KASUTATUD

Kui Sophia Amoruso oli teismeline, hääletas ta mööda maad ringi, varastas asju ja otsis prügikastidest saiakesi. Kooli pooleli jätnud, raha ja kindla sihita, kontrollis ta 22-aastasena kunstikooli fuajees dokumente, sest mingit töökohta oli ju tervisekindlustuse jaoks vaja. Just seal fuajees tuli ta mõttele hakata eBays kasutatud rõivaid müüma. Kümme aastat hiljem on Sophia veebipoe Nasty Gal asutaja ja juhatuse liige. Moekaupa müüva firma väärtuseks on 250 miljonit dollarit ja seal töötab üle 400 inimese. Sophia pole kunagi olnud tüüpiline, ei tegevdirektorina ega üheski teises ametis. „#Tegijatüdruku” kirjutaski ta kõikidele teistele endasugustele tüdrukutele: kõrvalseisjatele (ja siseringis olijatele), kes otsivad ainulaadset rada edu juurde, isegi kui see tee on paganama käänuline ja kubiseb pessimistidest. Sophia Amoruso tõestab, et edukus ei tähenda seda, millises ülikoolis sa käisid või kui populaarne sa keskkoolis olid. Oluline on usaldada oma vaistu ja sisetunnet, teada, milliseid reegleid järgida ja milliseid rikkuda, otsustada, millal nööbid korralikult kinni panna ja millal oma sisemine friik valla päästa.

 

Kahesuunaline sõnaraamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Eestlasest kasutaja jaoks on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib ülevaatliku ja kompaktse õpikuna.

„Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.“ Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki.

Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.

 

Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.

 

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Selles raamatus on 90 vahvat kümneminutilist mõtlemisharjutust ja nuputamisülesannet: mälutreeningud, ruumilise taju treeningud, sõnamõistatused, arvmõistatused, koodide lahtimurdmised, laevade pommitamised ja inspireerivad „leia erinevused“, aga samuti Jaapani numbrimõistatused, sealhulgas hanjie, kakuro, hitori, masyu ja hashi ning enam kui kuut tüüpi sudokuid.

Dr Gareth Moore on enam kui 40 ajutreeningu- ja mõistatamisraamatu autor, ta on loonud ajutreeningute internetilehekülje BrainedUp.com ning toimetab mõistatamist pakkuvat veebisaiti PuzzleMix.com. Kirjastus Pegasus on varem avaldanud tema raamatu „Mõttemängud nutikatele lastele“ (2016).

 

Siia on valitud ehitised, mis kajastavad inimkonna tehnilise mõtte arengut ja on silmapaistvad kas uudse tarinduse või täiuslikkuse poolest. Ajalise järjestuse kõrval väljendab tehtud valik ka ehituse geograafilist levikut. Suur osakaal on antud 20. sajandi ehitistele ning samuti meie kodumaistele kõrvutamaks neid maailma ehitustasemega. Album on mõeldud eelkõige noorukitele, ent võib huvi pakkuda ka kõige laiemale lugejaringile.

 

Autoritel on kogunenud koguni 120 uut põnevat koogiretsepti! Marja-, õuna-, puuvilja-, rabarberi-, kohupiima-, juustu-, besee-, küpsise ja šokolaadikoogis, keeksid, ning kringlid ja pidusaiad – kõik koos kaunite piltidega.

Kas läbimõeldud toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda südamehaigustesse, tõstes samal ajal aju aktiivsust? See väike raamat tõestab, et on küll. Pidage vaid silmas, et teie menüü sisaldaks piisavalt oomega-3-rasvhappeid.

 

Siia raamatusse on kogutud valik viimastel aastatel Eestisse jõudnud uusi toataimi, kes hakkasid silma lilleärides ja Tallinna botaanikaaia toataimenäitustel. Ilmunud eestikeelsetest toalilleraamatutest neist enamiku kohta infot ei leia või on see väga napp.

Sellest raamatust saate aga teada, kes on kes. Lisaks olulisemad nõuded taime kasvatamiseks. Samas kohtute ka juba vanade tuttavatega, näiteks paljude sõnajalgade ja orhideedega. Võtsime nad kampa sellepärast, et nad on saanud paljude lemmikuks ning nende kasvatamise kohta küsitakse väga palju nõu.

