Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Noorte seiklusjutu tegevus toimub Suure Isamaasõja ajal Venemaal, kus tegutseb salapärane Timur oma sõpradega. Timuri meeskond aitab salaja perekondi, kust keegi on läinud Punaarmeesse.

Kirjastusel Pilgrim on suur rõõm teada anda, et ilmunud on uus TUNNETERAAMAT just lasteaiavanuses lastele. See on heaks abimaterjaliks kõigile lapsevanematele, lasteaiakasvatajatele, eripedagoogidele ja tugiisikutele, kes igapäevaselt väikelaste ja nende emotsioonidega kokku puutuvad. Raamatus on kirjeldatud 44 tunnet ja koos selgete illustratsioonidega on see väärt abimees, et ehitada silda lapse ja õpetaja vahele, aga ka lapse ja tema tunnete vahele.

Raamat lõbumajadest, lõbutüdrukutest ja prostitutsioonist, nähtuna endise lõbutüdruku silme läbi.

Nende kaante vahel on 20 tüdruku jutustatud lood elust. Lood põhinevad noorte inimeste muredel, juhtumistel ja üleelamistel, näiteks "Mu suvine kallim purustas mu südame", "Mu parim sõbratar on süüdi mu anoreksias", "Kuidas õnnestus mul üle saada oma kaksikõe surmast", "Mu õpetaja oli minust sisse võetud", "Minu kallal tarvitati seksuaalset vägivalda", "Ma olen selgeltnägija" jne. Iga kirja lõpus on nõuanded, soovitused ja testid teistele tüdrukutele, kes on samasuguses olukorras, ega tea enam, mida edasi teha.

Praktiline ja interaktiivne eneseabiraamat autistlikele ja/või ATHga inimestele, mis aitab mõista autistlikku läbipõlemist, seda ennetada ja sellest taastuda. Raamat sisaldab põhjalikku käsitlust autistlikust läbipõlemisest, selle sümptomitest, põhjustest ja käivitajatest, raamistikku taastumiseks ja juhendi personaalse taastumiskava loomiseks, sensoorse regulatsiooni võtteid, närvisüsteemi reaktsioonide märkamise ja rahustamise tehnikaid, lusikateooria energiavarude haldamiseks, käsitluse maskimise ja läbipõlemise vahelisest suhtest ning praktilised sammud oma maski järk-järguliseks langetamiseks, ning tõhusaid võtteid enesekehtestamiseks ja piiride seadmiseks.

Jalgpall on suurem kui elu, nagu ütlevad itaallased. Jalgpalli mängitakse kõikides maailma riikides ja viimased sada aastat ka Eestis. Sellel maailma populaarseimal spordialal selgitatakse maailmameistrit alates 1930. aastast. "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" võtab põhjalikult kokku kõik suurturniirid, räägib nende kangelastest, toob lugejateni põnevaid fakte ja dramaatilisi seiku ning jäädvustab maailmameistrid. See raamat on ka lahutamatuks kaaslaseks ja väärt abiliseks järgnevate MM-turniiride jälgimisel. Raamatust leiate: haarava ülevaate 18-st toimunud MM-turniirist iga turniiri tähtsamate mängude kronoloogia 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustuse värvikate mängijate, treenerite ja kohtunike tutvustused iga finaali iseloomustuse koos kommentaaride ja järelkajadega kirevate sündmuste ja isikute kirjelduse huvitavad fotod ja mängude sümboolika täieliku statistika finaalturniiril peetud mängudest parimad väravalööjad, enim mänge pidanud mängijad jpm Rohkelt illustreeritud ning ladusas keeles kirja pandud lugu annab edasi kõige olulisema jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloost. Suurvõistlusi kirjeldatakse peatükkide kaupa algusaastatest tänapäevani. Raamatust saab lugeda: MM 1930. Väike Uruguay hõivab trooni MM 1934. Mussolini Itaalia võidutseb MM 1938. Itaalia triumfeerib Pariisis MM 1950. Maracana. Üks mäng. Lein MM 1954. Berni ime MM 1958. Brasiilia, lõpuks ometi MM 1962. Draama neljas vaatuses MM 1966. Svingiv Inglismaa pidutseb MM 1970. Samba Aztecal MM 1974. Totaalne jalgpall Saksamaal MM 1978. Argentina võtab jõuga oma MM 1982. Itaalia. Kes? Itaalia! MM 1986. Maradona MM 1990. Keisri teine kroonimine MM 1994. Jalgpall võõral maal MM 1998. Viva la France! MM 2002. Brasiilia võidab üllatuste turniiri MM 2006. Suvemuinasjutt Saksamaal, peategelaseks Itaalia Lisana 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustus "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" on hea abiline maailma jalgpalliajaloo tundmaõppimisel ning jalgpallisangarite saavutustele kaasaelamisel.

Itaalia jõulujutt lastele Itaalia jõulukombed erinevad meie omadest. Kinkegi saavad lapsed alles 6. jaanuaril – kolmekuningapäeval. Sel päeval olevat kolm Idamaa kuningat toonud kalleid kingitusi väikesele Jeesus-lapsele. Itaalia lastele toob neid hea eideke Befana, kes lendab luua seljas nagu nõiamoor. Salaja hiilib ta korstna kaudu majja ning jätab kingid kamina juurde riputatud ootevalmis sukka.

