mõtted lendavad uppi. Jäävad Ema ja Poeg, üks sureb ja teist ei ole, puudusetunne nõuab endaga tegelemist.
Hea kirjandus on saladuslik ja imeline. Noores põlves ema kaotanud Péter Esterházy saadab „Südame abiverbides“ korda mitu kaheksakümnendate kirjandusimet, poetades samal ajal mõndagi ka kirjanduse saladusest. Tema leinaromaan, millesse on põimitud ohtralt külalistekste maailmakirjanduse kaotusvalu klassikast (Handke, Borges, Camus, Bernhard!), on üks ungari kirjanduse kõige erilisemaid ja tundeküllasemaid teoseid.
Péter Esterházy (1950–2016) oli oma aja silmapaistvaim ja loetuim ungari kirjanik. Seni on temalt eesti keeles ilmunud lühiromaan „Hrabali raamat“ ja jalgpalliraamat „Teekond karistusala sügavusse“.
„Ma olen mänginud jalgpalli, niikaua kui ma mäletan, alates sellest, kui ma olin nelja aastane. Alguses oli jalgpall, mitte sõna. Jalgpall oli alati enne kirjandust, enne lugemist, enne kooli. Enne tüdrukuid, enne oli jalgpall, siis kõik muu.“
Ungari kirjanduse suurkuju Péter Esterházy raamat räägib jalgpallist tema enese elus ja tema rahva ajaloos. Jalgpall on tema kirg. Väikejalgpalluri, jalgpallifänni ja vananeva jalgpalluri läbielamiste kirjeldused saavad tema raamatus üldinimliku mõõtme ja mõtestuse. „Tagantjärele targana võin öelda, et just jalgpall päästis mind algkoolile loomulikuks peetavast kiusamisest. Jalka oli minu normaalsuse mask: minu tegelikuks minaks peeti klassimeeskonna tugisammast ja seda ebameeldivat kõiketeadjat omamoodi arusaamatuseks.“ Autor on pärit põlisest aadliperekonnast, hariduselt matemaatik ja vaimulaadilt intellektuaal. Teose eestindas kultuurkapitali tõlkeauhinnaga pärjatud tõlkija Lauri Eesmaa.