Mis peitub meie psühholoogiliste probleemide taga ning kuidas hoida oma vaimne tervis korras? Mind ennastki hämmastab õnnelikkuse valemi lihtsus – et olla õnnelik, on hädavajalik ja piisav hoida oma peamine psühholoogiline vajadus rahuldatud. Kõik! Võimalik, et teid paneb see imestama, aga põhivajaduse rahuldamiseks ei ole vaja taotleda ambitsioonikaid saavutusi ega kõrgeid eesmärke, piisab lihtsalt sellest, kui te igapäevase tegevuse raames toidate regulaarselt ja kvaliteetselt oma psüühikat. Teil on selleks kõik vajalik olemas – on kogum omadusi, mis aitavad rahuldada nimelt seda vajadust, mis teil domineerib. Käesoleva raamatu autor on toetudes oma pikaajalistele kogemustele psühhoterapeudina välja töötanud selge ja praktilise sisemise tasakaalu meetodi, mille abil saab lugeja välja selgitada, mis on tema peamine vajadus ja kuidas seda rahuldada. Roman Timofejev on Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja. Ta on nõustanud tuhandeid inimesi ja koolitanud kümnete firmade ja asutuste töötajaid alates 2006. aastast. Praegu tegutseb ta nii Austrias kui ka Eestis, arendades oma sisemise tasakaalu meetodit ning aidates tasakaalu luua nii üksikinimestel kui ka paaridel ja organisatsioonidel.

Läbipõlemine tabab reeglina neid inimesi, kes elavad suure pühendumisega, olgu siis eraelus või professionaalses plaanis. Tänu pühendunud inimestele on maailmas väga palju suurepärast – hiilgavat tulemust ei saavuta leige nokitsemisega. Kuid sel hiilgusel on oma hind.

Läbipõlemist kogenud inimene kirjeldab tagantjärele reeglina, et märgid olid ammu olemas, kuid need jäid tähelepanuta: kuskil tiksus juba ammugi peatumise soov, hoiatavad märgid plinkisid nagu kollane foor, kuid saavutusvajadus sundis iseendast süstemaatiliselt üle sõitma. Läbipõlemise piiril olles vajutame gaasi põhja, kuigi pole juba ammu tankinud. Vahel on segadust sellega, mis on stressi ja läbipõlemise vahe. Loomulikult on need omavahel seotud. Stress on keha ja meele vastus keerukale olukorrale, milles on raske lahendust leida. Kui lahenduse leiame, siis stressitase langeb. Läbipõlemise toob kaasa kestev stress, mis on seotud kauaaegse vaimse kõrgepingega, suure vastutuskoormaga, suure saavutus- ja kontrollivajadusega, perfektse tulemuse ihalusega: mitte kunagi pole piisavalt hea.

Mis aitaks läbipõlemist vältida? Kõige lihtsam reegel tundub olevat, et igale pingutusele peaks järgnema lõdvestumine. Ennast jälgides ja endast teadlik olles saame siiski korraldada nii, et ohtlik läbipõlemisvälk meid ei tabaks. Kuidas end tunnen, millega olen hõivatud, mis toimub minu sisekõnes, kuhu olen teel – need on olulised igapäevased küsimused iseendale. Kui märkame, et läheme vales suunas, on tähtis peatuda ja võtta aeg maha

Selle raamatu autorid aitavad meil ära tunda, kas oleme jõudnud läbipõlemise piirile. Nad selgitavad kaastundlikult neid takistusi ja sotsiaalset survet, millega me kokku puutume, ning seda, kuidas nende vastu võidelda.

"Läbipõlemises" selgitatakse, miks naised tajuvad läbipõlemist teisiti kui mehed, ning raamat annab juhtnöörid, kuidas vähendada stressi, toime tulla emotsioonidega ja elada õnnelikumat elu. Sa loed sellest, mida ette võtta, et lõpetada füsioloogilise stressi tsükleid, kuidas tegeleda frustratsiooniga; miks puhkus, inimestevahelised sidemed ja sõbrunemine oma sisemise kriitikuga on võtmeks läbipõlemisest hoidumisel ja sellest paranemisel. Raamat sisaldab ka töölehti ja harjutusi, mille abiga leiavad kõik naised sellest raamatust midagi, mis annab jõudu positiivsete muutuste loomiseks.

New York Timesi bestseller. Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks muutub inimkonna võime ümber mõelda ja õpitut unustada, et turbulentses, pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada. Iganenud veendumused aheldavad meid köidikusse ning lahenduseks ei ole aeglasem mõtlemine, vaid kiirem järelemõtlemine, kinnitab organisatsioonipsühholoog Adam Grant. Julgete ideede ja rangete tõendite abil uurib ta oma järjekordses menukis "Järelemõtlemise kunst", kuidas võtta omaks eksimise rõõmu. Enamik meist on uhked oma teadmiste ja asjatundlikkuse üle, jäädes neile vankumatult truuks. Osalt on selle põhjuseks kognitiivne laiskus, ütleb Grant: mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Naerame nende üle, kelle arvutis jookseb jätkuvalt Windows 95, hoides samas ise kramplikult kinni seisukohtadest, mille võtsime omaks aastal 1995. Me ei mõtle piisavalt tihti teadlaste kombel, toob Grant välja põhjuse, miks kipume jääma kinni mõttemustritesse, mis meid enam ei teeni. See tähendab rohkemat kui lihtsalt avatud meeltega reageerimist. See tähendab aktiivset avatust, mis suisa nõuab, et otsiksime põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab meil leida uusi lahendusi vanadele probleemidele ja tuletada meelde vanu lahendusi uutele. Tarkuse tunnuseks on teadmine, millal on aeg kõige kallimaks peetud tööriistad ja kõige armsamad osad oma identiteedist maha jätta. Ja kes oleks parem seda õpetama kui Adam Grant – mees, kelle geniaalsust on hinnatud sedavõrd kõrgelt, et ta on arvatud juhtimiskategoorias maailma kümne kõige mõjukama mõtleja hulka.

Kas teil on olnud tunne, et teie sõber ei räägi teile kogu lugu? Või et teie kolleegi vastus ei ole täielik tõde? Uuringud näitavad, et inimesed, kes pole kunagi varem kohtunud, valetavad üksteisele esimese viie minuti jooksul kuni kolm korda. Kas see on tõesti tõsi?

Raamat annab teile juhiseid ning nippe, kuidas paljastada tõeline valetaja, kuidas valetajatega toime tulla ning näha läbi ebatõed, aga ka seda, kuidas valetada nii, et ise vahele ei jää. Lihtsa, neljavärvilise skeemi abil saab õppida, kuidas end ebasiiruse eest kaitsta, kuidas eristada tõde valest, kuidas elada usaldusväärsemat ja rahulikumat elu.

Ajastul, kus valed lendavad reaktiivlennukitel ja tõde sõidab hobuvankritel, on see oluline lugemine kõigile, kes ei taha end petta lasta.