See naljakas ja südamlik lugu on esimene Mordecai Richleri Jakob Kaks-Kahest pajatavate raamatute reas. Lastevangla müüride vahel vahtis Jakob Kaks-Kaks, pea kuklas, kardetud vanglaülem Kihvakolli ähvardavasse näkku. Vaene Jakob Kaks-Kaks – kõigest kaks pluss kaks pluss kaks aastat vana, ja juba kardetud lastevangla ülema Kihvakolli küüsis. Millega oli ta nii hirmsa karistuse ära teeninud? Kõige rängema kuritööga – täiskasvanu solvamisega. Jakobi tulevik näib tõesti tume olevat. Kuid ehkki alles väike poiss, pole ta sugugi abitu, ja kui Kurikuulus Kaksik talle appi tuleb, pääseb Laste Võim võidule.

Lewis Carrolli legendaarne lugu "Alice Imedemaal" ilmus esmakordselt aastal 1865. Nüüdseks juba ajatuks klassikaks saanud lasteraamat ei paelu üksnes väikseid lugejad, vaid on oma satiirilise ja vaimuka mõttemaailma ning mänguliste seiklustega ka täiskasvanud lugejate suur lemmik. Raamatu peategelane Alice järgneb küülikule auku ning satub isemoodi fantaasiamaailma, kus teda ootavad kohtumised Irvik Kassi, Hertsoginna, Unihiire, Kübarsepa ja loomulikult Märtsijänesega. Tüdruku seiklused sel imedemaal on väga veidrad, kuid õpetlikud ja põnevad.

Dramaatiline sündmustik, ajalooline kontekst ja suured tunded – Diana Gabaldoni „Võõramaalane“ jätkub lugejaid lummates. Claire’i ja Jamie Fraseri võitlus õigluse ning armastuse nimel paiskab värske abielupaari üha keerulisematesse olukordadesse. Ajas kakssada aastat tagasi sattunud Claire peab läbi käima õige mitmest katsumusest, et pääseda varjulisse sadamasse, ent seegi osutub vaid ajutiseks. Jamiel tuleb aga üle elada nii õõvastav kogemus, et see ähvardab tema keha kõrval hävitada ka tema vaimu. Šotimaal on aasta 1743 ja suurte õnnetuste aeg läheneb vääramatult. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, „kuidas see käib“, kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele „Võõramaalase“-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari, mille võtsid ühtviisi soojalt vastu nii kriitikud kui ka vaatajad.

Karl Käsnapuu on tanatoloog ehk surmauurija, keda isiklik surmaga silmitsi seismise kogemus Indias dalai-laama kodulinnas pani küsima, millele me inimestena saame toetuda, kui tuleb otsa vaadata iseenda surmale. Keerulisele küsimusele vastuse otsimine viis ta Lõuna-Mehhikosse ja sealt Tartu ülikooli, kus ta omandas teoloogia ja religiooniuuringute kraadid. Lisaks täiendas end Utrechti ülikoolis bioeetika ja analüütilise sotsioloogia alal. Hollandi teaduspõhine ühiskond koos pikaajalise eutanaasiapraktikaga pakkus surma suhtumiseks omakorda uusi vaateid. Karli teaduslik huvi on hõlmanud surmakultuuri, surmahirmu ning surmalähedasi kogemusi. See raamat tutvustabki surmalähedaste kogemuste olemust, esitledes seejuures üle 30 Eesti inimese kogemuslugu. Kui teema huvitab, vaata lisaks: www.surmalähedasedkogemused.ee Raamatu süžee kulgeb sõnulseletamatus ilmas, millest raamatu autor Karl Käsnapuu on palju lugenud, filosofeerinud, ise kogenud ja kogunud kogemusi. Selle raamatu suur väärtus on eestlaste isiklikud lood, aga ka Karli mõtisklused inimeseks olemise kohta, teadusmaailma võimekusest ja piiratusest ning intrigeeriv fantaasiapilt elu mõttest. Nüüd on ka lugejal võimalus minna koos Karliga retkele ebamaistele radadele. Heidit Kaio, raamatu toimetaja ajakirja Eesti Naine peatoimetaja