Kui suured jõud on otsustanud võtta sind oma hoole alla, siis seda nad ka teevad. 1964. aastal oli Artur Lind loomas molekulaarbioloogia rühma ja ta kutsus mu oma laborisse. Süvateadusega tegelemisest sai alus edasisele huvitavale ja keerulisele tööle Tartu ülikooli seinte vahel, spordimajas, Käärikul, Maarjamõisas, sünnitusmajas, Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis. Kõik selleks, et leida lõpuks end loodusarstina, kelle ülesandeks sai muuta väsinud süda väsimatuks vaimuks.

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud suurejoonelise näitusega "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv" ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid on välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest. Lisaks avaldame siin ka 2014. aasta suvel Narva- Jõesuus toimunud rahvusvahelise arhitektuuripärandi dokumenteerimisprojekti VERNADOC tegevust tutvustavaid materjale.

Tänasel Eesti Rahvusraamatukogul on tähtis osa Eesti kultuuris. Oma kodu saamislugu on ühtlasi riigiraamatukogust rahvusraamatukoguks saamise lugu. Samas on see ka jutustus meie lähiminevikust, mil ühised eesmärgid liitsid kokku eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus. Isikupärases emotsionaalses stiilis raamat räägib uste avanemisest laia maailma, sõprade ja strateegiliste partnerite leidmisest nii Eestis kui ka välismaal, riskidest ja telgitagustest seikadest. Sel ajal vabastati erihoidu suletud trükised ja koju jõudis välismaal ilmunud Eesti raamat – need on olulised pöördepunktid Eesti raamatuloos. Tutvustatakse ka rahvusraamatukogusse soetatud Eesti kunstnike teoseid. Raamatu viimases peatükis, süvendi loos, saab aimu raamatukogu asukoha erilisusest.

Vana Tallinn 2. osa