KASUTATUD
Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.
„Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.“ Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki.
Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.
Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.
Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. Ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.
Kas läbimõeldud toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda südamehaigustesse, tõstes samal ajal aju aktiivsust? See väike raamat tõestab, et on küll. Pidage vaid silmas, et teie menüü sisaldaks piisavalt oomega-3-rasvhappeid.
Siia raamatusse on kogutud valik viimastel aastatel Eestisse jõudnud uusi toataimi, kes hakkasid silma lilleärides ja Tallinna botaanikaaia toataimenäitustel. Ilmunud eestikeelsetest toalilleraamatutest neist enamiku kohta infot ei leia või on see väga napp.
Sellest raamatust saate aga teada, kes on kes. Lisaks olulisemad nõuded taime kasvatamiseks. Samas kohtute ka juba vanade tuttavatega, näiteks paljude sõnajalgade ja orhideedega. Võtsime nad kampa sellepärast, et nad on saanud paljude lemmikuks ning nende kasvatamise kohta küsitakse väga palju nõu.
Raamatu vormistuses pole taotletud kindlat süsteemi (liik-sort): kord on kirjeldatud uut sorti, kord uut liiki ning kus otstarbekas, hoopis perekonda. Loodetavasti ei pahanda „süsteemitus“ kedagi, sest tegu pole ju tõsiteadusliku käsiraamatu, vaid teatmikuga, kust leida infot uute taimede kohta.
Kas meie eelmise raamatu piduroad olid teie meelest liigagi harjumuspärased ja palju kordi proovitud? Kui nii, siis nende kaante vahelt leiate kindlasti üht-teist uudset ja moekat. Läänemaailma söögitrendid on viimasel ajal liikunud lihtsuse suunas, ammutades ideid Mehhiko, Vahemeremaade, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia söögikultuuridest. Teiegi võite õppida valmistama fondüüsid, vardaroogi, Jaapani sushit ning kõikvõimalikke rulle ja vrappe. Lisaks Vahemeremaade lihtsaid, kuid ääretult maitsvaid suupisteid. Pidulaua katmiseks moekate roogadega kulub vähe aega ja vaeva; nii mõnigi roog võib aga sündida seltskonna ühisel jõul ja nõul, mis aitab toreda meeleolu loomisele veelgi kaasa.
See raamat räägib rohkem kui tuhandest eksiarvamusest ja väärarusaamast, mis rahva seas levinud on. Ka paljudel kaljukindlana tunduvatel uskumustel võib olla sootumaks kummaline tegelik tähendus. Raamat katab terve laia plejaadi teemasid loodusteadustest religiooni ja toitumiseni.
Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.
Selles vahvas kogumikus on mõtteterad rühmitatud nii, et need peegeldaksid inimolemist, lootusi ja saavutusi.
Kas teate, et vaid mõni tilk eukalüptiõli peletab koid teie riietest kaugele eemale? Või et käte niisutamiseks pole midagi efektiivsemat kui mandli- ja lavendliõli? Sellest käsiraamatust leiate üle tuhande järeleproovitud nipi, retsepti ning õpetuse looduslike vahendite kasutamiseks.
Tervis. Õpetatakse, kuidas kasutada ravimteesid, segada ravimtaimedest kokku erinevaid kreeme ja kompresse kergemate haiguste ravimiseks. Ilu. Näidatakse, kuidas valmistada kreeme, maske, šampoone, massaažiõlisid, näopuhastusvahendeid ja palju teisi iluvahendeid, mis baseeruvad aroomiõlidel ja teistel naturaalsetel produktidel.
Kodu ja aed. Palju ideid looduslähedase kodu ja aia tarvis – õhuvärskendajad, mööblipoleerid, köögi- ja vannitoapuhastusvahendid, plekieemaldajad – kõik need on valmistatud sellistest keskkonnasõbralikest koostisainetest nagu õlid, söögisooda, äädikas ja ravimtaimed.
Lemmikloomad. Raamat pakub ka lahendusi lemmikloomade hooldamiseks. Ohutuid ja naturaalseid koostisosi sisaldavad ravimid koertele ja kassidele parasiitide tõrjumiseks, seedimisprobleemide ja muude kergemate vaevuste leevendamiseks.
Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetuse võitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.
See teemade järgi sorteeritud kogumik kahekümne kuue maa vanasõnadest sobib kingituseks igaühele, pakkudes muhelemapanevat, teravmeelset ja sügavmõttelist elutarkust. Vanasõnade kaudu avalduvad iga rahva eripärane kultuur ja maailmapilt. Prantsuse vanasõnad on üldjuhul filosoofilised mõtteterad, iiri ja šoti vanasõnad rõhutavad elukogemust, vene vanasõnad kutsuvad saatuse keerdkäikudesse meelerahuga suhtuma. Neist vanasõnadest leiab igaüks meelelahutust, teadmisi, lohutust ja rõõmu.
