Tooted

Kui arheoloogid teevad kuival maal või merepõhjas väljakaevamisi, tekib alati ainest uuteks põnevateks lugudeks. Haudadest ja aardekambritest ning muistsete kindluste ja linnade varemete vahelt ilmuvad lood, mis kõnelevad rikastest ja vaestest, usunditest ja tontidest, algelistest ja kõrgelt arenenud kultuuridest. Ka verise lahingu lugu võib väljakaevamistel just kui pusletüki haaval selgineda. Ellu ärkavad iidsed kuningad ja preestrid ning paika saavad ühiskonnamudelid. Teinekord on kõige kõnekamad argiesemed, mis räägivad muistsete lihtinimeste igapäevaelust. Arheoloogide leiud aitavad kirjutada – ja ka ümber kirjutada – ajalugu. Uued arheoloogilised töömeetodid täpsustavad seda, mida me minevikust juba teame, ning avavad uusi uksi, mis juhivad meid mineviku ammendamatule ja kütkestavale lugude allikale.

Hiilgavad hooned ja tohutud monumendid on inimesi lummanud tuhandeid aastaid. Antiikses Kreekas kirjutati reisijuhte, mis tutvustasid seitset maailmaimet. Tänaseks on neist alles vaid Cheopsi püramiid, kuid aegade jooksul on tulnud juurde sadu uusi insenerikunsti tippsaavutusi. Selles erinumbris rändame Lihavõttesaarele, seikleme inkade pühas linnas Macchu Picchus ja uurime kaubateede ristumiskohta rajatud hämmastavat Petra kaljulinna. Piilume Hiina keisrite Keelatud Linna müüride taha ja uurime lähemalt antiikaja seitset maailmaimet. Rändame mitmeid tuhandeid aastaid ajas tagasi ning näeme, kes ja kuidas rajasid Inglismaal asuva Stonehenge’i pühamukompleksi. Sisukord Stonehenge'i saladused Beduiinide õitsev keskus Lihavõttesaare tummad hiiglased Linn udu rüpes Hiina Keelatud linn Vanaaja seitse maailmaimet

Euroopa ja suur osa ülejäänud maailmast oli 20. sajandi teisel poolel lõhestunud kahe vaenuliku leeri vahel. Käis külm sõda: jäik ideoloogiline vastasseis, mille vältel mõlemad pooled tegid aktiivseid ettevalmistusi peagi puhkevaks päris sõjaks. Euroopas läks korda seda vältida, kuid maailma nurgatagustes lasti käiku relvadki.

Siis – otsekui imeväel – üks vaenuleeridest haihtus ja külm sõda lõppes. Kõigile näis, et saabunud on igavene rahu ja sõbraliku kooseksistentsi aeg. See osutus pettekujutelmaks.

See Imelise Ajaloo raamat pakub nüüd, mil Euroopa on taas jagunemas kahte ebasõbralikku leeri, mõtlemapanevat tagasivaadet eelmisele külmale sõjale.

 

 

      Sisukord

1. Berliini õhusild (Ida-Berliini blokaad aastail 1948–1949)
2. Paranoia (Nõiajaht USAs aastail 1947–1954)
3. Korea sõda (Võitlused Korea poolsaarel aastail 1950–1953)
4. Berliini müür (Kaheks rebitud Berliin aastail 1961–1989)
5. Invasiooniplaanid (Külma sõja ohtlikem aasta 1961)
6. Kuuba kriis (Maailm tuumasõja veerel aastal 1962)
7. Praha kevad (Inimnäoline sotsialism aastail 1967–1969)
8. Spioonisõda (Luureagentuuride jõukatsumised aastail 1945–2001)
9. Julm džunglisõda (Võitlus Vietnami pärast aastail 1960–1975)
10. Suurriikide võidurelvastumine (Viimsepäevarelvade arendamine aastail 1949–1989)
11. Idabloki lagunemine (Nõukogude Liidu kokkuvarisemine aastail 1985–1991)

