Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kuus suve, et armuda. Hetk, et riidu minna. Nädalavahetus, et parandada, mis parandada annab.

Öeldakse, et koju tagasi ei saa, ja just nii on lugu Persephone Fraseriga, kes tegi kümne aasta eest elu suurima vea. Enam ei veeda ta sädelevaid suvepäevi lapsepõlveaegsel järvekaldal, vaid püsib oma stiilses linnakorteris ega lase endale mitte kedagi tõeliselt südamesse.

Kuni tuleb telefonikõne, mis sunnib kibekähku Barry’s Baysse kihutama, ja seal on ka Sam Florek – inimene, kelleta elu tundus võimatu.

Kuus suve, uduvinestel pärastlõunatel järvel ja soojadel suveõhtutel Florekite pererestoranis tööd rabades, olid Percy ja Sam lahutamatud. Sõprus arenes viimaks millekski enamaks ja lõppes siis järsult.

Kui Percy Sami ema leinatalituseks järvelinna naaseb, on nende side sama vaieldamatu nagu enne. Ent kuni Percy ei suuda kunagi tehtud otsuseid ümber mõtestada, pole veel teada, kas nende armastus ikka on suurem, kui oli nende suurim minevikueksimus.

Kuut mineviku suve ja üht oleviku nädalavahetust hõlmav „Igal järgmisel suvel” on hõrgult nostalgiline pilguheit armastusele ning ühtlasi inimestele ja valikutele, mis märgistavad meid igaveseks.

Keelatud armastus. Võimatu valik … Kui Pixie Tate kutsutakse Cornwalli rannikule selgitama St. Sidwelli mõisa kummalist saladust, mõistab ta, et seal peitub midagi üsna ebaharilikku. Rohkem kui sada aastat tagasi kadus öösel oma voodist laps ja teda ei nähtud enam kunagi – ning Pixie peab nüüd lahendama nende viimaste kuupaisteliste tundide saladuse. Kui ta sukeldub minevikku, siis saladused paljastatakse ja armulood tulevad päevavalgele ning lõpuks on Pixie sunnitud tegema ränga otsuse, mis muudab igaveseks tema elu. Santa Montefiore on sündinud 1970. aastal Inglismaal. Ta õppis Exeteri ülikoolis ning on abielus ajaloolase ja kirjaniku Simon Sebag Montefiorega, neil on tütar Lily ja poeg Sasha. Varrakus on Santa Montefiorelt varem ilmunud „Meelespeasonaat”, „Tuletorni saladused”, „Siin ja praegu”, „Mesiniku tütar” ja Deverillide kroonika viis raamatut.

Kanada muusik Leonard Cohen ja tema põhjamaine muusa Marianne Ihlen kohtusid 1960. aastal Kreekas Ýdra saarel. Nende esmakohtumisest tärganud vastastikune hoolimine ja hingesugulus jäid püsima kuni surmani. Romaan maalib tundeküllase pildi sündmustest, mis suunasid noore kirjaniku muusikuteele. Coheni sugestiivsel moel esitatud sügavalt poeetiliste laulude austaja saab aimu, kuidas kulges autori loominguline rännak alates tema esimesest hitist „Suzanne” sellele raamatule pealkirja andnud lauluni ning milline hingeseisund võis panna ta peas helisema tänini tuntud ja armastatud laulud „Bird on the Wire” või „Hallelujah”:

Ja isegi kui elu lahku meid viis,

nüüd laulude jumala ees seisan siin

ja mu huultel pole muud kui Halleluuja.

 

Sylvia Frank on Galast ja Dalíst jutustava romaani „Lahutamatud” kaudu eesti lugejale juba tuttavaks saanud kirjanikest abielupaari pseudonüüm. Sylvia Vandermeer on õppinud bioloogiat, psühholoogiat ja kauneid kunste, Frank Meierewert on doktorikraadiga etnoloog.

Mis juhtub, kui kristallkingake sobib...? Maxim Trevelyan, Trevethicki krahv, on armastatud naise Albaania avarustest üles otsinud. Olles tema eest võidelnud ja võitnud, tuleb Maximil nüüd püssi ähvardusel temaga pulmad pidada. Kas aga endisest naistemehest saab üldse head abikaasat – või hävitavad ta kurikuulus maine ja aristokraatliku perekonna skandaalsed saladused ta äsjaleitud õnne? Alessia Demachi on oma röövijad üle kavaldanud ning võitnud armastatud mehe südame, aga kas ta suudab selle abielu toimima panna? Ta seisab vastamisi Maximi värvika mineviku ja heidutava perekonnaga ning Londoni eliidi pilkude ja sosinatega – kas temasse hakatakse suhtuma kui Maximi krahvinnasse või jääb ta alatiseks mehe endiseks koristajaks? «Missise» võluv teekond läbi Albaania majesteetlike mägede, Inglise idülliliste maakohtade ja tänapäeva Londoni kahtlase glamuuri kätkeb endas armastust, igatsust, tunnustust ja lunastust. New York Timesi menuki «Mister» järg, kirglik ja põnev armastuslugu E. L. Jamesilt, fenomenaalse triloogia «Viiskümmend halli varjundit» autorilt

Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarja kuuenda raamatu „Lume ja tuha hingus” II osa jõuab otse Ameerika iseseisvussõja keerisesse, kus tuleb hakata pooli valima. Neis poliitilistes tõmbetuultes on Fraseritel ja MacKenziedel üha raskem säilitada Põhja-Carolina mägede rüppe kõrvalisse paika rajatud kodus varasemat rahulikku elu. Briti kroonile ustavust vandunud Jamie Fraser leiab end kahe tule vahelt, tundes, et võlgneb truudust hoopis vabaduseideaalidele. See raamat on täis kummitusi – luusigu need siis kullast ligi tõmmatuna Hector Cameroni hauakambri ümber või painaku Jamiet valusad mälestused Cullodeni lahingust ja Ardsmuiri vangla jubedustest ning ajarändureid Claire’i, Briannat ja Rogerit teadmised saabuvatest keerulistest aegadest. Kas jääda trotsima surmaohtu või minna tagasi oma aega? Ja kuigi kõik märgid on õhus, et kokkupõrkest ei pääse, loodab Jamie Fraser ikka, et ehk tema perekonna ajarändurite teadmised lähenevatest keerulistest aegadest ei osutugi täitunuks – aga seda näitab ainult aeg.

1771. aastal püsib Põhja-Carolina koloonias habras tasakaal, kus ühel vaekausil on rikas koloniaalaristokraatia, teisel sisemaa vaesed uusasukad. Nende kahe rahvakihi vahel seisab aumees, ent nüüd juba ka varakas mees Jamie Fraser. Armsalt Šotimaalt väljasaadetuna on ta siin saanud lõpuks maad, mida on alati ihaldanud. Tema kõrval on ebatavaline teekaaslane, oma ajast ja kohast väljakistud naine Claire, kellel lasub õnnistuse, kuid paraku ka raske koormana imetabane võime teada, mida toob tulevik. Varem on säärane teadmine tõuganud Jamie ja Claire'i ohtudesse, ent aidanud neil ühtlasi pääseda. Nüüd võib see saada vilkuvaks tõrvikuks, mis valgustab neile teed läbi eelseisvate ohtlike aastate, või süüdata tulekahju, mis põletab tuhaks kogu nende ühise elu. "Leegitsev rist" on ühtaegu südantliigutav ja põnev, ajalootruu ja põletavalt kirglik.

"Sügistrummide" teise raamatu juhatab sisse arusaamatu ja ärevust tekitav saadetis, mis saabub üle ookeani Brianna Randallilt Roger Wakefieldile. Viimane aimab tõtt, kuid ei suuda seda endale tunnistada. Teda juhatab edasi Fiona, kelles avanevad ootamatud küljed. Veel kord mõjutab sündmuste käiku ka mõlemast ajastust lõplikult lahkunud Geillis Duncan. Brianna on ette võtnud eluohtliku reisi ja Roger peab samuti eluga riskima, et talle järgneda. Noortele langevad osaks rasked vintsutused: võitlus rõugetega keset ookeani, õnnetust toovad kokkupuuted kuritahtliku Laoghaire'i ja Sephen Bonnetiga ning palju muud. Nende armastus pannakse kõige karmimalt proovile. Kõige raskemad katsumused võrsuvad aga salatsemisest, pooltõdedest, vääritimõistmistest, mille tagajärjed osutuvad mõnikord pöördumatuks ja peategelastel ei jää üle muud kui õppida nendega elama, leida lepitust enda ja saatusega. Uus Maailm saab taas kord uue elu ja uue alguse sümboliks.

Diana Gabaldoni "Võõramaalase" sarja peategelased Claire ja Jamie on pärast Kariibi merel läbi elatud seiklusi ja ookeanil kogetud vintsutusi jõudnud Inglise kolooniatesse Põhja-Ameerikas. Claire'i ja Jamie elus algab uus vaatus, mis viib nad nii orjanduslikul süsteemil põhinevatesse lõunaosariikidesse, kus nad on tunnistajaks orjade meeletule viletsusele ja orjapidajate luksuslikule elustiilile, kui ka metsikutele äärealadele, kus uusasukatel tuleb toime tulla lume, metsloomade, indiaanlaste ja laastavate taudidega. Ka minevik ega tulevik ei kao kusagile. Jamie elus on jätkuvalt olulisel kohal lord Gray ja tema kasulaps, Jamie lihane poeg William. Veelgi olulisemad sündmused toimuvad aga paralleelajas – 20. sajandil, kus tegutsevad Roger ja Brianna. Roger avastab minevikust ehk Jamie ja Claire'i ajastust kohutava saladuse ja tal tuleb otsustada, mis selle teadmisega peale hakata. Käivitub saatuslik sündmuste ahel ja Claire'i ja Jamie loost saab samavõrd ka Brianna ja Rogeri lugu, mille peategelased on igati oma eelkäijate väärilised.

