Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
.jpg)
.jpg)
Ilukirjandus
Vaata veel
Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.
Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.
Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach'i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
soodukaga
Vaata veel
Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. aasta sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse.
"Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele vastassooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.
Huvitavas minavormis esinevate tegelaste kaudu on näidatud "reaalse sotsialismi" inimvaenulikkuse ja moraalse allakäigu põhjusi. Selles mõttes on "Nali" eesti lugejale lähedane ja arusaadav, teos nagu meie endi elust. Romaan on senini ilmunud kahekümne neljas keeles.
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (sünd. 1922) monograafia suure vene luuletaja elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
Uued tooted
Vaata veel
Fakte, mälestusi ja mõtteid Eesti Ajakirjanike Liidu 85. sünnipäeval.
Näitust „Kaugete meelte kuma“ on vorminud viimase pooleteise aasta vältel toimunud muutused EKKMi sees ja ümber, samuti mõtisklused ühiskondlikust väärtustajust ning teemadest nagu kasinus, unarus ja hoolitsus. Mida mäletatakse, mis unustatakse ning mis saab kunstiajalukku kirjutatud? Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKMi füüsilised ja sümboolsed mõrad on omakorda aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud esemelisele pärandile. See näitus on kasvamisest. Suureks kasvamisest, suuremaks kasvamisest, ümber kasvamisest. Muutus – miski kauge ja köitev – kumab õrnalt eemal, ent piisava keskendumise ja kannatlikkuse korral hakkab äratuntavamaks vormuma, kergelt selginema. Näitusega kaasneb samanimeline eesti- ja ingliskeelne trükis, mille on kirjastanud EKKM ja Lugemik.
The book was published on the occasion of an exhibition by the same title curated by Laura Toots at the Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM), 05.06–18.07.2021. The exhibition „Letters from a foreign mind“ has been shaped by both the internal and external changes EKKM has undergone in the past year and a half, as well as contemplating on what is valued in our society and themes like scarcity, neglect and care. What is remembered, what is forgotten and what gets written into art history? The building of EKKM has seen countless repairs and spatial renovations during its lifetime but is nevertheless tired and slowly crumbling. The physical and symbolic cracks are the subject matter and the habitat for artistic ideas, for visitors’ memories, its employees’ proposals, an abundance of dust and material legacy that has been left behind. This is an exhibition on growth. Growing up, growing larger, growing anew. Change – distant and inviting – gently glows from afar but with enough focus and patience, it will begin shaping itself into something more familiar and become slightly clearer.
Käesolevas raamatus selgitab kardioloog Enn Lõuk vanemas eas inimese kehas toimuvaid muutusi ning annab soovitusi, mida ühel või teisel juhul ette võtta. Teades oma võimaluste ja tervisliku seisundi piire, võib eakas inimene olla heatujuliselt reibas ning kasulik perele ja ühiskonnale. Lugegem, tegutsegem ... Veendugem, et ka eakas inimene saab olla optimistlik.
Raimond Valgre laulude kogumik, laulusõnad koos noodimärkidega.
„Unelmate tänav (Nõmme linnas)“, „Narva valss“, „Aegviidu valss“, „Saaremaa valss“, „Viljandi serenaad“, „Pärnu ballaad“, „Pühapäev Kadriorus“, „Saaremaa polka“, „Ma loodan, et saan sellest üle“, „Hall sõdurisinel“, „Eidekene hella“, „Peagi saabun tagasi su juurde“, „Ei suutnud oodata sa mind“, „Tartu marss“, „Neiukene Toomemäelt (Tartu valss)“, „Muinaslugu muusikas“, „Sinilind“, „Läbi saju“, „Ei tea“, „Veel viivuks jää“, „Vaid sulle kuulub mu süda“, „Mul meeles veel“, „Meloodia“, „Kas mäletad veel?“, „Vaid sina, Niina“, „Erika“, „Tiiu, Tiiu“, „Helmi“, „Riina“, „Blond Aleksandra“, „Keset hoogsat tantsuringi“, „Talverõõmud“, „Kevad südames“, „Õige valik“, „Aasta uus“, „Näkineid (Kolm kalameest)“, „Suudle mind“, „Lohutab mind mu bajaan“, „Kevadmõtted“, „On kevad tulnud taas“, „Kui taevas on kuu“, „Hääd ööd, hääd ööd“, „Kui sul valutab mõnikord süda“, „Suveöö serenaad“, „Kirjake koju“, „Sa ütled mulle „päikene““, „Ah, nii rahutu mu süda“, „Suudlus kuuvalgel“, „See, keda armastasin, kuulub teisele“, „Üksi“, „Su silmist näen ma igal öösel und“, „Sa eile ütlesid „jaa““, „Ma olen liiga halb“, „Joogilaul“, „Naine, kes ei armu“, „Viimne valss“.