Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Autobiograafiline romaan
Vaata veelVanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?
See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.
„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.
Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.
"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu
Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.
Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.
Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?
Uued tooted
Vaata veelAmeerika miljardäri potilillena kasvanud tütart Vadat sunnitakse emade kokkuleppel abielluma talle tundmatu hertsogiga Inglismaal. Pariisis aga kohtab ta kohalikku kehvapoolset intellektuaali Pierre’i ja noored armuvad pea esimesest pilgust. Tutvumine sümbolistidega, sealjuures ajalooliste isikutega, ning ka linnaelu varjukülgedega, mis lõpeb satanistide küüsi sattumisega. Ent põnevate saatusekäänakute kiuste ei kustu nende südametes armuleek. Lõpplahendus on ootamatu nii neile mõlemale kui ka lugejalegi ...
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
Hoolikalt roosasse tekki mähitud beebit ei huvita fakt, et ta jäeti Nora Saundersi puukuuri. Samuti ei pane teda muretsema väljas möllav lumetorm või asjaolu, et Nora ei oska beebidega midagi peale hakata.
Kui Nora nägusalt šerif Daniel Langfordilt üksiku metsamaja üüris, kavatses ta veeta vaiksed jõulud, mitte aga osaleda lapsehoidmise kiirkursustel. Ta tahtis vaid pääseda suurlinna jõulumelust ja oma pühade halbadest mälestustest.
Kuid beebi ja Dan moodustavad vastupandamatu meeskonna. Nad annavad Norale jõudu painavatest hirmudest üle saada ning ammuseid saladusi päevavalgele tuua. Ja äkki saavad jõulud uue tähenduse ...
Algselt „Noor-Eesti“ III albumis ilmunud J. Randvere (Johannes Aaviku pseudonüüm) keeleuuenduslik essee täiuslikust naisest.
Georgia astus mööda laia, vaibaga kaetud marmortreppi alla. Pereguine ja hertsog, kes teda vestibüülis ootasid, silmitsesid teda vapustatult. Just sellist efekti oligi ta oodanud. Ta kandis voogavast gaasriidest hõbeniitidega tikitud kleiti, mis iga ta liigutuse juures sädeles, ja hõbedast, silmade värviga sobivate lintidega keepi.
Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.
Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil. Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.
Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne). Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.
Ideaalne sekretär Julia Snow otsustab oma senist mõõdukat, halli elu muuta ja sukeldub elumerelainetesse. Ent meeletutest tegudest hoiab teda kogu aeg tagasi tema boss, kes teab oma alluva kohta mingit saladust.
Pikkamööda hakkab Julia tundma, et ta võib armastusest teda igal sammul jälitava šefi vastu aru kaotada, kuid uhkus hoiab teda tagasi oma tõelisi tundeid näitamast. Millega lõpeb Diminic Brettoni ja tema mässamahakanud sekretäri võitlus, seda saate teada siis, kui olete selle tuumata, köitva raamatu läbi lugenud.
