Tooted
Inimese seksirepertuaar on iidne – selle on miljonite aastate jooksul söövitanud meie kehadesse looduslik valik. Meie seksuaalpärand on meid hästi teeninud – kui meie keha, kehakeemia ja käitumine paljunemist ei soosiks, siis ei oleks inimesi enam olemas. 21. sajandi lävel seisab inimkond aga silmitsi arengutega, mis ähvardavad meie paljunemisvalikuid määratult laiendada – katseklaasiviljastamine, kloonimine, asendusemadus, asendusmunandid, rakutuuma siirdamine, geenimanipulatsioon, sugurakupangad ja külmutatud looted, isegi lihtlabased isadustestid ja lastetoetuse rakendamine hakkavad mõjutama alanud sajandi lapsetegemisviise, paari- ja peresuhteid.
Nagu oma eelmises bestselleris "Spermasõjad", ei karda Robin Baker nüüdki teha julgeid ennustusi ja oletusi. Kas usute, et 21. sajandi esimese poole jooksul jõuab lõpule seksi eraldumine paljunemisest? Vähe sellest, et tehnoloogia saab hakkama viljatuse kaotamisega – see lööb tasakaalust välja ja korrigeerib iidse ebavõrdsuse meeste ja naiste vahel? Et seksuaaltegevusväli, mis on vabam, võrdõiguslikum ja mitmekesisem kui kunagi varem, annab rohkem aega keskenduda muulegi peale paljunemise? Ja mängu ilu ei kao, vaid hoopis kasvab?
Võrratu ja elamuslik lugemine ka neile, kes "Spermasõdu" pikantseks pidasid.
Renessansskunsti uuriv inglise rändur satub 1967. aastal töö pärast Prahasse, kus kohtub Meisseni portselani koguja Kaspar Joachim Utziga. Tõrksa ja salapärase olekuga Utz korraldab lõunasöögispektaakli, mille järel annab inglasele märku, et too on võitnud tema usalduse ning pälvinud õiguse tutvuda tema hinnalise kollektsiooniga.
Järgneb meeldesööbiv õhtu, kus Utz avab oma loo ning viib lugeja golemite, portselanivalmistamise ajaloo, alkeemia, põgenemisiha ja peitu pugenud õpetlaste saatuse juurde linnas, „kus üleloomulikkus pole kunagi välistatud“. Ainult et mis on sellistes lugudes tõde, kes valitseb olukordi ja kuhu kaob pärast Utzi surma tema kollektsioon?
Inglise kirjaniku ja rännumehe Bruce Chatwini (1940–1989) elu ja loomingut tutvustab saatesõnas tõlkija Inga Kukk.