Raamatu vormistuses pole taotletud kindlat süsteemi (liik-sort): kord on kirjeldatud uut sorti, kord uut liiki ning kus otstarbekas, hoopis perekonda. Loodetavasti ei pahanda „süsteemitus“ kedagi, sest tegu pole ju tõsiteadusliku käsiraamatu, vaid teatmikuga, kust leida infot uute taimede kohta.

 

Kas meie eelmise raamatu piduroad olid teie meelest liigagi harjumuspärased ja palju kordi proovitud? Kui nii, siis nende kaante vahelt leiate kindlasti üht-teist uudset ja moekat. Läänemaailma söögitrendid on viimasel ajal liikunud lihtsuse suunas, ammutades ideid Mehhiko, Vahemeremaade, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia söögikultuuridest. Teiegi võite õppida valmistama fondüüsid, vardaroogi, Jaapani sushit ning kõikvõimalikke rulle ja vrappe. Lisaks Vahemeremaade lihtsaid, kuid ääretult maitsvaid suupisteid. Pidulaua katmiseks moekate roogadega kulub vähe aega ja vaeva; nii mõnigi roog võib aga sündida seltskonna ühisel jõul ja nõul, mis aitab toreda meeleolu loomisele veelgi kaasa.

 

See raamat räägib rohkem kui tuhandest eksiarvamusest ja väärarusaamast, mis rahva seas levinud on. Ka paljudel kaljukindlana tunduvatel uskumustel võib olla sootumaks kummaline tegelik tähendus. Raamat katab terve laia plejaadi teemasid loodusteadustest religiooni ja toitumiseni.

 

„1000 küsimust ja vastust“ on tõhus abiline koolilastele oma teadmiste täiendamisel ja koolitööde tegemisel. Täis põnevaid fakte ja riukalikke küsimusi, pakub see raamat midagi igale uudishimulikule lapsele – juttu tuleb nii dinosaurustest, ookeanidest ja planeetidest kui ka keskaegsetest linnustest ja kosmoseajastu tehnoloogiast. Lugejaid haarab kergesti jälgitav ülesehitus, lihtsad selgitused ja oivalised illustratsioonid. Raamat koosneb seitsmest põnevast peatükist: Tähed ja planeedid, Planeet Maa, Dinosaurused, Iidsed tsivilisatsioonid, Rüütlid ja lossid, Leiutised, Transport

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

 

Kuulume põlvkonda, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks. Meie eeskujud elavad täisverelist elu, kirjutades klassikaks saanud viise, kujundades jahmatavaid kollektsioone, saades suurfirmade reklaamnägudeks – meie peaks ju ka seda suutma? Viimaste aastate jooksul on toimunud tõsised muutused suhtumises vananemisse – meil ei ole enam kohustust vananeda. Neljakümmet ei peeta enam mingiks vanuseks, viitkümmet võib pidada uueks neljakümneks ja kuuekümneselt on viimaks aeg oma elu elama hakata. See raamat annab näpunäiteid, kuidas võiksime selle kõigeni jõuda: kuidas hästi süüa ja võidelda vananemise vastu tervisliku toitumisega, kuidas muuta treenimine oma elu osaks, võimendamaks energiat ja võitmaks väsimust, retsepte looduslike kortsukreemide kokkusegamiseks ja nahapuhastuseks, mooduseid stressi peletamiseks ja unetuse võitmiseks, et võiksime elu lõpuni head välja näha ja ennast hästi tunda.

 

Raamatusari „101 Eesti ...“ käsitleb ülevaatlikult erinevaid Eesti kultuuri, ajaloo, looduse ja muuga seotud teemasid. Iga raamatu autor on oma valdkonna tunnustatud spetsialist, kes on raamatusse valinud 101 just tema jaoks kõige olulisemat sündmust või märksõna. Sarja avaraamat on Mart Laari koostatud „101 Eesti ajaloo sündmust“. Teos algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega, nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.

 

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest.

Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu „tummadest“ arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut.

Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.

Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

 

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

 

Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).

