Tooted
Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku enda elukäiku, tema eraelu, tema loomekreedo kujunemist, tema suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti mitte tema geniaalset satiiri kogu nõukoguliku ühiskonna kohta. Tõeline kuulsus saabus meistrile postuumselt, huvi tema elu ja saatuse vastu jäi aastakümneid hiljaks, seetõttu tuleb paljutki seletada vaid tema loomingu kaudu.
Boriss Sokolov (1957) on mitmekülgne uurija ja viljakas autor, kes oma esimese teaduskraadi kaitses ajaloos ning teise kirjanduses (just Mihhail Bulgakovist ja tema suurromaanist „Meister ja Margarita” – see oli üldse esimene doktoritöö Bulgakovist endises idablokis). Suure kirjaniku see eluloovariant on kirjutatud just eesti lugejaid silmas pidades.
Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.
Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.
Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. "Rünnaku eel" räägib nende loo. Raamat põhineb kaugüksuse luurajate meenutustel ja ulatuslikul arhiivimaterjali läbitöötamisel. Teos kirjeldab Soome eriüksuste sünnihetke ja äärmuslikke tingimusi, milles kaugluureüksused viibisid. Sõjaajaloolane Mikko Porvali kirjeldab tavapärasest põhjalikumalt nii operatsioonil osalenud kaugpatrulli mehi kui ka ekspeditsiooni eesmärke, elluviimist ja tähendust. Teose erakordselt ulatuslik allikmaterjal pakub lugejale haruldase killu autentsest luureajaloost.
Varem on Mikko Porvalilt eesti keeles ilmunud raamat "Operatsioon Hokki".