Selles raamatus uurime kuut ebatavalist ja lahenduseta jäänud juhtumit. Ühelegi neist ei ole ametivõimud, ajaloolased ja meedia suutnud lõplikku lahendust leida. Kas keegi üldse teab, mis täpselt juhtus? Või on tõde igaveseks ajaloo uttu mähkunud? Sõge nõiajaht Salemis Pärast seda, kui kahel tüdrukul algasid ebatavalised haigushood, puhkes Uus-Inglismaal Salemi linnakeses tõeline massihüsteeria. 1692. aastal vallandus seal meeletu nõiajaht. Kas Napoleon mõrvati? 1821. aastal suri Saint Helena saarel endine Prantsuse keiser Napoleon. Surma põhjuseks märgiti maovähk. Napoleon oli varem kirjutanud, et inglastest valvurid kavatsevad ta tappa. Kas keisri kahtlustel oli alust? Kes oli Rappija Jack? 1888. aastal külvas pika terava noaga verejanuline mõrtsukas Ida-Londoni armetutes slummides hirmu ja õudust, tappes eriti julmal moel prostituute. Tema isikut pole siiani kindlaks tehtud. Põgenemine Alcatrazist "Keegi ei põgene Alcatrazist," oli vanglainspektoril tavaks öelda. Ühel 1962. aasta juuniööl pugesid kolm vangi kambritest välja ja põgenesid vihmamantlitest valmistatud parvega. Nende edasine saatus on teadmata. Kes sooritas sodiaagimõrvad? 1960. aastate lõpus pandi San Francisco piirkonnas toime jõhkrad mõrvad. Kurjategija pilkas oma kirjades politseid ja hoiatas uute tapmiste eest. End Sodiaagimõrvariks (Zodiac Killer) nimetanud meest ei ole siiani kätte saadud. Ajaloo suurim kunstirööv Samal ajal, kui Bostoni elanikud püha Patricku päeva tähistasid, sisenes kaks libapolitseinikku kunstimuuseumi. 81 minuti pärast lahkudes viisid nad kaasa poole miljardi dollari väärtuses kunstiteoseid.

Rahutused ja sõjad on Lähis-Ida vaevanud juba üle 2000 aasta. Seda küllaltki väikest maalappi, mis oli juutide esimene kodumaa ning kus on tekkinud suured religioonid, on valitsenud Rooma leegionid, kalifaadi sõdurid, ristisõdijatest rüütlid ning Osmani ja Briti impeerium. 20. sajandil otsustasid suurriigid rajada sellele territooriumile kaks riiki: Iisraeli ja Palestiina. Selles raamatus kirjutame Lähis-Ida keerulisest ajaloost ja kauase konflikti taustast. Uurime raamatus judaisimi, islamiusu ja kristluse sündi. Jälgime pühal maal peetud sõdu ja kirjutame sealseist konfliktidest. Heidame pilgu sajandeid kestnud Lähis-Ida terrorismile.

Inimene on loomult uudishimulik. Meie liigi esindajad on ette võtnud uurimisretki nii kaua, kui me oleme olemas olnud. Umbes kaks miljonit aastat tagasi liikusid varajased inimesed oma sünnikodust Aafrikast välja teistele mandritele. Tänapäeva inimese maailmavallutuste algusest on möödunud ainult 60 000 aastat. Tõelistele, sihipärastele avastusretkedele, mis algasid umbes 5000 aastat tagasi, ajendasid meid seiklushimu, huvi võõraste kultuuride vastu ja majanduslikud tegurid, nagu kaubavahetus ja aardejaht. Selles Imelise Teaduse raamatus käsitleme varaseid, juba enne meie ajaarvamist toimunud uurimisretki. Heidame pilgu julgete portugallaste mereretkedele. Uurime vürtsikaubandust ja selle tähtsust kaugretkede kontekstis. Heidame põhjaliku pilgu Uue Maailma avastamise loole ja selle mõjule. Ehitame koos muistsete laevaehitajatega kaugretkedeks sobivaid aluseid. Läheme reisidele koos James Cookiga. Paneme end proovile maakera kõige karmimates paikades. Otsime Niiluse lätet. Kirjeldame maadeavastajate rasket argipäeva ning võtame ette matkad poolustele.

Mihhail Bulgakov, üks maailmakirjanduse suurkujusid, on jõudnud eestlaste südameisse peamiselt oma romaaniga „Meister ja Margarita”. Tema muust loomingust ja elust teatakse märksa vähem. Ent tundmata suure kirjaniku enda elukäiku, tema eraelu, tema loomekreedo kujunemist, tema suhteid kirjandusringkondadega, erisuhet Staliniga ja paljut muud, ei saa lõpuni mõista ka tema loomingut, eriti mitte tema geniaalset satiiri kogu nõukoguliku ühiskonna kohta. Tõeline kuulsus saabus meistrile postuumselt, huvi tema elu ja saatuse vastu jäi aastakümneid hiljaks, seetõttu tuleb paljutki seletada vaid tema loomingu kaudu.

Boriss Sokolov (1957) on mitmekülgne uurija ja viljakas autor, kes oma esimese teaduskraadi kaitses ajaloos ning teise kirjanduses (just Mihhail Bulgakovist ja tema suurromaanist „Meister ja Margarita” – see oli üldse esimene doktoritöö Bulgakovist endises idablokis). Suure kirjaniku see eluloovariant on kirjutatud just eesti lugejaid silmas pidades.

Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.

Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.