See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja „Aktuaalne kaamera“. Või märgilised üksikhetked, nagu „Täna 25 aastat tagasi“ ja „Horoskoop“. Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.
Raamatusari „101 Eesti ...“ käsitleb ülevaatlikult erinevaid Eesti kultuuri, ajaloo, looduse ja muuga seotud teemasid. Iga raamatu autor on oma valdkonna tunnustatud spetsialist, kes on raamatusse valinud 101 just tema jaoks kõige olulisemat sündmust või märksõna. Sarja avaraamat on Mart Laari koostatud „101 Eesti ajaloo sündmust“. Teos algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega, nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.
Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest.
Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu „tummadest“ arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut.
Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.
Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.
Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.
Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).
„Sport on mõnus mängumaa, millel paremusjärjestus tavaliselt mustvalgelt ja ajalookindlalt kirjas seisab. Ent Eesti spordi 101 sündmust tähtsuse järjekorras kirja panna või ülepea jäägitu erapooletusega välja valida pole võimalik. Kes ütleks, kas Ernst Idla loodud üle-eestiline võimlemisvaimustus oli rohkem või vähem tähtis kui Kristjan Palusalu kaks olümpiakulda? Või malegeenius Paul Kerese kogu maailmas hinnatud härrasmehelik käitumine tähtsam kui tema tööd jäädvustanud Valter Heueri meistrisulg? Kas Heino Lipp tõstis meie rahva pead rohkem punavõimudest aheldatuna või tõstnuks olümpiavõitjana? Kas laitmatu Gerd Kanter on väärtuslikum kui ürgsed hambad-risti-mehed Aavo Pikkuus, Jüri Jaanson ja Erki Nool? Siinne on Tiit Karuksi valik. Igal teisel olnuks oma eelistused ja teine stiil, aga üks on kindel: Karuks on isikupärases stiilis võtnud kokku Eesti Spordi Loo.“ Gunnar Press, raamatu toimetaja.
Äripäeva koostatud faktipõhine ja põhjalik teatmeteos, mis kaardistab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna mõjukaimad isikud seisuga 2013. Raamat pakub ülevaadet ettevõtjatest, tippjuhtidest, analüütikutest, teadlastest ja avaliku sektori spetsialistidest, kelle tegevus on kujundanud ja suunanud Eesti digiarengut.
11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
Eesti kultuuriloos moodustab olulise peatüki talurahvaarhitektuur. Nagu rahvakultuuris üldse, nii kajastub ka siin talurahva loomingu omapära, mis on ühtaegu äärmiselt huvipakkuv nii ajaloolisest kui ka esteetilisest aspektist. Eesti külaarhitektuuri kõige silmapaistvamaks omapäraks on lihtsus ja tagasihoidlikkus ning tihe side ümbritseva loodusega, mis lisab taluehitistele ilmekust ja väljendusrikkust. Rööptekst saksa ja vene keeles.
„Aga kust te võtate viissada tuhat?“ küsis Balaganov üsna vaikselt. „Ükspuha kust,“ vastas Ostap. „Ainult näidake mulle rikast inimest ja ma võtan talt raha ära.“
„Kuidas? Kas kavatsete tappa?“ küsis Balaganov veelgi vaiksema häälega ja heitis pilgu naaberlaudadele, kus arbaatovlased tervituseks veiniklaase tõstsid.
„Teate mis,“ ütles Ostap, „teil poleks tarvis olnud alla kirjutada niinimetatud Suhharevo konventsioonile. See vaimne pingutus on teie närvid nähtavasti segi ajanud. Te lähete otse silme all järjest rumalamaks. Pidage meeles, Ostap Bender ei ole kunagi kedagi tapnud. Teda tapeti – see leidis aset. Kuid ise on ta seaduse ees puhas. Ma ei ole muidugi ingel. Mul ei ole tiibu, kuid ma austan Kriminaalkoodeksit. See on minu nõrkus.“
Anti Kidroni „122 õpetamistarkust“ on lihtsas keeles kirjutatud käsiraamat neile, kelle amet või roll nõuab teiste õpetamist. Selles antakse juhiseid õppetunni kavandamiseks, loengu pidamiseks, kuulajate tähelepanu äratamiseks, väitluse algatamiseks, vestlusringi või rühmatöö läbiviimiseks, jaotusmaterjalide koostamiseks ja paljudes teistes praktilistes küsimustes. Üksikasjalikult on tutvustatud sugestiivõpet jt uute õpitehnikate võimalusi, aga ka paradoksaalset õpet, enesehäälestamise meetodeid jm. Raamatule lisavad väärtust eesti tuntud kasvatusteadlaste ja õpetajatega tehtud intervjuud.
