Tooted

Aasta 1935, väike maakonnalinn Maycomb Alabama osariigis, täiskasvanute igapäevased tööd-tegemised ja laste mängud, nende kogemuste ja kujutluste põnevus -- selline on käesoleva romaani keskkond. Teose autor ameerika kirjanik Harper Lee, oli raamatu sündmuste aastail samaealine tütarlaps, nagu seda on Jean Louise Finch, hüüdnimega Nirksilm, kelle aspektist on nähtud kogu jutustus. Mina-tegelane teoses on otsekui kahepalgeline -- ühelt poolt lapsesilma erksus ja värske terasus, teiselt poolt täiskasvanu küps elutarkus.

«Ta ootab. Ta teab, et te olete siin.» «Olgu ta või kuninganna ise, mind jätab see külmaks. Ma ei soovi teda näha.» «Mina ei viibi teie kohtumise juures.» Nüüd lõõmasid ka juba Sarah´ põsed, olid peaaegu niisama punased kui Charlesi omad. Esimest ja viimast korda elus oli tal tahtmine nõrgema sugupoole ühe liikme juures füüsilist jõudu tarvitada. «Astuge kõrvale.» Kuid Sarah raputas pead. Nüüd ei olnud sõnadest enam abi, nüüd otsustas tahe. Sarah oli üleni pingul, peaaegu traagiline; kuid ometi virvendas ta pilgus midagi kummalist -- midagi oli juhtunud, otsekui muust maailmast oli nende vahele ilmunud vaevaltmärgatav hoovus. Sarah jälgis Charlesi otsekui teadmises, et ta on mehe kimbatusse ajanud, ise veidi hirmununa, ebakindlana, mida teine ette võtab, kuid ometi ilma vaenuta. Just nagu poleks pealispinna taga midagi peale uudishimu: kuidas katse välja kukub. Miski Charlesis värahtas. Ta langetas silmad. Kogu tema raevu taga oli teadmine, et ta naist ikka veel armastab, et see on ainus olend, kelle kaotust ta kunagi unustada ei suudaks. Ta kõnetas kullatud vööpannalt: «Mida peab see kõik tähendama?» «Seda, mida mõni vähem aumehelik isand oleks juba mõni aeg tagasi ära arvanud.» Charles uuris Sarah´ silmi. Oli neis kerge naeratuse helk? Ei, ei saanud olla. ei olnud. Sarah hoidis teda veel viivu oma salapärase pilgu kütkes, siis lahkus ukse juurest ja läks kellanööri juurde kamina kõrval. Charles oli nüüd vaba ja võis minna, kuid ta jälgis naist ega liikunud paigast. «Mida mõni vähem aumehelik isand...» Millise uue jõledusega teda nüüd ähvardati? Keegi teine naine, kes mõistab Sarah´t paremini kui... See meestepõlgus... see maja, kus elavad... ta ei julgenud seda isegi välja öelda. Sarah tõmbas messingnuppu ja tuli siis uuesti Charlesi poole. «Ta tuleb kohe.»

Inglise tuntud nüüdiskirjaniku Fay Feldoni romaan viib meid XX sajandi kuuekümnendate aastate muudatusterohkele Inglismaale. See on lugu armastusest ja rumalustest, mida armastuse pärast tehakse, kui see on arutu, põikpäine ja armukadedusest kiusatud. Autor on nelja lapse ema ja teab ning tunnetab laste vajadusi ja lastevanemate vastutust, ja tema eesmärgiks on näidata, millised vintsutused ja ohud lapsi sellistel puhkudel ees ootavad. Lugeja silma all areneb naispeategelane, kes tahtmatult mõjustab meeste südameid ja elu, tuulepäisest noorikust küpseks, heatahtlikuks, võimekaks naiseks. Autor on öelnud selle teose kohta, et see on jõululugu ja peab seetõttu olema õnneliku lõpuga. Kogu pere saab jõuludeks kokku ja võib loota, et vanemate sedapuhku juba kolmas abileu püsima jääb. Romaan on täis põnevaid, vahel isegi raskestiusutavaid olukordi ja juhuseid ning mõnuga loetav.

Väljapaistva ameerika kirjaniku Ernest Hemingway (1899–1961) esikromaan kujutab nn. kadunud sugupõlve – Esimese maailmasõja läbiteinud noorust, kelles sõja koledused ja mõttetus on hävitanud lootused ja usu tulevikku.

Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.