 

Nende kaante vahel on 65-aastase Eesti teleajaloo värvilisemad killud. Need on moodustunud koroonakevade rütmis pikkade telefonikõnede, kogutud mälestuste, tarkade meeste teleajaloo uuringute ning kuhjade viisi loetud artiklite ja tudengitööde tulemusena. Saateid raamatusse valides alustasin algusest – esimene lastesaade, populaarseim lauluvõistlus, pikim ajaloosaade, kõige kauem eetris püsinud saade, esimesed telestaarid, esimene formaadisaade jne, jne. Saate sünni- ja eluloo kõrval leiab huviline eetriaastad, esimeste/olulisemate tegijate nimed, aga ka esmaeetri täpse kuupäeva ja kellaaja. Raamatu kirjutamise algusest on juba palju muutuda jõudnud: TV3 kavas on taas „Eestimaa uhkus“, uute tegijatega „Öö-TV“ otsib veel oma kohta ja nii mõnedki tegijad on kanalit/ametit vahetanud või sootuks taevatähtede taha sõudnud. Kõik saated raamatusse paratamatult ei mahtunud, ja paljusid ei oska lühikese ajalise distantsi tõttu veel hinnatagi, kuid küllap teeb Aeg kindlaks tänagi eetris olevate saadete kullaproovi.

 

Euroopas reisimine on lihtsam ja odavam kui kunagi varem. Kuid isegi üsna lähestikku paiknevates linnades tuleb ilmsiks tugevaid kontraste kultuuri, ööelu ja toidu vahel, mis kõik kuuluvad unustamatu nädalavahetuse juurde. 101 nädalavahetust Euroopas tutvustab 101 parimat võimalust nädalavahetuse veetmiseks Euroopas. Pariis, Venezia, London, Barcelona, Praha – Euroopa klassikaliste linnade veetlus on ajatu, olgu teie huviks kultuur, šoppamine, kohalik ööelu ja toit, seiklussport või lihtsalt päikese käes lõõgastumine. Raamat tutvustab puhkamisvõimalusi 31 riigis, nii Lääne- kui ka Ida-Euroopas, nii Baltikumis kui Venemaal. Lisatud on rohkesti fotosid ja vajalikku infot iga riigi kohta, sealhulgas soovitusi parimaks külastusajaks.

 

Äripäeva koostatud faktipõhine ja põhjalik teatmeteos, mis kaardistab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna mõjukaimad isikud seisuga 2013. Raamat pakub ülevaadet ettevõtjatest, tippjuhtidest, analüütikutest, teadlastest ja avaliku sektori spetsialistidest, kelle tegevus on kujundanud ja suunanud Eesti digiarengut.

 

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Anti Kidroni „122 õpetamistarkust“ on lihtsas keeles kirjutatud käsiraamat neile, kelle amet või roll nõuab teiste õpetamist. Selles antakse juhiseid õppetunni kavandamiseks, loengu pidamiseks, kuulajate tähelepanu äratamiseks, väitluse algatamiseks, vestlusringi või rühmatöö läbiviimiseks, jaotusmaterjalide koostamiseks ja paljudes teistes praktilistes küsimustes. Üksikasjalikult on tutvustatud sugestiivõpet jt uute õpitehnikate võimalusi, aga ka paradoksaalset õpet, enesehäälestamise meetodeid jm. Raamatule lisavad väärtust eesti tuntud kasvatusteadlaste ja õpetajatega tehtud intervjuud.

 

Kas teadsid?

• Lilled päevituvad.
• Taani impordib vange.
• Mesilased suudavad lennata kõrgemale kui Mount Everest.

„Kummalised faktid, mis löövad pahviks ja kõditavad naljasoont.“ – Daily Mail

• Martin Luther King jr sai avalikus esinemises hindeks C+.
• Iirimaal ei kasutatud 2015. aastani postiindekseid.
• Suurbritannias ei sure keegi loomulikel põhjustel.
• Mussolini töötas kunagi MI5s.
• Pingviinid ei tunne kala maitset.
• Kilttursad flirdivad ümisedes.

 

Kas teadsid?