Sõdinud kuus aastat Gallia hõimude vastu, võis Julius Caesar 52. aastal eKr rahulolevalt tõdeda, et järjekordne Rooma vaenlane oli maha surutud. Ligi miljon galli orjastati ja Galliast tehti üha kasvava Rooma impeeriumi uus provints. Peagi voolas Galliast tonnide viisi teravilja ja rikkalikult maksutulu pealinna, mille elanikud nautisid provintside toodangut. Kõik oli muutunud sealtpeale, kui redutavad kurjategijad olid ligi 500 aastat tagasi Rooma rajanud. Võitmatu armee ja poliitilise kavaluse abil oli seitsmel künkal asuv väike linn kasvanud suureks ning Rooma Vabariik valitses lõpuks impeeriumi, mis ulatus ümber kogu Vahemere. Mõni aasta hiljem mõrvati Julius Caesar senatis. Seejärel kehtestati keisrivõim, mille ajal hullumeelsed valitsejad ja võimuahned väejuhid õõnestasid antiikaja suurriiki seestpoolt. Sisukord: Rooma sünd Kõigest 500 aastaga kasvas Rooma tähtsusetust palgasõdurite ja röövlite pelgupaigast kogu Itaalia poolsaare valitsejaks. Räpane võimumäng Ägedas võitluses riigi kõrgeimate positsioonide pärast sai otsustavaks jõhker jõu kasutamine ja halastamatu käitumine. Rooma armee Rooma leegionärid valitsesid lahinguvälju 800 aastat. Rooma armee arenes odaga relvastatud kodanike rühmadest kardetuimaks tapamasinaks. Elu orjaikkes Rooma orjusel oli mitu nägu. Kõiki orje ühendas see, et nad olid ilma õigusteta, täielikult oma omaniku kapriiside ja tujude meelevallas. Keisrid hukutasid rooma Osa keisreid kasutas oma võimu eeskujulikult, tuues Roomale õitsengu, kuid nii mõnelegi oli kiusatus liiga suur. Rooma jumalad Varased roomlased omastasid ilma piinlikkust tundmata kreeklaste jumalaid. Neil leidus igaks otstarbeks oma jumal. Ristiusk oli algul üks paljudest kultustest. Rooma provintsid Impeeriumi miljonite ruutkilomeetrite suuruse territooriumi kontrollimiseks jagasid roomlased endi okupeeritud alad provintsideks. Kaubandusimpeerium Tarmukad kaupmehed viisid laevadega miljoneid tonne kaupa riigi igasse nurka. Sellest sai kasu nii priiskav ülemklass kui ka vaesem elanikkond. Rooma osavad ehitajad Rooma impeeriumi insenerioskused, leiutised ja ehitised ületasid kõiki konkurente. Surmaheitlus areenil Rooma gladiaatorite võitlus hõlmas tänapäevase märulifilmi kõiki osi: kangelasi, ohtude ületamist ja surma. Gladiaatorid olid selle šõu pantvangid. Barbarid Rooma riigi väravas Germaani hõimud jõudsid impeeriumi südamesse, rüüstasid Rooma linna ja jagasid riigi lääneosa omavahel. Rooma pärand Roomlased on inspireerinud renessansiajastu geeniuseid, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostajaid ja 20. sajandi diktaatoreid.

Jätkusõja alates valmistus Soome Karjala kannast tagasi vallutama. Rünnakut valmistati ette, saates Karjala kannasele kaugluureüksusi koguma andmeid vaenlase vägede grupeeringute kohta ja häirima transpordiühendusi. Esimene neist kaugüksustest oli üksus Tolvanen. Missioonile saadeti kaheksa Karjala kannasel üles kasvanud noort meest, kes naasid mööda metsi oma kodukanti – seekord relvastatult. "Rünnaku eel" räägib nende loo. Raamat põhineb kaugüksuse luurajate meenutustel ja ulatuslikul arhiivimaterjali läbitöötamisel. Teos kirjeldab Soome eriüksuste sünnihetke ja äärmuslikke tingimusi, milles kaugluureüksused viibisid. Sõjaajaloolane Mikko Porvali kirjeldab tavapärasest põhjalikumalt nii operatsioonil osalenud kaugpatrulli mehi kui ka ekspeditsiooni eesmärke, elluviimist ja tähendust. Teose erakordselt ulatuslik allikmaterjal pakub lugejale haruldase killu autentsest luureajaloost.

Varem on Mikko Porvalilt eesti keeles ilmunud raamat "Operatsioon Hokki".

Inimesed on tõde otsinud iidsetest aegadest peale ning püüdnud seda kohe pärast avastamist ka varjata. Lääne-Siberi asukad nikerdasid lehisepalgi sisse kummalisi sümboleid juba 11 500 aastat tagasi ning teadlased peavad neid ajaloo esimeseks salakoodiks.

Toonast sõnumit ei dešifreerita arvatavasti kunagi, kuid arheoloogid ei kavatse veel alla anda. Inimestel on ju loomupärane soov mõistatusi lahendada. Samasugune soov kannustab ka tänapäeva spioone, kes seavad oma elu ohtu, et pääseda ligi vaenlase saladustele.

Üks parimaid viise oma salajaste sõnumite edastamiseks on kasutada keelt, mida oskavad vaid väga vähesed inimesed. Just seetõttu mängisid navaho indiaanlased Teises maailmasõjas erilist rolli. Võõraste kõrvade eest saladuste hoidmiseks kõlbab väga hästi ka eesti keel.