Õpik on kirjutatud eeskätt TRÜ bioloogia ja geograafia ning EPA agronoomia ja metsanduse eriala üliõpilastele, kellel on õppeplaanis ette nähtud taimefüsioloogia. Peale selle on õpik kasulik keskkoolide bioloogiaõpetajatele, aspirantidele, teadustöötajatele ja praktikutele, kes tegelevad taimedega.

Teos on esimene põhjalik ning tippajakirjanike kirjutatud ülevaade Venemaa gaasimonopolist Gazpromist, tema toodetavast gaasist, mis soojendab poolt Euroopat, kuid on samas ka relv ja sealjuures ohtlik relv, mis loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Selle relva abil saab santažeerida, muuta inimesi eimiskiks või miljardäriks, tarnida võõrast ideoloogiat, mis nagu gaaski põleb, lõhkeb ja lämmatab, pidada ideoloogilist sõda. See raamat toob lugejani Gazpromi ajaloo telgitagused ja annab teada, missuguses olukorras on praegu see võimas vene relv, mille on sepitsenud seltsimehed Beria ja Hrustšov, mida õppisid ära kasutama Brežnev ja Kossõgin ning mille Tšernomõrdin ja Vajhhirev andsid Putini kätesse. Valeri Panjuškin on sündinud 1969. aastal Leningradis ning lõpetanud teatriinstituudi Moskvas režissööri ja stsenaristina. Ta töötas kümme aastat rahvusvahelise vaatlejana prominentse päevalehe Kommersant toimetuses ning pälvis 2004 Venemaa kõige olulisema ajakirjandusalase auhinna Kuldne sulg. Käesoleval ajal teeb ta kaastööd ajalehtedele Vedomosti ja Esquire ning internetiväljaandele gazeta.ru. 2006. aastal ilmus Münchenis tema raamat Mihhail Hodorkovski. Mihhail Zõgar on sündinud 1981. aastal. Ta õppis Moskvas ajakirjandust ning teeb poliitilise vaatlejana kaastööd Kommersandile ning teistele meediaväljaannetele. Tema reportaažid maailma kuumadest punktidest ilmusid 2007. aasta lõpus raamatus Sõda ja müüt.

Raamatus kirjeldatakse ravimeetodit, mis põhineb surve avaldamisel teatud punktidele. Punktmassaaž leevendab või ravib niisuguseid haigusi, mis on tekkinud närvisüsteemi häire tagajärjel. See eneseravimeetod on ohutu ja kergesti omandatav rikkaliku pildimaterjali ja selgitava teksti abil. Raamat igale meditsiinihuvilisele.

Ivan Turgenevi (1818–1883) jutustuste kogumik „Küti kirjad“ on pühendatud 19. sajandi Venemaa hunnitult metsikule, mitmepalgelisele maastikule ja selle elanikele. Saakloomade kannul mööda steppe ja metsasalusid uitav kütt kirjutab märkmikusse tähelepanekuid teda ümbritseva looduse ilust, halastamatust kliimast ja neis karmides tingimustes ellujääjatest.

Üllase ja Allani kohtumine oleks olnud justkui ette määratud. Juhuslik algus suhtele, mis edenes nagu filmis: tasane algus, kiire ja kirglik areng, pulmad... Ning noore neiu sukeldumine rikaste ja ilusate maailma, kus uhketes eramutes ja noobli pealispinna all peituvad sageli räpased saladused ning õnnetud elud.

Viimastel aastatel peamiselt ajakirjanduses avaldatud uutmisteemaliste artiklite autor käsitleb avalikustamise, ajaloo valgete laikude, bürokraatia vastu võitlemise, meie majandusliku ja poliitilise süsteemi edasiarendamise ning rahvussuhete probleeme. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Ööliblikas" on haarav lugu võimuihast ja kättemaksust, ühe väikerahva saatusest, kaduvast maailmast ning ööliblikana valguse poolelendavast inimhingest. Romaani tegevus toimub Marimaal Lavra külas ja Vorkuta vangilaagris läbi kolme põlvkonna, põimides ühte sõjas purunenud saatused, maride ahastuse oma kaduva rahva pärast ja uskumatu armastusloo. Sündmuste jäljed ulatuvad süngete varjudena tänapäeva, puudutades inimeste elusid ja kogu maailma käekäiku. Lugu armastusest ja kirest, sõjast ja reetmisest, julmusest ja halastusest on kirjutatud poeetiliselt ja haaravalt nagu Kettu eelmisedki romaanid. Katja Kettu (1978) on tunnustatud soome kirjanik. "Ööliblikas" on tema kolmas eesti keeles ilmunud romaan.

