"Ühe leegionäri päevik" on rindemehe päevaraamat, pandud kirja sündmuste keskel 1943.a. kevadest kuni 1945.a. hilissuveni. Autori kirjaviis on jäetud võimalikult puutumata isikupära säilitamiseks. Sõja ajal hoolikalt peidetud päevik on nüüd esimesena omalaadsete seast näinud ilmavalgust. Lugejani jõuab 60 aasta tagune sõjamehe tee algus, lahingud, võidurõõmud ja kaotusevalu. Tollal noore mehe mõtted toimunust kajastavad eesti rahva lootust keerulises olukorras kui elu maksis vähe.