Tooted
Ahnstarri linnas kasvab meeleheide. Üks maja lammutatakse teise järel ja väike Timo on nii haigeks jäänud, et isegi arstid hakkavad lootust kaotama. Iidvana müüt räägib aga kaugel asuvast maagilisest maast nimega Balanka, kus kasvavad raviomadustega imekaunid lilled: safranliiliad. Võib-olla saaks Timo nende abil päästa? Loomad otsustavad ehitada hiigelsuure bussi ja asuda koos teele Balankat otsima. Nii algab seiklus, mis viib nad üle imeliste maastike ja läbi eriskummaliste riikide, üle põhjanaba, ringiga kosmosesse ja maailma äärele välja.
Jakob Martin Strid (snd 1972) on taani koomiksikunstnik ja illustraator, kes põimib oma loomingus poeetilist fantaasiat, huumorit ja leebet ühiskonnakriitikat. Ta on kirjutanud ja joonistanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mitmed tema loodud tegelased on Taanis väga laialt tuntud ja palavalt armastatud. Teda on inspireerinud idamaade mütoloogia, jaapani animatsioon ja graafilise romaani pildikeel. Strid on läbi aastate pälvinud arvukalt olulisi auhindu ning tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 33 keelde. „Fantastiline Buss” on Stridi 15-aastase töö vili ja tõi talle 2024. aastal Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse preemia. Raamatut on saatnud väga suur müügiedu Taanis ja ka mujal.
Raamat vastab küsimustele: Kas egoism on edukam elustrateegia kui koostöö ja teistega arvestamine?
Miks on isasel paabulinnul nii ohtlikult värvikirev ja mõttetult suur saba? Mis sunnib inimest kulutama aastaid raamatu kirjutamisele või pillimängu lihvimisele? Mis teeb tippteadlased, -kunstnikud ja -kirjanikud nii populaarseks? Miks on laia joonega inimesed vastassoole ülimalt atraktiivsed? Vaid efektiivsusel ja ratsionaalsusel põhinevaid teooriaid aluseks võttes ei ole kunsti või filantroopia vajalikkust võimalik seletada.
Autori arvates saab aga paljusid muidu raskelt seletatavaid inimkäitumise ja kultuuriliste nähtuste põhjusi seletada kulukate signaalide mõistega.
Istanbulis kunsti õppiv häbelik noormees Raif ei leia elus oma kohta ja isa saadab ta seepeale Berliini seebitootmist õppima. Esimese maailmasõja järgne Berliin on vaene ja ülemeelik paik, mis on täis loovaid mõtteid, ning Raif leiab seal pidet alles siis, kui näeb moodsa kunsti näitusel ühe daami autoportreed. Lummatud noormehe igapäevased istumised maali ees ei jää märkamata ka kunstnikul ning algab üks türgi kirjanduse kauneimaid lugusid kahe üksildase ja iseseisva hinge teineteiseleidmisest, armastusest ja kaotusvalust.
Traagilise saatusega türgi luuletaja, prosaisti, satiiriku ja ajakirjaniku Sabahattin Ali (1907–1948) Teise maailmasõja alguses sõjaväeteenistuse ajal kirjutatud romaan „Kasukaga madonna“ on just viimastel aastakümnetel tõusnud türgi kõige loetumaks raamatuks. Autori tausta ja uuendusliku romaani sidet Lähis-Ida kirjandustraditsioonidega avab lähemalt Helen Geršman.
Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel.
Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...