Kas teadsid?
- Lilled päevituvad.
- Taani impordib vange.
- Mesilased suudavad lennata kõrgemale kui Mount Everest.
„Kummalised faktid, mis löövad pahviks ja kõditavad naljasoont.“ – Daily Mail
- Martin Luther King jr sai avalikus esinemises hindeks C+.
- Iirimaal ei kasutatud 2015. aastani postiindekseid.
- Suurbritannias ei sure keegi loomulikel põhjustel.
- Mussolini töötas kunagi MI5s.
- Pingviinid ei tunne kala maitset.
- Kilttursad flirdivad ümisedes.
Kas teadsid?
- Sigadel esineb anoreksiat
- Wagner kandis ainult roosat siidaluspesu
- Ragbikooli esimesse ametlikku spordivarustusse kuulus kikilips
- Lord Kitcheneril oli neli spanjelit nimega Shot (Lask), Bang (Pah), Miss (Mööda) ja Damn (Neetud)
- Kosmoseülikonnas on võimatu vilistada
- J. K. Rowlingul ei ole keskmist nime
- Vabadusesammas kannab kingi suuruses 879
- Esimene arvutihiir oli tehtud puust
Pärast sensatsioonilist edu raamatuga „1227 fakti, mis sind hämmastavad“ naaseb meeskond uue jahmatava ja valgustava faktikogumiga.
Raamat „1227 fakti, mis sind hämmastavad“ lõi sind pahviks. Raamatu „1339 fakti, et sind jahmatada“ peale vajus su suu lahti.
Selles raamatus toome sinuni järgmise portsu hämmastavaid teadmisi. Ole valmis uuteks rabavateks faktideks! Kas teadsid?
- Valgusfoorid võeti kasutusele 18 aastat enne auto leiutamist.
- Maakeral on iga minut kaks maavärinat.
- Karl Lagerfeldi kassil on kaks teenijannat, kes kirjutavad spetsiaalsesse raamatusse üles kõik, mida kass teeb.
- Maakoores on rohkem vett kui kõigis ookeanides kokku.
- Orhideed kannatavad ajavahest tingitud väsimuse all.
- Sisalikud ei saa samaaegselt kõndida ja hingata.
- Lipsu sõlmimiseks on 177 147 võimalikku viisi.
See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.
1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi.
Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein Helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.
„Igatahes oli naisel tol romantilisel ajal suurem mõju tööliste massile kui mehel. Eriti noorel naisel. Nad hakkasid teda jumaldama, uskuma temasse kui kõrgemasse olevusse, läkitatud kustki teisest ilmast neid rõhutuid ja vaevatuid päästma.“ Marta Lepp
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Estonia hukk, lindiskandaal, rublaskandaal, Iisraeli relvatehing, jäägrikriis, Laari kukutamine, Meri tagasivalimine.
1990ndad olid pöörased sündmuste tulvalt, kui vaat et iga päev sündis midagi sellist, mille puhul annaks kasutada väljendeid nagu uus, esimene, tähenduslik, märgiline.
1990ndad olid pöörased sündmuste tummiselt olemuselt. Sündmuste kiires paisuvas tulvas kohtas ka vaat et iga päev midagi pöörast ning seda nii heas kui ka halvas tähenduses.
Päev päevalt pööraste 1990ndate sündmustikku käsitlev raamat on järg augustis 2011 ilmunud kogumikule „20 aastat uut Eestit. 1. osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992.”
Raamat käsitleb päev päeva haaval 1997., 1998. ja 1999. aasta sündmustikku taasiseseisvunud Eestis. See on kolmas osa sarjast, mis kirjutab lahti pööraste 1990ndate sündmused. Perioodi iseloomustavad kiired muutused, olulised sündmused ning nii positiivsed kui ka negatiivsed pöördelised hetked Eesti ajaloos.
Loengukursus kõrgemate koolide humanitaarteaduskondadele.
Sisukord:
Sissejuhatus
Prantsuse kirjandus
Inglise kirjandus
Saksa kirjandus
Taani kirjandus
Ameerika kirjandus
Itaalia kirjandus
Hispaania kirjandus