Tooted
Kui arheoloogid teevad kuival maal või merepõhjas väljakaevamisi, tekib alati ainest uuteks põnevateks lugudeks. Haudadest ja aardekambritest ning muistsete kindluste ja linnade varemete vahelt ilmuvad lood, mis kõnelevad rikastest ja vaestest, usunditest ja tontidest, algelistest ja kõrgelt arenenud kultuuridest. Ka verise lahingu lugu võib väljakaevamistel just kui pusletüki haaval selgineda. Ellu ärkavad iidsed kuningad ja preestrid ning paika saavad ühiskonnamudelid. Teinekord on kõige kõnekamad argiesemed, mis räägivad muistsete lihtinimeste igapäevaelust. Arheoloogide leiud aitavad kirjutada – ja ka ümber kirjutada – ajalugu. Uued arheoloogilised töömeetodid täpsustavad seda, mida me minevikust juba teame, ning avavad uusi uksi, mis juhivad meid mineviku ammendamatule ja kütkestavale lugude allikale.
Euroopa ja suur osa ülejäänud maailmast oli 20. sajandi teisel poolel lõhestunud kahe vaenuliku leeri vahel. Käis külm sõda: jäik ideoloogiline vastasseis, mille vältel mõlemad pooled tegid aktiivseid ettevalmistusi peagi puhkevaks päris sõjaks. Euroopas läks korda seda vältida, kuid maailma nurgatagustes lasti käiku relvadki.
Siis – otsekui imeväel – üks vaenuleeridest haihtus ja külm sõda lõppes. Kõigile näis, et saabunud on igavene rahu ja sõbraliku kooseksistentsi aeg. See osutus pettekujutelmaks.
See Imelise Ajaloo raamat pakub nüüd, mil Euroopa on taas jagunemas kahte ebasõbralikku leeri, mõtlemapanevat tagasivaadet eelmisele külmale sõjale.
Sisukord
- Berliini õhusild (Ida-Berliini blokaad aastail 1948–1949)
- Paranoia (Nõiajaht USAs aastail 1947–1954)
- Korea sõda (Võitlused Korea poolsaarel aastail 1950–1953)
- Berliini müür (Kaheks rebitud Berliin aastail 1961–1989)
- Invasiooniplaanid (Külma sõja ohtlikem aasta 1961)
- Kuuba kriis (Maailm tuumasõja veerel aastal 1962)
- Praha kevad (Inimnäoline sotsialism aastail 1967–1969)
- Spioonisõda (Luureagentuuride jõukatsumised aastail 1945–2001)
- Julm džunglisõda (Võitlus Vietnami pärast aastail 1960–1975)
- Suurriikide võidurelvastumine (Viimsepäevarelvade arendamine aastail 1949–1989)
- Idabloki lagunemine (Nõukogude Liidu kokkuvarisemine aastail 1985–1991)
Rahutused ja sõjad on Lähis-Ida vaevanud juba üle 2000 aasta. Seda küllaltki väikest maalappi, mis oli juutide esimene kodumaa ning kus on tekkinud suured religioonid, on valitsenud Rooma leegionid, kalifaadi sõdurid, ristisõdijatest rüütlid ning Osmani ja Briti impeerium. 20. sajandil otsustasid suurriigid rajada sellele territooriumile kaks riiki: Iisraeli ja Palestiina. Selles raamatus kirjutame Lähis-Ida keerulisest ajaloost ja kauase konflikti taustast. Uurime raamatus judaisimi, islamiusu ja kristluse sündi. Jälgime pühal maal peetud sõdu ja kirjutame sealseist konfliktidest. Heidame pilgu sajandeid kestnud Lähis-Ida terrorismile.
Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku enda elukäiku, tema eraelu, tema loomekreedo kujunemist, tema suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti mitte tema geniaalset satiiri kogu nõukoguliku ühiskonna kohta. Tõeline kuulsus saabus meistrile postuumselt, huvi tema elu ja saatuse vastu jäi aastakümneid hiljaks, seetõttu tuleb paljutki seletada vaid tema loomingu kaudu.
Boriss Sokolov (1957) on mitmekülgne uurija ja viljakas autor, kes oma esimese teaduskraadi kaitses ajaloos ning teise kirjanduses (just Mihhail Bulgakovist ja tema suurromaanist „Meister ja Margarita” – see oli üldse esimene doktoritöö Bulgakovist endises idablokis). Suure kirjaniku see eluloovariant on kirjutatud just eesti lugejaid silmas pidades.
Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.
Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.
Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. "Rünnaku eel" räägib nende loo. Raamat põhineb kaugüksuse luurajate meenutustel ja ulatuslikul arhiivimaterjali läbitöötamisel. Teos kirjeldab Soome eriüksuste sünnihetke ja äärmuslikke tingimusi, milles kaugluureüksused viibisid. Sõjaajaloolane Mikko Porvali kirjeldab tavapärasest põhjalikumalt nii operatsioonil osalenud kaugpatrulli mehi kui ka ekspeditsiooni eesmärke, elluviimist ja tähendust. Teose erakordselt ulatuslik allikmaterjal pakub lugejale haruldase killu autentsest luureajaloost.
Varem on Mikko Porvalilt eesti keeles ilmunud raamat "Operatsioon Hokki".
Inimesed on tõde otsinud iidsetest aegadest peale ning püüdnud seda kohe pärast avastamist ka varjata. Lääne-Siberi asukad nikerdasid lehisepalgi sisse kummalisi sümboleid juba 11 500 aastat tagasi ning teadlased peavad neid ajaloo esimeseks salakoodiks.
Toonast sõnumit ei dešifreerita arvatavasti kunagi, kuid arheoloogid ei kavatse veel alla anda. Inimestel on ju loomupärane soov mõistatusi lahendada. Samasugune soov kannustab ka tänapäeva spioone, kes seavad oma elu ohtu, et pääseda ligi vaenlase saladustele.
Üks parimaid viise oma salajaste sõnumite edastamiseks on kasutada keelt, mida oskavad vaid väga vähesed inimesed. Just seetõttu mängisid navaho indiaanlased Teises maailmasõjas erilist rolli. Võõraste kõrvade eest saladuste hoidmiseks kõlbab väga hästi ka eesti keel.