Tooted

Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant'i tuntuim romaan nägusast sõna- ja tegudeosavast ajakirjanikust Georges Duroyst, kes jultunult endasse naisi armuma pannes teeb ameti-, äri- ja abuelurindel peadpööritavat karjääri.

Üksikule saarele sattunud poiste seas tekkivates suhetes on geniaalselt kokku võetud inimühiskonna tekkimise mehhanism, selle julmus, haavatavus ning ebatäiuslikkus, aga ka üllatav elujõud.

Inglise viimaste aastakümnete ühe nimekaima kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi (1983) William Goldingi (1911–1993) kaks erinevasse loomeperioodi kuuluvat romaani. Mõlema romaani tegevus toimub välisest maailmast eraldatud ühiskonnas – esimeses troopilisel saarel, kuhu satub grupp inglise koolipoisse, teises Inglismaalt Austraaliasse suunduvas laevas –, mis võimaldab autoril lähemalt vaadelda teda huvitavaid inimloomuse varjatumaid tahke.

John Fowlesi loomingus on korduvaks motiiviks kangelase konflikt eneseteostuse ning ühiskonnas eksisteerivate reeglite vahel. Tihti juhatab kangelast vabaduse poole keegi saladuslik tundmatu ning teetähiseks pole mitte keelud ja käsud, vaid üha uued mõistatused. Nii satub ka „Maagi“ minategelane Nicholas Urfe ühel Kreeka saarel psühholoogilisse mängu, milles põimuvad tihedalt reaalsus ja illusioonid.

Eessõnas Fowlesi peateoseks peetud „Maagile“ on autor öelnud, et raamatu tähendus on just see reaktsioon, mille raamat lugejas esile kutsub, ning ta ei taha öelda, nagu oleks olemas mingi õige reaktsioon.

Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos. Pealispindselt päris lihtne lugu provintsiarsti noorest nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja mürgitab end. Sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.

Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos. Pealispindselt päris lihtne lugu provintsiarsti noorest nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja mürgitab end. Sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.

Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest.

Ma olen toonud maailmale rahu. Ma olen kinkinud Rooma seaduse hüve loendamatutele meestele ja naistele. Trotsides ägedat vastuseisu, tahan ma neile nüüd kinkida ka kodanikuõigused. Ma panin maksma uue kalendri ja meie päevi korraldab nüüd päikese ja kuu liikumiste töökõlblik arvestus. Ma sean asju nii, et maailm saaks ühtlaselt toidetud. Minu seadused ja laevastik tasandavad ebaühtlased saagid ja ülejäägid ühiskonna vajaduste kohaselt. Tuleval kuul kaotatakse nuhtlusseadustikust piinamine. Nüüdisaegse ameerika kirjanduse klassiku dokumentaalne fantaasia Rooma vabariigi langusest ja Julius Caesari viimastest elupäevadest.

Kuigi romaani tegevustikust suurem jagu areneb Nana elu- ja magamistoa intiimsustes ning Nana ümber herilasparvena tiirlevate meeste armukihu ei näi ruumi jätvat millekski muuks, ei huvitanud eraelu Zolad põrmugi. Tema peasiht oli analüüsida teadlase-arsti kombel ühiskonna ihu, paljastada selle vigasuse lätted ja äratada vaim uuele teadvusele. Napoléon III Teises keisririigis (1852–1870), oli Prantsusmaa langenud sügavaimasse moraalikriisi. Seda lahkaski Zola. Et lugejat köita, on vaja kujundit. Zola valdab meisterlikult nii groteski kui ka irooniat, toob ridamisi värvikaid võrdlusi. Nana ise säilitab endas midagi tütarlapselikust naiivsusest ja heasüdamlikkusest. Mehi paneb indlemine aga sõgestuma. Tegelikult Nana vihkab tiirast meestekampa, kes ta maja täidab. Ent ta ei suuda endas vaigistada ka kihku meessugu ja nende juhitud ühiskonna ladvikut alandada, neile kätte maksta. Omal moel on "Nana" feministlik romaan. Labasusemülkasse langenud, hinge kaotanud ühiskond ei valitse oma keha. Siis otsitakse välisvaenlasi, lahendusi toore jõu abil. Sõjakäik Saksamaa vastu sai Prantsusmaa ajaloo suurimaks läbikukkumiseks ja häbiks.

See raamat on pühendatud kõigile neile, kes oma ebakompetentsuse tasandil töötades, mängides, armastades, elades ja surres on andnud uurimismaterjali kasuliku teaduse, hierarhiloogia loomiseks ja väljaarendamiseks.

Peteri printsiip – mis tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandile.

Laurence J. Peteri ja Raymond Hulli „Peteri printsiibi“ esmatrükk ilmus 1969. aastal ning sai järgnevate aastakümnete jooksul bestselleriks üle maailma. Raamat pakub vastuseid küsimustele, miks on maailmas nii palju lollust ja miks ta nii sageli võidutseb? 

 

Inglise uuemasse klassikasse kuuluva kirjaniku autobiograafiline romaan, kus uuritakse teadvuse ja alateadvuse konflikte, jälgitakse ärksa, kuid kammitsetud tundeeluga kaevuripoja saatust lapseeast mehepõlveni.

