Sulelumi 2025/33-34
Kas inimese nimi võib elu jooksul ära kuluda? Kui inimene muutub, kas ei peaks ta siis muutma ka oma nime? Kuidas tulla toime, kui su pikaaegne elukaaslane on vähehaaval aina vähem tema ise, kui teda tabab Alzheimer ja tema vaim hakkab vaikselt minema triivima, olgugi et tema keha on veel siin? Kuidas elada, kui tead, et laviin on juba liikuma pääsenud ja peatada seda enam ei saa? „Sulelumest“ leiab mõtisklusi kehast ja hingest, ajast ja selle möödumisest, slovaki ja menomini keele eripäradest, aga see on ka mehe armastuskiri oma naisele, kes seda enam kunagi lugeda ei saa. Pavel Vilikovský (1941–2020) on üks tuntumaid ja tunnustatumaid tänapäeva slovaki kirjanikke, kelle elu ja loomingut tõlkija Margus Alver oma saatesõnas lähemalt tutvustab.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Sarnased tooted
Oaasil tuleb Peteril sisse elada uude keskkonda, planeedi põliselanikud paistavad olevat sõbralikud ja üllataval kombel ka innukad kristlased. Bea ja Peter hoiavad sõnumite abil teineteist oma eludega kursis, ent üsna pea on naise kirjad tulvil meeleheidet. Maad tabab üks looduskatastroof teise järel ja igapäevaelus võtab maad kaos. Bea usk Jumalasse lööb vankuma. Peter tajub küll abikaasast kaugenemist, ent on niivõrd hõivatud Oaasil toimuvast, et ei suuda naisele kaasa elada. Peategelaste katsumustest kasvab välja sügav mõtisklus inimsuhete, ennekõike armastuse, aga ka usu ja vastutuse olemuse üle.
Norra kirjaniku Trygve Gulbransseni romaanitriloogia teine ja kolmas raamat, eesti lugejale juba tuttava "Ja taamal laulavad metsad" järg, milles autor jätkab uhke Bjørndali mägismaatalu elu kujutamist.
Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“. „Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“