Õpik on mõeldud neile, kes kunagi juba inglise keelt õppinud, kuid sellest paljugi unustanud.

Iga peatükk algab mingi grammatikaküsimuse kordamisega, millele järgneb igapäevaelu situatsioone käsitlev lühike tekst ja mitu dialoogi. Iga pala lõpul on uued sõnad koos hääldusega. Õpikus on ka hulk kordamisharjutusi, mille eesmärk on arendada peamiselt suhtlemisoskust. Õpiku väärtust suurendab eesti keeles ja lihtsas sõnastuses esitatud grammatika.

Raamatu lõpul on harjutuste võti, grammatikatabelid ja inglise-eesti sõnastik.

„EESTI NOVELL 2026“ on sarja üheksas raamat, mis lükkab vankumatult ümber väite, justkui ei oleks midagi uut siin päikese all. Värske valik kodumaisest novelliparemikust kutsub tempokale jalutuskäigule läbi inimhinge salajaste soppide ja raskesti mõõdetavate tunnete. See kannab lugeja hellalt, kuid kindlalt peibutavasse tundmatusse, kus iga kurvi taga ootab midagi uut – kord ilusat, kord valusat, kord vabastavalt absurdset –, pakkudes vastumürki etteaimatavale argipäevale.

Lihtsas keeles muinasjuturaamat "Õnnemuna" on mugandatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu "Õnnemunake" põhjal. Raamat pakub lugemisrõõmu keeleõppijaile, kelle keeletase on A2. Raamatus on teksti mõistmise ülesanded ja aruteluküsimused ning see sobib nii tunnis kasutamiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks.

Järjekordne täiskasvanu kirjutas sulle järjekordse raamatu sellest, kuidas noor olla. Pole tänu väärt! Sa võid loomulikult täitsa vabalt ise otsustada, kas tahad seda raamatut lugeda või ei. Mina ei käsi ja keegi teine ka mitte. Soovitan sul seda siiski kas või sirvida, kui tahad saada mingeidki mõistlikke vastuseid muu hulgas sellistele küsimustele:

⁃ mida teha, kui keegi on peol liiga palju alksi joonud?

⁃ kuidas vahetatakse tampoone?

⁃ miks üksildus nii valus on?

⁃ millal ja kui palju peaks seksima?

⁃ miks teismeeas nii kergelt piinlik hakkab?

⁃ kas vanemad tohivad salaja su telefonis nuhkida?

⁃ millised näevad välja normaalsed suguelundid?

Panin sekka ka hunniku praeguste täiskasvanute (nõks piinlikke) teismeea mälestusi, et sul oleks kui tunned, et sa pole enam laps, aga mitte veel ka päris täiskasvanu, siis see raamat aitab aru saada, mis värk on. Loodetavasti.

-Merilin

Kooliõpetaja K on salaja armunud boheemlaslikku Sumiresse, kes unistab kirjanikuametist ja armastab keset ööd talle helistada nurgapealsest telefoniputkast, et oma uitmõtteid jagada. Sumire tutvub endast palju vanema korealanna Myūga ja asub tema juurde tööle sekretärina. Salamisi oma ülemusse armunud Sumire hakkab teda kutsuma kalliks Sputnikuks ning sestpeale on nad lahutamatud nagu Maa ja ta ümber tiirlev tehiskaaslane. Sumire loobub kirjutamisest ning muudab täielikult nii oma elustiili kui ka välimust.

Pikka aega ei kuule K temast midagi, kuni ühel päeval helistab Myū ja teatab, et Sumire on Euroopas tööreisil viibides salapäraselt kaduma läinud. Otsekohe sõidab K väikesele Kreeka saarele, et aidata naist leida. Kuid seal avastab K saladused, mis võisid ajendada Sumiret otsima endale kaaslast paralleelmaailmast ...

1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Eesti keeles on temalt ilmunud „Norra mets”, „Elevant haihtub”, „1Q84”, „Kafka mererannas”, „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”, „Tantsi, tantsi, tantsi”, „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest”, „Komtuuri tapmine”, „Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”, „Ainsuse esimene isik” ja „Linn ja tema muutlikud müürid”.

Pärimuslik ajalugu käsitleb jutustusi sellest, kuidas inimesed tunnetavad möödanikku; mida nad on läbi elanud ja mida sellest tähtsaks pidanud. Kuidas on kohanenud tänapäeva ühiskonnas väikerahvad, kes 20. sajandi ajaloosündmustes on kaotanud oma maa või keele? Miks vajab ühiskond veidrikke, kangelasi või teisigi erinevaid aegu ja ruume? Kuidas ühiskond neid loob? Kuidas seovad esivanemad erinevaid aegu ja ruume? Kuidas peegelduvad meis meie sugulased ja pere? Neil teemadel kõnelevad uurijad Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.

„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.

Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.

Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.

„6,6“ on Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa teine luulekogu. Mõtteliselt on raamat üks luuleõhtu, kus tõsine poeet räägib vaheldumisi enesearengust, toolide vihkamisest, oma menüüst ja muidugi sellest, kui suurepärane luuletaja ta on. Küsimusele, kas tegemist on hea luulega, vastab viimasel leheküljel uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse tulemus, kus 514 Eesti inimest said käesoleva luulekogu kõiki tekste hinnata 10-palli süsteemis. Luulekogus on teiste seas nii tekstid, mis tõid Euroopa meistritiitli, kui ka Loomingu aastapreemia (2025).