Töös antakse ülevaade maaviljeluse arengust eestis alates kaugest minevikust kuni tänapäevani. Esitatud mitmekesine materjal pakub informatsiooni agroökonoomilise pilguga vaadatuna põllumajanduse tootmisspetsialistidele, õppejõududele ja õppijaile põllumajanduslikes õppeasutustes ning agraarajaloohuvilistele.

TOP 20 aasta puhul välja antud reklaamülevaade seal tegutsevatest firmadest. Viimane peatükk tulevikuvisioonidest.

Käesolev kogumik annab läbilõike 19. saj. eesti keeleteadlase ja folkloristi Jakob Hurda (1839-1907) vanavarakogust. Siin leidub korrespondentide poolt eelmisel sajandil murdekeeles kirjapandud jutte, pärimusi, aga ka murdekirjeldusi ja murdesõnade loendeid kõigilt meie keele murdealadelt.

Kogumik on pühendatud Jakob Hurda 150. sünniaastapäevale.

Raamatus antakse hõlpsasti mõistetava dialoogi vormis huvitav ülevaade televisioonitehnikast. Teos on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, kes on kas või elementaarseltki tutvunud raadiotehnika algmetega...

Raamatus antakse traktorite T-16M, T-25A, T-40AM, MT3-50, MT3-52, MT3-80, MT3-82 ja T-74 tehniline iseloomustus, kirjeldatakse traktorite juhtimisseadmeid ja kontrollmõõteriistu. Selgitatakse traktorite ettevalmistamist tööks, sõlmede ja mehhanismide tehnohooldust, õlitamist ja määrimist. Käsitletud on ka traktorite sagedasemaid rikkeid, nende otsimist, kõrvaldamist ja ohutusnõudeid traktoritega töötamisel.

Raamat päikeseenergia kasutamise võimalustest ja tehnilistest lahendustest. Iga järjekordne kriis ülemaailmses energeetikas on tõstatanud huvi päikeseenergia kasutuselevõtu vastu. Autor esitab oma Eestis tehtud pikaajaliste uuringute tulemused antud ainevallas ja nendest tulenevad järeldused ning praktilised näpunäited helio-olmeveesüsteemide ehitajatele. Teolan Tomsoni "Helioenergeetika" on esimene eestikeelne originaalteos uues ja perspektiivikas tehnikavallas.

Raamat tutvustab merepõhjal kasvavaid taimi, annab ülevaate nende levikust ja iseloomustab Eesti rannikumerd kui taimede elukeskkonda. Põhjalikumalt vaatleb autor Läänemeres enamlevinud taimekooslusi ning muutusi, mis neis inimtegevuse mõjul toimunud. Ülevaate saab ka meretaimede kasutamisest. Mõeldud kõigile taime- ja merehuvilistele, sobib hästi käsiraamatuks ja abimaterjaliks bioloogiaõpetajale ning bioloogia eriala üliõpilastele.

Ladina-eesti õigussõnastik sisaldab Rooma õiguse väljendeid, diplomaatia ja rahvusvahelise õiguse alaseid fraase, Euroopa Liidu õigusaktides ja Euroopa Kohtu dokumentides sisalduvaid väljendeid, samuti väljendeid angloameerika õigussüsteemist, kokku üle 3400 märksõna. Hõlmates uuemas võõr- ja eestikeelses õiguskirjanduses esinevaid termineid ja fraase, on sõnastik mõeldud praktiliseks abivahendiks juristidele ja juurahuvilistele, kes puutuvad kokku materjalidega, milles leidub ladinakeelseid õigusväljendeid. Märksõnade juurde on ladina väljendite lugemise hõlbustamiseks märgitud hääldus ja rõhk. Sõnastik aitab ka juhtida tähelepanu ladina väljendite õigekirjale ja ühildumisele eestikeelse tekstiga.

"Bhagavadgītā" (sanskriti keeles 'Isanda laul') on üks hinduismi pühadest tekstidest. Gita on eepose "Mahābhārata" osa, kuid seda käsitletakse sageli eraldiseisva religioosse tekstina. Ülesehituselt on Gita dialoog sõdalase Arjuna ning Krishna vahel, kes ilmutab ennast Gitas absoluudina. Gita moodustavad 18 peatükki "Mahābhārata" kuuendast raamatust "Bhîshmaparvanist" ("Raamat Bhîshmast").