• Sigadel esineb anoreksiat
• Wagner kandis ainult roosat siidaluspesu
• Ragbikooli esimesse ametlikku spordivarustusse kuulus kikilips
• Lord Kitcheneril oli neli spanjelit nimega Shot (Lask), Bang (Pah), Miss (Mööda) ja Damn (Neetud)
• Kosmoseülikonnas on võimatu vilistada
• J. K. Rowlingul ei ole keskmist nime
• Vabadusesammas kannab kingi suuruses 879
• Esimene arvutihiir oli tehtud puust

Pärast sensatsioonilist edu raamatuga „1227 fakti, mis sind hämmastavad“ naaseb meeskond uue jahmatava ja valgustava faktikogumiga.

 

Raamat „1227 fakti, mis sind hämmastavad“ lõi sind pahviks. Raamatu „1339 fakti, et sind jahmatada“ peale vajus su suu lahti. 

Selles raamatus toome sinuni järgmise portsu hämmastavaid teadmisi. Ole valmis uuteks rabavateks faktideks! Kas teadsid?

• Valgusfoorid võeti kasutusele 18 aastat enne auto leiutamist.
• Maakeral on iga minut kaks maavärinat.
• Karl Lagerfeldi kassil on kaks teenijannat, kes kirjutavad spetsiaalsesse raamatusse üles kõik, mida kass teeb.
• Maakoores on rohkem vett kui kõigis ookeanides kokku.
• Orhideed kannatavad ajavahest tingitud väsimuse all.
• Sisalikud ei saa samaaegselt kõndida ja hingata.
• Lipsu sõlmimiseks on 177 147 võimalikku viisi.

 

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

 

1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi.

Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein Helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.

 

„Igatahes oli naisel tol romantilisel ajal suurem mõju tööliste massile kui mehel. Eriti noorel naisel. Nad hakkasid teda jumaldama, uskuma temasse kui kõrgemasse olevusse, läkitatud kustki teisest ilmast neid rõhutuid ja vaevatuid päästma.“ Marta Lepp

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaie Mei ja Leini Kõrtsini koostatud Rocca al Mare kooli juubeliraamat.

 

Loengukursus kõrgemate koolide humanitaarteaduskondadele.

Sisukord
- Sissejuhatus
- Prantsuse kirjandus
- Inglise kirjandus
- Saksa kirjandus
- Taani kirjandus
- Ameerika kirjandus
- Itaalia kirjandus
- Hispaania kirjandus

 

Diplomaatia on riigi välissuhteid reguleerivate institutsioonide ametialane suhtlemine teiste riikide vastavate isikute ja organitega ning rahulikul teel ta õiguste ja huvide kaitsmine välismaal – ülesanne, mis on usaldatud diplomaatidele. Läbi aegade on diplomaadid rahulike läbirääkimiste tulemusena saavutanud kokkuleppeid, mis on säästnud, kuid ka muutnud maailma. Tihti on nad ise jäänud seejuures tähelepanuta. Käesolev raamat tutvustab lugejale kahtekümmend üht maailma ajalugu muutnud diplomaati.

 

Tõeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, ta interpreteerib seda enda isemaailma kaudu. Selleks kasutab ta mitmesuguseid, olemuselt tinglikke meetodeid. Kunstniku taotlused, valitud teema ja idee tuuakse vaatajani maalikunsti vahenditega – värvidega. Tõeline kunstiteos saab sündida vaid talendi olemasolul. Selles raamatus antakse lühike ülevaade eri aegadest pärit, eri stiile esindavatest ja erinevate käekirjadega maalikunstnikest, kel kõigil on üks ühine – neile kuulub maalikunsti austajate siiras tänu ja sügavalt aupaklik kummardus. Tänu neile elab meis nii kaugetae aegade kui ka tänapäeva maalikunst.

 

Selles raamatus ei räägita mitte ainult sõjalis-poliitiliste liikumiste ja rahvaülestõusude juhtidest, kes võitlesid rahvusliku ja sotsiaalse rõhumise vastu. Siin on esindatud ka fanaatilised üksikterroristid, ebasoosingusse sattunud kirikuhierarhid, usuvoolude ja majanduse reformaatorid, silmapaistvad teadlased ja kirjanikud, kes heitsid väljakutse traditsioonilistele teaduslikele, eetilistele ja filosoofilistele arusaamadele, väejuhid, kellest saatuse tahtel said poliitikutest mässajad ...

 

Reisikirjas kirjeldab autor, eest arst Erich Johannes Moisar Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega.

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.