Romaani tegevuspaik on väike kaevandusküla Bestwood. Peategelane Paul, kellel on edukad vend-õde William ja Annie, elab koos oma alkohoolikust isa ja intellektuaalist emaga. Kuigi Paul õpib alles koolis, peab ta vabrikus töötama. Kuid töö jääb Pauli sagedasti kimbutavate haiguste tõttu pooleli. Kui Paul kohtab Miriamit, saab alguse armastuslugu. Tüdruku tugev ja võimukas iseloom ning Pauli ema ülihoolitsev armastus oma poja vastu loovad peagi pingelise õhkkonna. Pauli elu kulgeb vaikselt edasi, ja ka armastatud vahelduvad, kuid loo peajooneks jäävad siiski ema ja poja vahelised suhted, mis leiavad kulminatsiooni romaani lõpus. Inglise kirjanik D. H. Lawrence (1885–1930) on kuulus oma realistliku esitlusviisi poolest, mis talle omal ajal ka pisut ebameeldivusi tekitas. Nimelt ei soovinud kirjastajad avaldada Lawrence'i teostes sisalduvaid erootilisi kirjeldusi, mida peeti pikka aega heale maitsele vastuvõetamatuks. Oma esimese ja samas autobiograafilise romaani "Pojad ja armastajad" (1913) kirjutas David Herbert pärast ema surma, kellega kirjanikul olid väga lähedased suhted. Kuigi esialgu lükati raamat tagasi, saatis seda pärast ilmumist ääretu edu. Tegemist on ühe esimese inglise romaaniga, mis kirjeldab lähemalt töölisklassi eluolu ja ellusuhtumist. See on realistlik lugu, milles kirjanik ei püüa tõde ilustada, vaid sätib selle lugeja ette täies ilus ja armetuses.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (1805–1859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.

Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: vabaduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korraliku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klassidevahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rassidevahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeerumine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.

Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega „Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast“ (1835–1840) – tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu –, milles tehtud tähelepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.

Prantsuse nüüdiskirjanduse patriarhi romaanidest on eesti lugejale tuttavad "Armastuse kõrb" ja "Ussipesa". Nobeli preemia laureaadi mahukas toodangus kuulub keskne koht ühise peategelasega seotud romaanidele "Thérèse Desqueyroux" ja "Öö lõpp". Autori realistisulge ja psühholoogipilku paelub naine, kes provintsikolka kodanluse julmale ja alatule perekonnaterrorile veelgi julmemate vahenditega vastu astub. Thérèse'i deemonlik mõju toob hukatust kõigile, kes selle kiirgusse satuvad. Võime teravapilgulise kõrvalseisjana jälgida oma pahelise loomuse ja armastust januneva südame konflikti teeb Thérèse Desqueyroux'st ühe huvitavama naiskuju tänapäeva kirjanduses.

Käesolevas raamatus hargnevad sündmused kulgevad vana läbiproovitud skeemi järgi, mis on end sajandite vältel õigustanud. Kangelannal on valida mitme pealtnäha kõlbliku džentelmeni vahel. Valik toimub vähemsoovitavate kandidaatide järkjärgulise mahakandmise meetodil, aga mitmete üllatustega, nii et viimased saavad lõpuks esimesteks ja vastupidi. Kangelanna langeb algul eksiarvamuste ohvriks, vabaneb neist mitmete kibedate läbielamiste hinnaga, saavutab sisemise küpsuse ja viib kampaania edukalt lõpule. Jane Austen jälgib oma kangelannasid ja kangelasi iroonilisel pilgul, aga suhtub üsna tõsiselt niisugustesse elu põhinõuetesse nagu perekonnaõnn, ühiskondlik tunnustus ja varanduslik kindlustatus.

Käesolevas raamatus hargnevad sündmused kulgevad vana läbiproovitud skeemi järgi, mis on end sajandite vältel õigustanud. Kangelannal on valida mitme pealtnäha kõlbliku džentelmeni vahel. Valik toimub vähemsoovitavate kandidaatide järkjärgulise mahakandmise meetodil, aga mitmete üllatustega, nii et viimased saavad lõpuks esimesteks ja vastupidi. Kangelanna langeb algul eksiarvamuste ohvriks, vabaneb neist mitmete kibedate läbielamiste hinnaga, saavutab sisemise küpsuse ja viib kampaania edukalt lõpule. Jane Austen jälgib oma kangelannasid ja kangelasi iroonilisel pilgul, aga suhtub üsna tõsiselt niisugustesse elu põhinõuetesse nagu perekonnaõnn, ühiskondlik tunnustus ja varanduslik kindlustatus.

Meisterlikult komponeeritud, paraja irooniaannusega romaanis on suure hoolega välja joonistatud kõik karakterid, nii peategelased kui pisemadki kõrvaltegelased: kõigutamatu pereisa, jahmerdav ja rumal mamma, isepäine Elizabeth, malbe Jane, arutu mehenäljas Lydia, alatasa nohune ja rahulolematu Kitty, maailmatark Mary ning terve plejaad ümber Benneti preilide tiirlevaid džentelmene.

Jane Austeni nelikümmend üks eluaastat (1775–1817) hõlmasid väga tormilisi aegu ja kultuurinihkeid. Kõik see ulatus autori ellu ja loomingusse vaid üsna tasase sosinana, kuid sellegipoolest on „Uhkus ja eelarvamus” (1813) tänapäevani üks inglise kirjanduse kõige populaarsemaid romaane ja autor oma ajastu üks kõige värskemana säilinud klassikuid.

Käesoleva juubeliväljaandega tähistame Jane Austeni 250. sünniaastat.