Eesti vanasõnade teaduslikus väljaandes on püütud esitada olemasolevate arhiivimaterjalide ja trükistes avaldatud vanasõnakollektsioonide põhjal võimalikult ammendavalt kõik teadaolevad eesti vanasõnatüübid, sealjuures kõik eesti vanasõnade autentsed tekstivariandid või muus mõttes teaduslikku huvi pakkuvad eestikeelsed vanasõnatekstid. Tuuakse ka kõik teadaolevad andmed nende tekstide tähenduse ja kasutamise, trükiallikais esinemise, geograafilise päritolu jm. kohta, samuti arvulised andmed iga vanasõnatüübi ja tekstivariandi esinemissageduse kohta kasutatud tekstikorpuses.

Fenno-Ugria aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2019" pakub mitmekesist ja põnevat lugemist 2019. aastal toimunud olulisematest soome-ugri rahvastega seotud sündmustest, väljaannetest ja inimestest. 2019. aasta läheb ajalukku ÜRO põliskeelte aastana, mis oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819-1858) värvikast elust ning teisigi põhjalikke portreelugusid märkimisväärsetest inimestest. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale. "Üllitis on oluline lüli hõimuliikumise keerulises ahelas, ent samas ka lihtsalt nauditav lugemisvara, mis on kirjutatud arusaadavas keeles," on tõdenud Enn Ernits ajakirja Keel ja Kirjandus 2020. aasta aprillinumbris.

Käesoleva teosega alustatakse eesti muistendite teaduslikku väljaannet. Esimeses ringis tulevad avaldamisele hiiu- ja vägilasmuistendid, mis hõlmavad kolme ulatuslikumat muistendite rühma: muistendid Kalevipojast, muistendid Suurest Tõllust ja vanapagana-muistendid. Esimene köide, muistendid Kalevipojast, abistab neid, kes tunnevad huvi "Kalevipoja" kui eesti rahvuseepose uurimise vastu või tahavad saada ligemat käsitust Kalevipoja kujust ja seda teemat käsitlevate muistendite laadist.

Perched on the northern rim of the Baltic States, one thing for which Estonia is known far and wide is its folklore collections, which are among some of the largest in the world. Another aspect that makes the country exceptional is that, in spite of urbanisation, modern Estonians are still enthralled by their forest, and half of the territory is wooded. Forests and fairy tales stand side by side in this book. Here, you will find stories about the forest and the humans, animals, and supernatural creatures that thread its paths. Fairy tales reveal what people hold dear, the observations they make, and what lies at the depths of their souls. Thus, the English-language title: Deep in the Forest. Compiled by Risto Järv and translated into English by Adam Cullen, each fairy tale in this collection can also be found in the Estonian Folklore Archives.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike jutustajaist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi 15 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja kohatud üleloomulikest olenditest. 2016. aastal ilmus eesti keeles metsamuinasjuttude kogumik „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks on tõlkija Adam Cullen pannud raamatu ümber inglise keelde.

Kordustrükk.